Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Paipel eú Puk mi Enlet Masouan

Paipel eú Puk mi Enlet Masouan

Seni lóóm tori ikenái, aramas mi sókkopat nónnómur ra lúkúlúk pwe ewe Paipel ina eú puk sia tongeni kúna minne mi enlet me lón. Lón ei fansoun, fite million aramas ra akkapwénúetá minne ra káé seni. Nge me ren ekkóch, ewe Paipel mi lamotongaw are puken tutulap. Met óm ekiek? Ka tongeni kúna minne mi enlet me lón ewe Paipel?

POPUN KA TONGENI LÚKÚLÚK WÓÓN EWE PAIPEL

Ifa usun kopwe silei ika ka tongeni wesewesen lúkúlúk wóón ewe Paipel? Ekieki ei kapas áwewe: Ika emén chiechiom a kan wenechar ngonuk iteitan ren fite fite ier, ese mwáál ka lúkúlúk wóón i. Iwe met, ewe Paipel a usun emén chiechiom mi alúkúlúk, mi kan akkapasa ewe enlet? Ekieki ekkeei pwóróus.

Wenecharen Chón Mak

Chón makkeei Paipel ra fókkun wenechar, fán chómmóng ra makkeei ar kewe mwáál. Áwewe chék, ewe soufós Sona a mak usun pwisin an álleasolap. (Sona 1:1-3) Pwal och, lemuchúlóón makkeian we puk lón Paipel, a makkeei ifa usun Kot a apwúngú i, nge ese pwal eppiietá ifa usun a áwena pwisin an ekiek. (Sona 4:1, 4, 10, 11) Wenecharen meinisin ekkewe chón makkeei Paipel a pwári ar enletin aúcheani ewe enlet.

Enletin Álilliséch

Án Paipel kewe kapasen emmwen ra kan álilliséch ngeni manawach? Fókkun ewer. Áwewe chék, katol met Paipel a apasa ren ifa usun sia tongeni eáni eú riri mi múrinné lefilach: “Oupwe föri ngeni aramas usun mine oua mochen repwe föri ngenikemi.” (Mateus 7:12) “Eu kapasen pälüen mi pwetete a awesi lingeringer, nge eu kapas pöchökül a afisätä song.” (Än Salomon Fos 15:1) Ewer, ekkewe pwóróus mi enlet lón Paipel ra fókkun álilliséch lón ei fansoun usun chék lón ewe atun ra kerán mak.

Uruwo mi Enlet

Fán chómmóng lón ekkewe ier ra ló, ekkewe soukáéén pisekin chón lóóm ra kúna pisekin ánnet mi pwáraatá pwe ekkewe mettóch mi fis me ekkewe leeni me aramas Paipel a fósun, iir wesewesan. Áwewe chék, nengeni ewe pisekin pwáraatá fán iten eú kúkkúnún pwóróus Paipel a fósun. Paipel a erá pwe lón fansoun Nehemia we, ekkewe chón Tirus (iir chón Fönisia seni Tirus) mi nónnóm lón Jerusalem “ra uwato ik me sokopaten pisek.”​—Nehemia 13:16.

Mi pwal wor ekkóch pisekin ánnet mi álisatá pwúngún ei wokisin lón Paipel? Ewer, mi wor. Ekkewe soukáéén pisekin chón lóóm ra kúna me lón Israel pisekin chón Fönisia, mi pwáraatá pwe ekkena ruu mwú ra kan améméfengen pisek lefiler. Pwal och, ra kúna mwirimwirin iiken lón setin Mediterranean me lón Jerusalem. Ekkewe soukáéén pisekin chón lóóm ra lúkú pwe ekkewe chón amémé ra uweato me towau ekkena iik. Mwirin án emén soukáé usun Paipel etittina ekkena pwóróus, iei met a apasa: “Ewe pwóróus lón Neh[emia] 13:16 mi erá pwe chón Tirus ra améméló iik ngeni Jerusalem, mi tongeni an epwe pwúng.”

