KAS teleuudised sisendavad sinu lapsesse hirmu? Ligi 40 protsenti ühes uurimuses osalenud vanematest ütles, et nende lapsed on uudistest nähtu pärast endast välja läinud ja hakanud kartma, et samasugused asjad juhtuvad nende endi või nende lähedastega.

Miks uudised lastele sedasi mõjuvad? Üheks põhjuseks on see, et lapsed tõlgendavad uudiseid sageli teistmoodi kui täiskasvanud. Näiteks võivad väiksed lapsed arvata, et kui mingit õnnetust näidatakse teleris mitu korda, siis see ka juhtus mitu korda.

Teiseks võivad igapäevased halvad uudised näidata lapsele moonutatud pilti maailmast. On tõsi, et me elame „kriitilistel aegadel, millega on raske toime tulla” (2. Timoteosele 3:1). Kuid sage ärevaks tegevate uudiste vaatamine võib tekitada lapses halvavat hirmu. „Lapsed, kes vaatavad palju teleuudiseid, kalduvad kuritegevuse esinemissagedust üle hindama ja võivad pidada  maailma ohtlikumaks paigaks, kui see tegelikult on,” annab teada USA mittetulundusühing Kaiser Family Foundation.

Mida saad sa teha, kui halvad uudised mõjutavad ka sinu last? Siin on mõned soovitused.

Sõltuvalt oma lapse vanusest, küpsusastmest ja psüühikast sea piirid, kui palju uudiseid ta võib vaadata. Muidugi ei ole praegusel infoajastul võimalik, et lapsed ei teaks päevauudistest midagi. Isegi väiksed lapsed võivad näha ja kuulda rohkem, kui sa arvatagi oskad. Ole seepärast varmas panema oma lapse juures tähele kõige väiksematki hirmu või mure märki.

Kui su laps saab vanemaks, siis võiksite vaadata uudiseid üheskoos. Nii saad hea võimaluse teda õpetada. Püüa rõhutada uudise häid külgi, näiteks milliseid pingutusi tehakse, et kannatanuid aidata.

Kui uudistes kajastatakse mõnd hirmsat sündmust, siis püüa teada saada, mida laps seoses juhtunuga tunneb. „Võtsime naisega aega, et oma pojale Nathanielile uudistes nähtut selgitada ja rääkida, mida oleme teinud, et meiega samasugust õnnetust ei juhtuks,” räägib pereisa Michael. „Kord, kui Nathaniel nägi uudistest, kuidas üks maja maani maha põles, hakkas ta kartma, et meie majaga juhtub sama. Et teda rahustada, näitasime talle kõiki majas olevaid suitsuandureid. Nüüd ta teab, kus need on ja miks. See aitas tal end taas turvaliselt tunda.”

Teadlased on avastanud, et inimesed on kalduvad hindama sündmuse toimumise tõenäosust selle järgi, kui kergesti mõni sarnane sündmus neile meenub. Näiteks kui sa kuulsid hiljuti lapseröövijuhtumist, siis võid teha järelduse, et sinu laps on suuremas ohus, kui ta tegelikult on. Loomulikult on hea olla teadlik võimalikest ohtudest. Ometi ütlevad eksperdid, et meediauudised võivad panna meid kartma seda, mida meiega ilmselt kunagi ei juhtu (Õpetussõnad 22:3, 13).

Kui vanemad ei suhtu uudistesse tasakaalukalt, võivad nad ülemäärase hirmu küüsi langeda. Sama võib juhtuda nende lastega. Näiteks 2005. aastal eksis üks 11-aastane poiss Ameerika Ühendriikides Utah’ mägedes ära. Ta kartis nii paaniliselt inimröövijaid, et varjas end neli päeva oma päästjate eest. Kui päästetöötajad ta lõpuks leidsid, oli poiss nõrk ja veetustunud. Kuigi tõenäosus röövlite kätte langeda oli üks 350 000–le, oli poisike hirmu pärast valmis pigem nälgima, kui abi vastu võtma.

„3–7-aastasi lapsi hirmutavad rohkem teated looduskatastroofidest ja õnnetustest, samal ajal kui veidi vanemaid, 8–12-aastasi, lood kuritegevusest ja vägivallast.” (Kaiser Family Foundation)

Mida me sellest õpime? Nii sina kui ka su laps peaksite suhtuma uudistesse tasakaalukalt. Tihti ületavad paljud õnnetused uudisekünnise just sellepärast, et nad on suhteliselt haruldased, mitte sellepärast, et nad on tavalised.

Kuritegevus, vägivald ja loodusõnnetused on meie aja kurb reaalsus. Kuid nagu nägime, saad aidata oma lapsel toime tulla, kui püüad teda kaitsta, õpetada, tema kartusi hajutada ja oled ise tasakaaluka suhtumisega.