Rong, mil pole rattaid

ESITA

Rong, mil pole rattaid

„ÄRGAKE!” HONGKONGI-KORRESPONDENDILT

JUBA enne seda, kui reisijad Hiinas Shanghais säravuude voolujoonelisse rongi astuvad, tajuvad nad, et nende reis hakkab kulgema hoopis isesugusel raudteel. Tunne süveneb veelgi, kui rong vaiksel sahinal ultramoodsast jaamast väljub ning kiiresti ja kergesti kiirust rohkem kui 430 kilomeetrini tunnis kogub, nii et tegemist on maailma kiireima reisijateveoks mõeldud raudteeliiniga. 30-kilomeetrine reis Pudongi rahvusvahelisse lennujaama saab läbi kõigest 8 minutiga. Kuid kõige iseäralikum joon rongi juures on see, et sel puuduvad rattad!

Shanghai-Pudongi raudteeliinil liigub maailma ainus reisijaid vedav magnethõljuk ehk maglev-rong (sõnadest „magnet” ja „levitatsioon”). Rong ei liigu edasi mitte metallratastel, vaid hoopis magnetvälja toimel. Ning inimesest rongijuhi asemel on see varustatud tehnikaga, mis järjepidevalt kontrollib rongi täpset asukohta ning saadab andmed raadio teel edasi keskjuhtimisjaama. Sealt juhivad inimestest operaatorid arvutite abil rongi täpset liikumist.

Maglev versus traditsioonilised raudteed

Iselaadse rongi ja selle juhtrelsi konstrueerimisel tuli ületada hulk takistusi. Näiteks eraldab liikuvat rongi juhtrelsist vaid napp õhuruum. Shanghai pehme pinnase tõttu tuli inseneridel varustada juhtrelss spetsiaalsete liigenditega, mida saab loomuliku vajumise korral reguleerida. Lisaks tuli neil silmas pidada ka betoontalade kerget deformeerumist, sealjuures temparatuurist tingitud paisumist ja kokkutõmbumist.

Sellegipoolest pakub maglev-tehnoloogia tervet rida eeliseid. Näiteks ei tekita rong mootori- või rattamüra ega eralda kahjulikke heitgaase. Sõidurada ja veerem vajab vähem hooldust. Ning reisijateveol on rongi energiakasutegur umbes kolm korda suurem kui autol ja viis korda suurem kui lennukil. Rongi õhus hõljumiseks läheb tegelikult vaja vähem energiat kui rongi ventilatsioonisüsteemi tööks! Pealegi suudab hõljukrong võtta järsemaid tõuse ja teravamaid kurve kui ratastega rong, mistõttu maastikul pole vaja teha nii palju muudatusi.

Kui mõelda kõigile neile eelistele, võib tunduda üllatav, et maglev-raudteid pole rohkem ehitatud. Üheks teguriks on kõrge alghind. Hiina ametivõimud ongi pannud kalevi alla ettepaneku rajada maglev-liin Shanghai ja Pekingi vahele, sest selle ehitamine läheks maksma kaks korda enam kui tavapärane kiirliin. Ka ei saaks maglev-liini lülitada Hiina juba olemasolevasse raudteevõrgustikku.

Shanghai maglev-raudtee kasutab saksa tehnoloogiat. Sellealased uurimistööd on nüüdki käimas Saksamaal, Jaapanis ja mujal. 2003. aasta detsembris saavutas Jaapanis katsetatav magnethõljuk maailma kiirusrekordi – 581 kilomeetrit tunnis. Shanghai rong on praegu veel ainuke äriline ettevõtmine.

Kui maglev-rong alustab Pudongist tagasisõitu Shanghaisse, on reisijate ootusärevad pilgud naelutatud igasse vagunisse paigutatud digitaalsetele spidomeetritele, et näha, millal rong saavutab tippkiiruse. Loomulikult pole paljudel reisijatel oma esimese reisi ajal suurt aega aknast välja vaadata, seepärast teevad nad kaasa veel teise reisi. Möödavilksatavat maastikku vaadates saab neile täiesti mõistetavaks, miks kutsutakse maglev-rongi tiibadeta lennukiks.

[Kast/joonised lk 24]

KUIDAS TEKIB MAGNETILINE ÕHUSHÕLJUMINE?

Iga vaguni rungade külge on kogu selle pikkuses kinnitatud elektrooniliselt reguleeritavad elektromagnetid (1), mis koos alloleva juhtrelsi küljes paiknevate magnetitega (2) kergitavad rongi üles, kuni mõlema magnetitesüsteemi vahele jääb ligikaudu sentimeeter. Teised magnetid (3) hoiavad rongi tasakaalus. Juhtrelssi paigutatud mähised (4) tekitavad magnetvälja, mis veab rongi edasi.

Hoidmaks elektrit kokku, annab keskjuhtimisjaam konkreetsesse juhtrelsilõiku (5) elektrivoolu vaid siis, kui rong on seda lõiku läbimas. Seal, kus rong peab kiirust lisama või tõusuteed läbima, antakse rohkem voolu. Kui rong peab kiirust vähendama või vastupidises suunas liikuma, tekitatakse mähistel pöördmagnetväli.

KUIDAS ON TURVALISUSEGA?

Kuigi maglev-rong sõidab ülisuurtel kiirustel, haarduvad selle rungad (6) juhtrelsi ümber, mistõttu rongi rööpast väljajooksmine on ülimalt ebatõenäoline. Reisijatelt turvaöö kinnitamist ei nõuta ning nad võivad vabalt ringi liikuda ka siis, kui rong kihutab täiskiirusel. Elektrikatkestuse korral tekitavad rongile paigutatud akudest voolu saavad spetsiaalsed pidurid pöördmagnetvälja, mis aeglustab rongi liikumist kiiruseni 10 kilomeetrit tunnis. Siis laskub rong pehmelt vasturööbastele ja siirdub sujuvalt peatusse.

Kas rongi võimsad magnetid võiksid ohustada tervist – näiteks reisijatel, kel on südamestimulaator? Katsetulemused näitavad, et muretsemiseks pole mingit põhjust. Rongi ümbritsev magnetväli on tegelikult nõrgem kui mõningatel tavapärastel rongidel.

[Pildid lk 24, 25]

Üle 430 kilomeetri tunnis!

[Piltide allikaviide lk 24]

ÄRGAKE!