Tɛla kɔ ndwokɔ mɔɔ ɩwɔ zʋ

Tɛla kɔ Ndwokɔ mɔɔ bɛhyɩhyɛ

OZUMALƐDƖYƐ 4

Aninyia Dɩyɛ Yɛ Lɛ Gyisɛsɩ Kɩlayɩsɩ a?

Aninyia Dɩyɛ Yɛ Lɛ Gyisɛsɩ Kɩlayɩsɩ a?

1. Ɛhɩnla dɩka yɛɛ Gyisɛsɩ ɩzʋ̃ a?

Mɩnla subanɩ yɛɛ ɩmanlɩ mmenii bɔhʋlalɩ beɣikeli Gyisɛsɩ a?​—MATIYU 11:29; MAAKƖ 10:13-16.

Enii bela íni ɛkɛnɩ mɔɔ ɩdɩ kɛɛ Gyisɛsɩ. Ansaana bɛbawʋ yɩ ma ɩkɛɣa azɩlɛ yɩ zʋ nɩ, nɩ ɩda sʋlɔ kɛɛ bɔvʋlɔ. (Dwɔɔnʋ 8:23) Ɩdɩ Nyamɩnlɩ yɩ abɔdɩ mɔɔ ili bɔmʋnlɩ, na ɩwʋwalɩ ma bɔwɔlɩ nninyeni mɔɔ ɩha yɩ munwatĩĩ. Mɛyɩ yɛɛ ɩdɩ abɔdɩ mɔɔ Gyehova yɩzayɩ nkʋ̃ kyeinyii yɛ ɩwɔlɩ yɩ a, ɔzɔ ti bɔfʋlɛ yɩ Nyamɩnlɩ yɩ Ɣa “ɔkʋ̃ kyeinyii.” (Dwɔɔnʋ 1:14) Bɔfʋlɛ Gyisɛsɩ kɛɛ “Odwokɔ nɩ” iluwakɛɛ Ɩtɩndɛ ɩma Nyamɩnlɩ.​—Kɩnga Kolosiyiamaa 1:15, 16.

2. Mɩnla ti mɔɔ Gyisɛsɩ ɩɣalɩ azɩlɛ yɩ zʋ a?

Nyamɩnlɩ ɩzʋ̃manlɩ ɩ Ɣa yɩ nɩ ma ɩɣalɩ azɩlɛ yɩ zʋ iluwa ɩ nnwʋanlɩ nɩ mɔɔ ɩyɩlɩ wɔ sʋlɔ na ɩvalɩ iwulalɩ Dwuuni baalɛ be mɔɔ bɔfʋlɛ yɩ Mɛɛlɩ yɩ awʋdɩyɛ nu nɩ. Meti Gyisɛsɩ íni ɛzɩlɛ mɔɔ ɩdɩ enii. (Luuku 1:30-35) Gyisɛsɩ ɩɣalɩ azɩlɛ yɩ zʋ (1) na ama ɩahilehileli nɔhʋanlɛ mɔɔ ɩfalɩ Nyamɩnlɩ ɩnwʋ, (2) na ɩayɛ ndianwʋ ma yɛanwʋ kezimɔ yɛkɛyɛ Nyamɩnlɩ yɩ apɛdɩ yɛávalɩ ɔnwʋmɔ amanɩyɛ bela mɔɔ yɛkɔnwʋ yɩ nɩ, nɩɩ (3) kɛɛ ɩkɛva ɩ nnwʋanlɩ mɔɔ idi munli nɩ ɩama kɛɛ “elelɛdɩyɛ.”​—Kɩnga Matiyu 20:28.

3. Elelɛdɩyɛ yɩ nɩ, mɩnla ti mɔɔ yehyinyia a?

Elelɛdɩyɛ ɩdɩ bʋlɔ be mɔɔ botuwa bɛfa bede abiye wɔ owulo ndɛnɩwuwalɛ nu. (Exodus 21:29, 30, NW) Nɩ owulo nɩɩ mmɩlɩɣayɛlɛ ɩáhɩnla Nyamɩnlɩ yɩ tile pɔkɔ mɔɔ ɩwɔ ɩma desanii ɩnwʋ. Mɩnla ti mɔɔ yɛkã ɔzɔ a? Nyamɩnlɩ ɩhanlɩ ihileli Adamɩ, enii mɔɔ ili bɔmʋnlɩ nɩ yɩ kɛɛ, sɛ ɩyɛ mɔɔ Bayɩbʋlʋ ɩfʋlɛ yɩ kɛɛ “tanɩ” nɩ a, sa iwu. Meti sɛ Adamɩ ɩáyɛ tanɩ a, ankɩ ilówu kyɩ̃. (Genesis 2:16, 17; 5:5, NW) Bayɩbʋlʋ ɩkã kɛɛ, Adamɩ yɛɛ ɩvalɩ owulo ɩɣalɩ oyuwadɩ a. Ɔzɔ ti, tanɩ mɔɔ yɩ akatuwa yɛ lɛ owulo nɩ yɛɛ ɩdɩ dɩyɛ mɔɔ Adamɩ ɩdʋlɩ ɩbɩndɩnlɩ yɩ tʋmaa bɔzʋ̃ a. Yehyinyia elelɛdɩyɛ nɩ na ama iale yɛ wɔ owulo mɔɔ yenyianlɩ wɔ Adamɩ yɩ ɛkɛnɩ nɩ.​—Kɩnga Wulomimaa 5:12; 6:23.

