Esiletõstetud kohti Ülemlaulu raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Ülemlaulu raamatust
„OTSEKUI lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel!” „Otsekui õunapuu metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel!” „Kes see on, kes koiduna alla vaatab, ilus nagu täiskuu, selge nagu päike, kardetav nagu väehulk lippudega?” (Ülemlaul 2:2, 3; 6:10.) Kui ülevad on küll need piiblisalmid Ülemlaulu raamatus! Kogu raamat on mõtterikas ja kaunis poeem, mistõttu seda kutsutakse „Saalomoni ilusaimaks lauluks” (Ülemlaul 1:1).
See laul, mille koostas Iisraeli kuningas Saalomon umbes aastal 1020 e.m.a oma 40 valitsusaasta algupoolel, on karjusepoisi ja suulamlannast maaneiu armastuslugu. Selles laulus mainitakse ka tüdruku ema ja vendi, „Jeruusalemma tütreid [õuedaame]” ja „Siioni tütreid [Jeruusalemma naisi]” (Ülemlaul 1:5; 3:11). Piibli lugejal on raske tunda ära kõiki Ülemlaulu raamatus osalejaid, aga see on võimalik, kui võtta arvesse seda, mida nad teistele ütlevad või mida neile öeldakse.
Jumala Sõna osana on Ülemlaulu sõnum väga väärtuslik kahel põhjusel (Heebrealastele 4:12). Esiteks see õpetab meile, milline on tõeline armastus mehe ja naise vahel. Teiseks illustreerib see laul armastust, mis eksisteerib Jeesus Kristuse ja võitud kristlaste koguduse vahel (2. Korintlastele 11:2; Efeslastele 5:25–31).
ÄRGE „ÄRATAGE ARMASTUST”
„Jooda mind oma suu suudlustega, sest sinu armastus [„õrnusavaldused”, UM] on parem kui viin!” (Ülemlaul 1:2.) Nii algab dialoog Ülemlaulu raamatus. Need sõnad lausus alandlik maaneiu, kes oli toodud Saalomoni kuningatelki. Kuidas ta sinna sattus?
Neiu ütleb: „Mu ema pojad turtsusid mu vastu, mind pandi viinamägede vahiks.” Tema vennad on pahased, kuna karjus, keda ta armastab, oli teda ilusal kevadisel päeval jalutama kutsunud. Et õde takistada, annavad vennad talle ülesandeks hoida eemale „väikseid rebaseid, kes rikuvad viinamägesid”. Seda tööd tuleb tal teha Saalomoni laagri läheduses. Kui ta läheb alla „pähkliaeda” vaatama, märgatakse tema kaunidust ning ta viiakse laagrisse (Ülemlaul 1:6; 2:10–15; 6:11).
Kui neiu väljendab igatsust oma armsa karjusepoisi järele, ütlevad õuedaamid talle, et ta läheks ja otsiks teda „lammaste jälgi mööda”. Kuid Saalomon ei lase tal minna. Väljendamaks oma imetlust neiu kauniduse üle, lubab Saalomon talle anda „kuldehted klaaspärlitega hõbedas”. See aga ei avalda tüdrukule mingit muljet. Karjusepoiss tuleb Saalomoni laagrisse, leiab armastatu ja hüüatab: „Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus!” Noor neiu vannutab õuedaame: „Ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!” (Ülemlaul 1:8–11, 15; 2:7; 3:5).
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:2, 3 – Miks on karjusepoisi õrnusavalduste meenutamine otsekui vein ja tema nimi nagu võideõli? Just nagu vein paneb mehe südame rõõmlema ja õliga pea võidmine on rahustav, andis ka neiule poisi armastuse ja nime meenutamine jõudu ning lohutust (Laul 23:5; 104:15). Tõelised kristlased, eriti võitud, saavad samuti jõudu ja julgustust sellest, kui mõtisklevad armastuse üle, mida Jeesus Kristus on neile osutanud.
1:5 – Miks maaneiu võrdleb oma tõmmut väljanägemist „Keedari telkidega”? Kitsekarvust kangast kasutati mitmel moel (4. Moosese 31:20). Näiteks „kitsekarvadest vaipu” kasutati „telgiks elamu peale” (2. Moosese 26:7). Nagu beduiinide telgid tänapäeval, olid Keedari telgid väga tõenäoliselt samuti valmistatud musta kitse karvust.
1:15 – Mida mõtleb karjusepoiss, kui ta ütleb: „Su silmad on kui tuvikese omad!” (P 1945)? Ta mõtleb sellega, et tema tüdruku silmad on pehmed ja hellad nagu tuvidelgi.
