Jumal, kes kuuleb palvet, pakub sulle oma sõprust

PALJUD usklikud ei oska põhjendada, miks nad Jumalat usuvad. Nad ei oska öelda, miks on usu nimel nii palju kurja tehtud ja miks Jumal lubab kannatusi. Heal juhul nad küll palvetavad, kuid enamasti puudub neil Jumalast selge ettekujutus.

Ent Jumalaga on võimalik hoopis lähedasem suhe. Sul on vaja usku, mille aluseks on teadmised, mis ajendavad sind Jumalat armastama ja hindama. Ehtne usk rajaneb tõenditel (Heebrealastele 11:1). Kui omandad Jumala kohta tõeseid teadmisi, siis õpid teda tundma ja võid rääkida temaga kui sõbraga. Toome mõned näited inimestest, kellel oli tavaks palvetada, ehkki nad Jumala olemasolus kahtlesid.

▪ Patricia, keda mainiti avaartiklis. „Ükspäev, kui olime sõpradega kambakesi koos, hakkasime usust rääkima. Ma ütlesin neile, et meid olid külastanud Jehoova tunnistajad, kellega mu ateistist isa oli vestlema hakanud, mille peale mina olin kodunt minekut teinud. „Aga võib-olla räägivad Jehoova tunnistajad õigust,” kostis üks mu sõpradest. „Läheks õige nende koosolekule ja teeks asja selgeks,” pani ette teine sõber. Ja seda me ka tegime. Olime suhteliselt skeptilised. Ent kuna tunnistajad olid meie vastu väga sõbralikud, läksid mõned meist nende koosolekutele ka edaspidi.

Ühel pühapäevasel koosolekul öeldi mõte, mis mu suhtumist muutis. Kõneleja selgitas, miks inimesed kannatavad. Mõistsin, et inimene loodi täiuslikuks, kuid et ühe inimese kaudu tulid maailma patt ja surm, mis kandusid edasi tervele inimsoole. Kõneleja seletas ka, kuidas saab inimkond tänu Jeesuse surmale tagasi täiuslikkuse, mille esimene inimene oli kaotanud (Roomlastele 5:12, 18, 19). * Ühtäkki oli kõik nii selge. Adusin, et Jumal, kes inimestest hoolib, on tõesti olemas. Õppisin Piiblit edasi ja ei läinud kuigi kaua, kui tõdesin esimest korda elus, et palvetan reaalse isiku poole.”

▪ Allan, keda samuti mainiti avaartiklis. „Ühel päeval tulid meie ukse taha Jehoova tunnistajad. Mu naine kutsus nad sisse, sest temas  äratas huvi see, mida nad rääkisid igavesest elust maa peal. Ma sain pahaseks. Kutsusin naise korraks külaliste juurest ära kööki ja ütlesin talle:

„Ole nüüd mõistlik. Sa ei hakka ju ometi selliseid asju uskuma!”

„Eks mine ja tõesta, et nad eksivad,” vastas naine.

Loomulikult ei suutnud ma midagi tõestada. Jehoova tunnistajad olid väga sõbralikud ja jätsid mulle raamatu, mis rääkis sellest, kas elu on loodud või arenenud. Raamatu selge loogika ja põhjendused andsid mulle tõuke Jumala kohta rohkem teadmisi hankida. Niisiis hakkasin tunnistajatega Piiblit uurima ja mõistsin õige pea, et seal öeldu erineb suuresti kõigest, mida olin seni usu kohta arvanud. Kui ma Jehoovat paremini tundma õppisin, muutusid mu palved konkreetsemaks. Mul olid mõned valed hoiakud ning ma palusin, et Jehoova aitaks mul end muuta. Olen kindel, et ta vastas mu palvetele.”

▪ Andrew, kes elab Inglismaal. „Mul olid omad kindlad seisukohad ja ma olin väga huvitatud teadusest, kuid evolutsiooniteooriat  uskusin ma lihtsalt seetõttu, et seda õpetatakse kui fakti. Mul oli raske tunnistada Jumala olemasolu, sest nägin maailmas nii palju halba.

Siiski mõtlesin vahel, et kui Jumal on olemas, siis tahaksin teada, mis siin maailmas õieti toimub — miks on nii palju kuritegevust ja sõdu. Mõnel raskel hetkel ma koguni palvetasin, aga ma ei teadnud ise ka, kelle poole.