Enlet lón Pekin Science

Ewe Paipel a ákkáeúin weneiti pekin lamalam me uruwo. Nge lupwen a fósun mettóch mi weneiti pekin science, a tipeeú ngeni met mi enlet lón pekin science. Nengeni ei pwóróus.

Ina epwe 3,500 ier a ló, Paipel a apasa pwe ei fénúfan a emeitiwetá “won eu leni mi pön.” (Hiop 26:7) Ei a fókkun sókkóló seni met aramas ra áweweei usun fénúfan pwe ra erá a pias wóón mataw are nóm wóón pérún emén wakkatteen pwápwá. Ina epwe 1,100 ier mwirin án ewe puken Hiop mak, aramas ra chúen lúkú pwe mi wor och mettóch fénúfan a nóm wóón pún ese tongeni tufich an epwe nóm nge esap wor lóngólóngun. Úlúpúkú ier a ló, lón chék ewe ier 1687, Isaac Newton a kerán atowu pwóróusen an káé usun allúkún weiwei are gravity me a áweweei pwe ina ewe sókkun manaman a wisen amwéchú me emmweni mwékútún fénúfan. Pwálóón ena pwóróus a mmen fókkun aúchea lón pekin science, nge a alúkúlúkú met ewe Paipel a kapas usun lap seni 3,000 ier a ló!

Oesini mi Enlet

Mi pwúng ekkewe chómmóng oesini lón Paipel? Iei eú me leir: Aisea a oesini usun talóón Papilon. Nengeni pwóróusan ei.

Ewe Oesini: Lap seni 700 ier mwen uputiwen Kraist, ewe soumakken Paipel itan Aisea a erá pwe ewe telinimw Papilon epwe kkuf, nge ló, ló, ló, esap wor epwe chúen nónnóm lón. Lón fansoun Aisea na, Papilon esaamwo wiliti iolapen eú watteen mwú mi péchékkúl. (Aisea 13:17-20) Aisea a pwal mwo nge féúni iten ewe mwán epwe okkufu, ina i Sirus. A pwal áweweei ifa usun Sirus epwe féri ena, a erá pwe ekkewe chénúpupu repwe mworetá. Me a oesini pwe asamalapen ewe ttit esap képúngúló.—Aisea 44:27–45:1.      

Pwénútáán: Ina epwe 200 ier mwirin án Aisea eáni ewe oesini, ewe kingen Persia a maunei Papilon. Ifa itan? Ina i Sirus. Ewe telinimw Papilon a túmún ren ttit me ewe Chénúpupu Oifrat, ewe mi pwer lón ewe telinimw me pwal únúkkún. Ina minne, Sirus a ekiekietá eú kókkót pwe ena chénúpupu esap eú minen eppet ngeniir. Néún kewe soufiu ra tuu eú warawar asen ewe telinimw pwe repwe erikaló konikin ewe chénúpupu ngeni eú leeni mi kan chék léllélé konik ie. Ar féri ei, a akkotaatá ewe konik tori asen pwásukuur, iwe a atufichiir ar repwe tongeni fetáleló lón ewe chénúpupu tori tittin ewe telinimw. A mmen ámáirú pún mi chék suuk asamen ewe ttit mi sape ngeni ewe chénúpupu! Néún Sirus kewe soufiu ra tolong me lón ekkena asam me liapenaaló Papilon.

Iwe nge, mi pwal wor eú kinikin lusun. Mi chúen wor chón nónnóm Papilon? Ren fitepúkú ier, a chúen wor aramas ra nónnóm ikena ie. Nge ikenái Papilon a tatakkis, arap ngeni Baghdad, lón Iraq. A unusen pwénúetá án Paipel we oesini. Ewer, sia tongeni lúkúlúk wóón ewe Paipel pwal mwo atun epwe fós usun ekkewe mettóch repwe fis lón mwach.