2:7; 3:5 – Miks õuedaame vannutatakse „gasellide või aasa hirvede juures”? Gasellid ja hirved on tuntud oma graatsia ning ilu poolest. Suulamlanna palub õuedaame tungivalt kõige meeldiva ja ilusa juures, et nad hoiduksid äratamast temas armastust.
Õpetus meile:
1:2; 2:6. Puhtad õrnusavaldused võivad olla küll kohased kurameerimise ajal, kuid siiski peaks kurameeriv paar hoolitsema selle eest, et need väljendaksid ehtsat armastust, mitte aga ebapuhast kirge, mis võib seksuaalse ebamoraalsuseni viia (Galaatlastele 5:19).
1:6; 2:10–15. Suulamlanna vennad ei lubanud õel minna armastatuga kõrvalisse kohta mägedesse mitte sellepärast, et ta oleks olnud ebamoraalne või et tal olnuks väärad motiivid. Pigem võtsid nad tahtlikult kasutusele ettevaatusabinõu, et vältida kiusatusse viivat olukorda. Õpetus kurameerivatele paaridele on see, et ka nemad ei läheks kahekesi üksildastesse paikadesse.
2:1–3, 8, 9. Olgugi et suulamlanna oli ilus, mõtles ta alandlikult, et ta on vaid harilik „Saaroni liilia, orgude lilleke”. Kuna neiu oli kaunis ning ustav Jehoovale, ütles karjusepoiss, et ta on kui „lilleke orjavitste keskel”. Ja mida öelda noormehe enda kohta? Kuna ta oli nägus, sarnanes ta tüdruku meelest „gaselliga”. Võib arvata, et ta oli ka vaimselt meelestatud ning ustav Jehoovale. Neiu ütleb: „Otsekui õunapuu [mis pakub varju ja kannab vilja] metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel.” Kas pole mitte ustavus ja truudus Jehoovale ihaldatavad omadused, mida võiks tulevasest abikaasast otsida?
2:7; 3:5. Maaneiul polnud mingit romantilist külgetõmmet Saalomoni vastu. Ta vannutas ka õuedaame, et nad ei ärataks temas armastust kellegi teise kui karjusepoisi vastu. Samuti pole kohane tunda romantilist armastust ükskõik kelle vastu. Vallaline kristlane, kes soovib abielluda, peaks valima tulevase abikaasa ustavate Jehoova teenijate seast (1. Korintlastele 7:39).
„MIKS TAHATE NÄHA SUULAMLANNAT?”
Miski ’tuleb kõrbest üles suitsusammaste kujul’ (Ülemlaul 3:6). Mida Jeruusalemma naised näevad, kui nad seda vaatama lähevad? Ennäe, Saalomon ja tema teenrid tulevad linna tagasi! Ja kuningas on suulamlanna endaga kaasa võtnud.
Karjusepoiss on järgnenud neiule ja peagi ta leiabki võimaluse teda näha. Kui ta kinnitab neiule oma armastust tema vastu, väljendab too oma soovi linnast välja minna: „Kuni tuul kuulutab päeva ja varjud põgenevad, tahan ma minna mürrimäele ja viirukikünkale!” Ta kutsub karjuse ’oma rohuaeda ja sööma selle valitud vilja’. Karjusepoiss vastab: „Ma tulen oma rohuaeda, mu õeke, mu pruut!” Jeruusalemma naised ütlevad neile: „Sööge, sõbrad, jooge, ja joobuge armastusest!” (Ülemlaul 4:6, 16; 5:1).
Pärast seda, kui suulamlanna on jutustanud unistusest õuedaamidele, ütleb ta: „Ma olen armastusest haige.” Nood küsivad: „Mispoolest on su kallim teistest parem?” Ta vastab: „Minu kallim on priske ja jumekas, silmapaistvaim kümne tuhande hulgast!” (Ülemlaul 5:2–10). Saalomoni ülevoolava ülistuse peale vastab neiu alandlikult: „Miks tahate näha suulamlannat?” (Ülemlaul 6:4–7:1). Vaadates seda kui võimalust võita tema armastust, külvab kuningas ta üle veelgi rohkemate komplimentidega. Tüdruk jääb kindlaks oma armastusele karjusepoisi vastu. Viimaks laseb Saalomon tüdruku koju.
Vastused piiblilistele küsimustele:
4:1; 6:5 – Miks võrreldakse neiu juukseid „kitsekarjaga”? Võrdlus tähendab seda, et tema juuksed olid läikivad ja lopsakad nagu mustade kitsede karv.