Siis aga sai mu naine kuskilt Jehoova tunnistajate traktaadi pealkirjaga „Kas see maailm jääb ellu?”. See oli küsimus, mille üle olin palju mõtisklenud. Traktaat pani mind mõtlema, kas ma võiksin tõesti Piiblist oma küsimustele vastused saada. Hiljem, kui olin puhkusel, andis üks inimene mulle raamatu „Kas Piibel on Jumala või inimese sõna?”. Mõistnud, et Piibel on teadusega kooskõlas, tahtsin Piiblist paremini aru saada. Kui siis üks Jehoova tunnistaja tegi mulle ettepaneku koos Piiblit uurida, olin ma nõus. Mida selgemini ma Jehoova eesmärke mõistsin, seda reaalsemaks Jehoova mulle sai, ning ma tundsin, et saan temaga palves vabalt rääkida.”

▪ Jane, kes on kasvanud üles protestantlikus peres Londonis. „Usuline silmakirjalikkus ja kõikjal vohavad kannatused ajendasid mind usule selga keerama. Tulin ka ära kõrgkoolist ning hakkasin laulmise ja kitarrimänguga raha teenima. Umbes sel ajal tutvusin Pauliga. Ta oli pärit katoliiklikust perest ja tast oli saanud samasugune uskmatu Toomas nagu minustki.

Elasime ühes mahajäetud majas koos mitme inimesega, kellel oli samuti kool pooleli jäänud. Neid huvitasid idamaade religioonid ja teinekord pidasime hilisööni tuliseid diskussioone elumõtte teemal. Me Pauliga ei uskunud Jumalat, kuid samas olime kindlad, et mingi kõrgem jõud on olemas.

Kolisime Põhja-Inglismaale, kus lootsime muusikutena tööd leida. Seal sündis meile poeg. Ühel õhtul jäi meie pisipoeg haigeks ja ühtäkki leidsin end palvetamast Jumala poole, kellesse ma tegelikult ei uskunud. Varsti pärast seda kiskus meie suhe Pauliga kiiva ning ma võtsin lapse ja kõndisin tema juurest minema. Jällegi palvetasin, lihtsalt juhuks, kui keegi peaks kuulma. Ma ei teadnud, et ka Paul palvetas.

Hiljem samal päeval tulid Pauli ukse taha kaks Jehoova tunnistajat. Nad näitasid talle Piiblist paari praktilist nõuannet. Paul võttis minuga ühendust ja küsis, kas ma ei tahaks koos tema ja Jehoova tunnistajatega Piiblit uurida. Ma olin nõus. Piibliuurimise käigus saime teada, et kui tahame Jumalale meeldida, peame oma kooselu registreerima. Meie ebastabiilset suhet arvestades tundus, et seda on liiga palju tahetud.

Kuid me soovisime rohkem teada Piibli prohvetiennustuste, kannatuste põhjuste ja Jumala kuningriigi kohta. Ajapikku mõistsime, et Jumal tõesti hoolib meist, ning otsustasime teha, nagu ta käsib. Me abiellusime. Jumala Sõna targad nõuanded on olnud meile suureks abiks meie kolme lapse kasvatamisel. Oleme veendunud, et Jehoova on võtnud meie palveid kuulda.”

Uuri tõendeid ise

Peale selles artiklis tsiteeritud inimeste on veel miljoneid teisi, kes pole lasknud vääral usul end eksitada. Nad on saanud tõese vastuse küsimusele, miks Jumal lubab kannatusi. Nagu eeltoodud tõsielukogemustest selgus, aitas just õige arusaamine Piiblist neil inimestel veenduda, et Jehoova tõesti kuulab nende palveid.

Ergutame sind Jumala olemasolu kinnitavaid tõendeid ise uurima. Jehoova tunnistajad pakuvad sulle abi, et võiksid õppida tundma Jumalat, kes kuuleb palvet, ja saada temaga sõbraks (Laul 65:3).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 10]

„Mida selgemini ma Jehoova eesmärke mõistsin, seda reaalsemaks Jehoova mulle sai, ning ma tundsin, et saan temaga palves vabalt rääkida”

[Pilt lk 9]

Tõeline usk eeldab tõendite uurimist ja soovi teada Jumala kohta tõde