Aninyia yɛɛ ɩkɔhʋla ikoduwa elelɛdɩyɛ nɩ na ama yɛale yɛ wɔ owulo tʋ a? Sɛ yewu a, yɛzayɛ yɛ tanɩyɛlɛ nwʋ kakɛ nkʋ̃ la yɛɛ yetuwa a. Desanii bela íni ɛkɛnɩ mɔɔ ɩkɔhʋla ikoduwa abiye yɩ tanɩ nwʋ kakɛ.​—Kɩnga Wulomimaa 3:23.

4. Mɩnla ti mɔɔ Gyisɛsɩ iwuli a?

Gyisɛsɩ ɩ́dɩ kɛɛ amɩyɛ, nɩ idi munli. Meti nɩ ɔnwʋmɔ iáhyinyia kɛɛ iwu ɩma yɩ tanɩ—iluwakɛɛ ɩáyɛ tanɩ bela. Mfomi, mmenii mvʋlɔ bɛ tanɩ ti yɛ Gyisɛsɩ iwuli a. Nyamɩnlɩ ɩlalɩ yɩ ɔlɔlɛ sʋnʋnkʋ̃ mɔɔ ɩwɔ ɩma adasamaa ali iluwa ɩ Ɣa nɩ mɔɔ ɩzʋ̃manlɩ yɩ ma ɩɣa iwuli ɩmanlɩ yɛ nɩ. Gyisɛsɩ yɩzayɩ sʋ̃ ɩlalɩ ɔlɔlɛ ali ihileli yɛ iluwa sutiye mɔɔ ɩyɛlɩ ɩmanlɩ ɩ Zɩ na ɩvalɩ yɩ nnwʋanlɩ idianlɩ ɛkɛnɩ ɩmanlɩ yɛ tanɩ nɩ.​—Kɩnga Dwɔɔnʋ 3:16; Wulomimaa 5:18, 19.

Kilá vidiyo mɔɔ ise Mɩnla Ti Mɔɔ Gyisɛsɩ Iwuli a?

5. Mɩnla yɛɛ Gyisɛsɩ ɩyɛɛ sikalɛpɛyɩ a?

Mmɩlɩ mɔɔ ɩwɔ azɩlɛ yɩ zʋ nɩ, Gyisɛsɩ ɩzalɩ mmenii adimakɛlɛ, idunwonli awuvʋlɔ, na ileli mmenii mɔɔ nɩ bɔwɔ asianɩ nu. Iluwa ɔzɔ mɔɔ ɩyɛlɩ yɩ zʋ ɩlalɩ mɔɔ ɩkɛyɛ eɣile be ɩkɛma adasamaa mɔɔ bɛyɛ sutiye nɩ ɩali. (Matiyu 15:30, 31; Dwɔɔnʋ 5:28) Gyisɛsɩ iwuli yɩ mɛda nɩ, Nyamɩnlɩ idunwonli ma izialɩ ɩyɛlɩ sunzuma nu enii. (1 Pita 3:18) Gyisɛsɩ ɩhɔlɩ ɩwʋwalɩ Nyamɩnlɩ yɩ sa nyini zʋ ɩhɔ ɩbʋmʋnlɩ kɛɛ Gyehova ɩmanlɩ tumi yɩ kɛɛ ili Bulombunli wɔ azɩlɛ yɩ munwatĩĩ zʋ. (Hibulumaa 10:12, 13) Sikalɛpɛyɩ Gyisɛsɩ idii tumi kɛɛ Bulombunli wɔ sʋlɔ, na yɩ adʋwavʋlɔ yɩ sʋ̃ bɔbɔɔ ɔzɔ odwokɔba eyi nwʋ ɛlawulo wɔ oyuwadɩ yɩ dɩka munwala.​—Kɩnga Yikile 11:15; Matiyu 24:14.

Ɩlɛ́kyɛ, Gyisɛsɩ ɩbɛava yɩ tumi mɔɔ ɩwɔ kɛɛ Bulombunli nɩ ɩkɛyɛ egyima na ɩayɩ amanɩyɛnwʋnlɛ nɩɩ mmenii mɔɔ bɛfa bɛba yɩ nɩ wɔ ɛkɛnɩ. Mmenii mɔɔ bede Gyisɛsɩ bedi iluwa sutiye ɩyɛlɛ zʋ nɩ bekenyia nnwʋanlɩ wɔ paladayɩsɩ azɩlɛ yɩ zʋ.​—Kɩnga Matiyu 5:5.