4:11 – Mis tähendus on sellel, et suulamlanna „huuled tilguvad kärjemett” ja tal on „keele all mesi ja piim”? Kärjemesi on palju maitserikkam ja magusam kui mesi, mis on lahtiselt õhu käes olnud. See võrdlus ja niisamuti ka mõte, et mesi ja piim olid neiu keele all, rõhutavad suulamlanna sõnade headust ja meeldivust.
5:12 – Mida tähendab väljend „tema silmad on nagu tuvid veeojade ääres, piimas pestud”? Neiu räägib oma armastatu ilusatest silmadest. Arvatavasti sarnastab ta poeetiliselt tumedat silma vikerkesta, mis on ümbritsetud silmavalgega, end piimas pesevate sinakashallide tuvidega.
5:14, 15 – Miks kirjeldatakse nõnda karjusepoisi käsi ja jalgu? Neiu ilmselt viitab karjuse sõrmedele kui kuldsetele silindritele ja tema küüntele kui krüsoliidile. Ta võrdleb tema sääri „marmorsammastega” (P 1997) nende tugevuse ja ilu tõttu.
6:4 – Miks neiut võrreldakse Tirsaga? Selle Kaanani linna vallutas Joosua ning pärast Saalomoni aega sai see põhjapoolse kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi esimeseks pealinnaks (Joosua 12:7, 24; 1. Kuningate 16:5, 6, 8, 15). „Ilmselt pidi see linn olema väga ilus,” ütleb üks teatmeteos, „mis selgitab selle mainimist siin.”
7:1 – Mis on „sõjaleeride tants”? Seda võib nimetada ka „Mahhanaimi pillerkaariks” (P 1938–40). Linn, mis seda nime kandis, asus Jordani jõest ida pool Jabboki jõe lähedal (1. Moosese 32:3, 23; 2. Saamueli 2:29). „Sõjaleeride tants” võib viidata kindlale tantsule, mida selles linnas pidupäeval tantsiti.
7:5 – Miks võrdles Saalomon suulamlanna kaela „elevandiluust torniga”? Varem tegi Saalomon tüdrukule sellise komplimendi: „Su kael on nagu Taaveti torn” (Ülemlaul 4:4). Torn on pikk ja sale ning elevandiluu on sile. Saalomon on vaimustuses tüdruku kaela saledusest ja siledusest.
Õpetus meile:
4:1–7. Kuigi neiu oli ebatäiuslik, tõestas ta Saalomoni meelitustele vastu seistes oma moraalset puhtust. Tema moraalne tugevus lisas kaunidust füüsilisele ilule. Nii peaks olema ka kristlike naiste puhul.
4:12. Nagu ilus aed, millel on hekk või müür ja mille värav on lukus, nii hoidis ka suulamlanna oma õrnu kiindumusavaldusi ainult tulevase abikaasa jaoks. Milline suurepärane eeskuju vallalistele kristlikele naistele ja meestele!
„JEHOOVA LEEGID”
„Kes see on, kes kõrbest üles tuleb nõjatudes oma armastatule?” küsivad suulamlanna vennad, kui nad näevad teda koju tulemas. Mõni aeg tagasi oli üks neist öelnud: „Kui ta on müür, ehitame selle peale hõbesakme; aga kui ta on uks, suleme selle seedrilauaga!” Nüüd, kui suulamlanna armastuse püsivus oli proovile pandud ja tõestatud, ütleb ta: „Mina olen müür, ja mu rinnad on nagu tornid – seepärast ma sain ta silmis otse õnnetoojaks!” (Ülemlaul 8:5, 9, 10).
Tõeline armastus on „Jehoova leek”. Miks võib nii öelda? Seepärast, et selline armastus on Jehoovalt. Tema on andnud meile võime armastada. See on leek, mis ei kustu iial. Ülemlaul illustreerib kaunisti, et armastus mehe ja naise vahel võib olla „tugev nagu surm” (Ülemlaul 8:6).
Saalomoni ilus laul heidab varju ka sidemele, mis on Jeesus Kristuse ja tema taevase „pruudi” vahel (Ilmutuse 21:2, 9). Jeesuse armastus võitud kristlaste vastu ületab igasuguse armastuse, mis võib mehe ja naise vahel olla. Pruudiklassi liikmed on samuti vankumatud oma andumuses temale. Jeesus andis armastavalt oma elu ka „teiste lammaste” eest (Johannese 10:16). Seega saavad kõik tõelised jumalateenijad jäljendada suulamlanna kõikumatut armastuse ja truuduse eeskuju.
[Pilt lk 18, 19]
Milliseid omadusi peaksime Ülemlaulu raamatu kohaselt oma tulevases kaasas otsima?