SUHKURTÕPPE (diabetes mellitus) haigestumine kasvab nii kiiresti, et sellest on kujunenud globaalne epideemia. On olemas kahte tüüpi suhkruhaigust. I tüüpi suhkruhaigus saab üldiselt alguse lapseeas, kusjuures arstid ei tea praegu, kuidas seda ära hoida. See artikkel käsitleb II tüüpi suhkruhaigust, mille arvele langeb umbes 90 protsenti diabeedijuhtudest.

Kui varem peeti II tüüpi suhkurtõbe vaid täiskasvanute haiguseks, siis viimasel ajal on sellesse haigestunud ka lapsed. Siiski väidavad spetsialistid, et II tüüpi suhkurtõppe haigestumise riski saab vähendada. Ehk on abi sellest, kui saad selle salakavala haiguse kohta mõningaid teadmisi. *

Suhkurtõbi on haigusseisund, millele on iseloomulik liiga kõrge veresuhkru tase. Selle haiguse korral on häiritud normaalne suhkru transportimine vereringest rakkudesse, mis vajavad seda energia tootmiseks. See omakorda kahjustab elutähtsaid organeid ja toob kaasa vereringehäireid. Mõnikord on tagajärjeks varvaste või jala amputeerimine, nägemiskaotus või neeruhaigus. Palju diabeetikuid sureb südamerabanduse või insuldi tagajärjel.

II tüüpi suhkurtõve põhilisi tegureid võib olla ülekaalulisus. Spetsialistide arvates suurendab kõhu ja talje ümber kogunenud rasv riski haigestuda suhkurtõppe. Täpsemalt öeldes võib kõhunäärmesse ja maksa kogunenud rasv häirida veresuhkru taseme regulatsiooni organismis. Mida saab ohu vähendamiseks ette võtta?

1. Kui kuulud riskirühma, lase oma veresuhkru taset mõõta. II tüüpi diabeedile eelneb üldiselt eeldiabeedina tuntud haigusseisund, kus veresuhkru tase on normaalsest veidi kõrgem. Mõlemad seisundid kahjustavad tervist, kuid on üks erinevus. Ehkki suhkruhaigust saab ohjes hoida, ei osata seda veel ravida. Ent mõned eeldiabeetikud on suutnud tuua oma veresuhkru tagasi normaalsele tasemele. Eeldiabeedil võivad ilmsed sümptomid puududa, seetõttu võib see haigusseisund jääda märkamata. Uuringute kohaselt on umbes 316 miljonil inimesel maailmas eeldiabeet, kuigi paljud seda ise ei tea. Juba ainuüksi USA-s pole ligikaudu 90 protsenti eeldiabeetikutest oma olukorrast teadlik.

Eeldiabeet pole aga sugugi kahjutu. Lisaks sellele, et see võib päädida II tüüpi suhkruhaigusega, on seda viimasel ajal hakatud seostama suurenenud dementsusriskiga. Kui oled ülekaaluline, kehaliselt väheaktiivne või kui su perekonnas on esinenud suhkruhaigust, võib sul juba olla eeldiabeet. Asjasse toob selgust vereproov.

2. Toitu tervislikult. Kui vähegi võimalik, siis toimi järgmiselt: söö tavapärasest väiksemaid portsjoneid; joo suhkrurikaste puuviljamahlade ja gaseeritud jookide asemel vett, teed või kohvi; söö rafineeritud toiduainete asemel mõõdukas koguses täisteraleiba, -riisi ja -pastat; söö lahjat liha, kala, pähkleid ja ube.

3. Liigu piisavalt. Kehaline koormus võib alandada veresuhkrut ja hoida kehakaalu tervislikul tasemel. Näiteks soovitab üks spetsialist pühendada osa telerivaatamisele kuluvast ajast kehalisele liikumisele.

Me ei saa muuta oma geene, küll aga saame muuta oma elustiili. Oma tervise parandamise nimel tasub tõesti vaeva näha!