Mida on veekriisi suhtes ette võetud?

Veekriis on globaalne probleem. Puhta vee nappus ohustab miljardite maakera elanike tervist. Mida on tehtud, et veevarusid ja -kasutust taas tasakaalu viia?

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK. „Durbani vaene elanikkond saab lõpuks küllaldaselt vett.” Niisugune oli ühe artikli pealkiri ajakirjas „Science”. Artiklis öeldi, et sealsed vaesed pole eelmiste valitsuste apartheidipoliitika tõttu juba aastakümneid piisavas koguses vett saanud. Artikkel annab teada, et 1994. aastal „polnud Durbanis veerandil miljonil leibkonnal puhast vett ega kanalisatsiooni”.

Et olukorda parandada, tegi üks insener 1996. aastal algust programmiga, varustamaks igat leibkonda päevas 200 liitri veega. Milline oli tulemus? „Kõigile Durbani 3,5 miljonile elanikule peale 120 000 on nüüd puhas vesi kättesaadav,” teatab ajakiri „Science”. Nüüd saab vett tuua lähedalt, mis on suur edusamm võrreldes varasemate aegadega, mil paljud pidid vett koju kandma rohkem kui kilomeetri kauguselt.

Sanitaarolude parandamiseks asendatakse vanad välikäimlad uutega, mis eraldavad uriini fekaalidest, ning see võimaldab fekaalidel kiiremini kuivada ja laguneda, annab teada „Science”. 2008. aasta alguseks oli juba  paigaldatud 60 000 niisugust käimlat, ning sel ajal ennustati, et kahe aasta pärast peaksid korralikud tualetid olema juba kõigil majadel.

Brasiilia. Salvadoris kannatasid kanalisatsioonisüsteemi ja tualettide puudumise tõttu sajad lapsed kõhulahtisuse käes. * Et olukorda parandada, paigaldati linnas enam kui 300 000 kodu jaoks 2000 kilomeetri ulatuses kanalisatsioonitorusid. Milline oli tulemus? Kogu linnas vähenes kõhulahtisus 22 protsenti ning varem kõige probleemsemates kohtades 43 protsenti.

India. Mõningais maailma paigus on vihmaperioodidel küllalt puhast vett, kuid alati seda ei koguta, et hiljem hästi ära kasutada. Ent 1985. aastal tuli grupil naistel India loodeosariigis Gujaratis Dholeras vee kogumiseks hea idee. Nad lasid rajada jalgpalliväljaku suuruse tiigi. Seejärel vooderdasid nad selle lekke vältimiseks tugeva plastiga. Nende ettevõtmist kroonis edu. Isegi mitu kuud pärast vihmaperioodi lõppu oli neil veel puhast vett küllaga, hoolimata sellest et nad jagasid seda ka naabritega.

Tšiili. See riik kulgeb 4265 kilomeetrit piki Lõuna-Ameerikat, lääne pool Vaikne ookean, idas kõrgumas Andid. Kuna vee jaotamist ning tammide ja kanalite ehitamist kontrollib riik, on nüüd 99 protsendil linnaelanikest ja 94 protsendil maainimestest piisavalt vett.

Lõplik lahendus

Iga riik näib lähenevat veekriisile omal moel. Maades, kus saab ära kasutada tuule jõudu, tõstavad tuuleveskid veetaset ning toodavad elektrit. Rikkamates riikides peetakse teostatavaks lahenduseks ka merevee magestamist. Paljudes paikades aitavad jõe- ja vihmavett sulustada tammid ning see on osutunud küllaltki tõhusaks, kuigi kuivades piirkondades võib sellest veest aurustuda umbes 10 protsenti.

Selle ajakirja väljaandjad, Jehoova tunnistajad, usuvad, et lõplik lahendus veekriisile on Jumala, mitte inimeste kätes. Piibel ütleb: „Jehoova [Jumala] päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad! Sest tema on selle rajanud merede peale ja on jõgede peale selle kinnitanud!” (Laul 24:1, 2).

Tõsi küll, Jumal andis inimestele ülesande hoolitseda selle planeedi eest (1. Moosese 1:28). Kuid inimene on kasutanud loodusvarasid ebaperemehelikult, millel on olnud laastavad tagajärjed. See kinnitab, et „ei ole ränduri käes juhtida oma sammu” (Jeremija 10:23).

Mida teeb Jehoova, et meie elukeskkonda täiuslikku tasakaalu tagasi viia? Piibel ütleb, et tal on eesmärk kõik uueks teha (Ilmutuse 21:5). Kujuta ette maailma, kus pole ei vaesust, põudasid ega veepuudust; maailma, kus pole üleujutusi, milles hukkub praegusel ajal iga aasta tuhandeid inimesi. Jumala Kuningriigi valitsuse ajal täituvad Jumala tõotused. Jehoova ise on öelnud: „Nõnda on ... minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin!” (Jesaja 55:11).

Kas sa tahaksid rohkem teada Jumala eesmärgi kohta taastada head tingimused meie maa peal, millest on räägitud tema Sõnas Piiblis? Järgmine artikkel selgitab, kuidas see on võimalik.

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 5]

„Seal, kus pole vett, pole elu. ... Me elame vee armust.” Michael Parfit, „National Geographicu” ajakirjanik

[Väljavõte lk 6]

Selleks et toota üks tonn teravilja, läheb tarvis 1000 tonni vett

[Väljavõte lk 6]

„70 protsenti kogu maakeral kasutatud veest läheb niisutuseks” „Plan B 2.0”, Lester Brown

 [Arvjoonised/pildid lk 7]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Kui suur osa mageveest on inimestele kättesaadav?

Kogu vesi

97,5% soolane vesi

2,5% magevesi

Magevesi

99% liustikes, jäämägedes või maa all

1% ligi seitsme miljardi maakeral elava inimese ja miljardite teiste eluvormide kasutuses

[Pilt lk 7]

Veetorude paigaldamine Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis

[Allikaviide]

Courtesy eThekwini Water and Sanitation Programme

[Pilt lk 7]

Naised vihmavett kogumas Indias Rajasthanis, 2007

[Allikaviide]

© Robert Wallis/Panos Pictures

[Pilt lk 7]

Kohalikud rajavad uut veevõtukohta oma külale Copáni lähedal Hondurases

[Allikaviide]

© Sean Sprague/SpraguePhoto.com