Looja on läbi aegade inimestega suhelnud. Minevikus tegi ta seda inglite ja prohvetite kaudu. Peale selle lasi ta oma sõnumid ja tõotused kirja panna, sest need puudutavad igat inimest, ka meid tänapäeval.

Jumala sõnumid on talletatud pühakirja. (2. Timoteosele 3:16.) Ta avaldas need kõigepealt oma prohvetitele, kes need siis kirja panid. (2. Peetruse 1:21.) Seda võiks illustreerida järgmise näitega. Juhataja palub sekretäril kirjutada kirja. Kas see tähendab, et see on sekretäri kiri? Muidugi mitte. Kuigi kirjutaja on sekretär, sisaldab kiri siiski juhataja antud informatsiooni. Sama lugu on pühakirjaga. Jumal lasi selle kirja panna inimestel, kuid tema on selle autor.

Jumal tahab, et kõigil inimestel oleks võimalik pühakirja lugeda ja et nad saaksid sellest aru. Tänapäeval ongi selles sisalduv hea sõnum kättesaadav „igale rahvale, suguvõsale, keelele ja hõimule”. (Ilmutus 14:6.) Pühakirja on tervikuna või osaliselt tõlgitud rohkem kui 3000 keelde. Ükski teine raamat pole nii laialdaselt levinud.