Piibli seisukoht

Kas iseloom sõltub veregrupist?

MÕNINGATES maades on tavaks seostada inimese iseloomujooni tema veregrupiga. Jaapanis on üsna tavaline, kui keegi alustab vestlust küsimusega: „Mis on teie veregrupp?” Väidetakse, et inimesed, kellel on A grupi veri, on rahulikud, vastutustundelised ja umbusklikud, B gruppi kuuluvad aga avameelsed, tujukad, naiivsed jne. Arvatakse ka seda, et mõnda veregruppi kuuluvad inimesed ei sobi omavahel kokku, teised aga sobivad.

Niisiis peavad mõned inimesed veregruppi väga tähtsaks faktoriks, mille järgi grupeerida kooliõpilasi, valida firma juhatajat või isegi abikaasat. Kas on aga mingeid tõendeid, et veregrupp mõjutab inimese iseloomu? Kas Piibel ütleb selle kohta midagi?

Mis on veregrupp?

Teatmeteos „The World Book Multimedia Encyclopedia” selgitab: „Vere punaliblede membraanid sisaldavad valke, mida nimetatakse antigeenideks. Inimesel on leitud üle 300 punalible antigeeni.” Mõnel inimesel puuduvad antigeenid, mis teisel on olemas, ning mõned antigeenid ei saa esineda koos. Entsüklopeedia lisab, et „veres sisalduvate antigeenide järgi on teadlased jaganud inimese vere eri gruppidesse”.

Kõige enam levinud vere grupeerimise süsteem on ABO süsteem, mis jagab inimese vere nelja rühma – A, B, AB ja O. Lisaks liigitatakse verd ka reesusfaktori põhjal. Tegelikult on olemas umbes 20 tuntud veregrupeerimissüsteemi. Niisiis on veri väga keeruka koostisega. Entsüklopeedia „Britannica”  ütleb: „Kuna vere punalibledes on nii palju erisuguseid antigeene, on väga ebatõenäoline, et kellelgi, välja arvatud ühemunaraku kaksikutel, oleks identne punaveri.”

Täpsemalt öeldes on igal inimesel ainulaadne „veregrupp”. Niisiis ei näi olevat alust väitel, et samasse veregruppi kuuluvatel inimestel on ühesugused iseloomujooned. Tegelikult mõjutavad inimese isiksust mitmesugused tegurid.

Millest sõltub meie iseloom?

„I[siksus] areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul,” selgitab Eesti Entsüklopeedia. Niisiis mõjutavad meie isiksuse arengut peale sünnipäraste tegurite ka teised tegurid, nagu perekond, haridus, kaaslased ning head ja halvad elukogemused. Seega pole geenid ainsad, millest meie iseloom sõltub. Isegi geneetiliselt sarnastel ühemunakaksikutel on tihtipeale erinevad iseloomujooned.

Veel üks tähtis fakt on see, et iseloom võib muutuda ning seda võib muuta. Apostel Paulus näitas, et kristlikel õpetustel on jõud inimesi muuta. Ta kirjutas: „Te olete endid lahti riietanud vanast inimesest tema tegudega, ja olete riietunud uude inimesse, kes on uuendatud õigesti tunnetama oma Looja kuju järgi” (Koloslastele 3:9, 10). Kristlased tunnistavad, et nad on patused ja on pärinud patuseid kalduvusi. Selleks et meeldida Jumalale, on neil tarvis ennast muuta.

Kuidas on aga võimalik end muuta? See on võimalik tänu Jumala sõna jõule. Paulus kirjutas, kuidas Jumala sõna, mis on nüüd kirjas Piiblis, võib inimestele tohutut mõju avaldada: „Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja” (Heebrealastele 4:12). Kui inimene laseb end Jumala vaimul juhtida ja püüab elada Piibli moraalinormide järgi, võib tema isiksus tasapisi muutuda. Inimest, kes on lasknud end Piibli normidel vormida, iseloomustab „südamlik halastus, heldus, alandus, tasadus, pikk meel” (Koloslastele 3:12).

Tasakaalukas vaade

Piiblis pole ühtki põhimõtet, mis keelaks veregruppe uurida. Sootuks teine asi on aga uskuda sellesse, et veregrupist sõltub inimese isiksus. Nii nagu muude asjade puhul, peame selleski küsimuses laskma oma samme juhtida Jumala Sõnal (Laul 119:105). Oluline on ka mõistlikkus (Filiplastele 4:5, UM).

Kindlasti ei oleks mõistlik see, kui inimene ei püüakski end muuta ja tooks selle ettekäändeks oma veregrupi. Vaatamata pärilikele omadustele peavad kristlased muutma oma isiksust, et sarnaneda Jehoova ja Jeesusega nii palju, kui see on võimalik (Efeslastele 5:1).

Lisaks sellele tuleb kristlastel suhtuda teistesse nii, nagu Jehoova seda teeb. „Jumal ei tee vahet isikute vahel” (Apostlite teod 10:34, 35). Jehoova võtab hea meelega vastu igasuguseid inimesi. Seega oleks mittemõistlik ja ebakristlik vältida mõningaid inimesi lihtsalt sellepärast, et nad kuuluvad teatavasse veregruppi. Sama peab paika ka juhul, kui keegi seltsib vaid nendega, kes kuuluvad talle „sobivasse” veregruppi. Piibel hoiatab: „Kui te peate ühest rohkem lugu kui teisest, siis te teete pattu” (Jakoobuse 2:9).

Teaduse ja tehnika arenedes tehakse inimese keha kohta kindlasti veel uusi avastusi ja luuakse uusi teooriaid. On loomulik, et inimesed huvituvad neist edusammudest. Kristlastel on aga kohane lasta mõjutada oma mõtlemist Piiblil, mitte inimeste teooriatel. Kristlastel tuleks igas eluvaldkonnas ’katsuda kõike läbi ja pidada kinni, mis hea on’ (1. Tessalooniklastele 5:21).