Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

„Arusaaja ei vihastu kergesti”

„Arusaaja ei vihastu kergesti”

Ülikooli korvpallitreener vallandatakse pärast vihapurset.

Laps ei saa oma tahtmist ja võtab üles jonnituurid.

Ema ja poeg karjuvad teineteise peale, tüliõunaks koristamata tuba.

ME KÕIK oleme näinud kedagi vihastamas ja kahtlemata on igaühel meist millalgi kops üle maksa läinud. Isegi kui peame viha negatiivseks emotsiooniks, mida tuleks ohjeldada, võime sageli tunda, et meil on täielik õigus olla ärritunud, eriti kui on riivatud meie õiglustunnet. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon märgib ühes oma artiklis koguni, et „viha on täiesti normaalne ja sageli tervisele kasulik emotsioon”.

Selline vaatenurk võib tunduda mõistlik, kui mõelda, mida apostel Paulus Jumala vaimu mõjutusel kirja pani. Tunnistades, et aeg-ajalt inimesed vihastavad, ütles ta: „Vihastuge, ja ärge siiski tehke pattu; ärgu mingu päike looja, kui te olete alles vihased” (Efeslastele 4:26). Kui seda nõuannet silmas pidada, siis kas peaksime andma oma vihale vaba voli või tuleks seda talitseda?

KAS ON HEA VIHASTADA?

Kui Paulus vihastamise suhtes nõu andis, pidas ta tõenäoliselt silmas laulukirjutaja sõnu „Kui ärritute, ärge tehke pattu” (Laul 4:5, UM). Mis oli aga Pauluse kirjapandud manitsuse eesmärk? Ta lisas selgituseks: „Kõik pahatahtlik kibedus ja viha ja raev ja kisa ja solvavad sõnad jäägu teist kaugele koos kõige halvaga” (Efeslastele 4:31). Paulus andis kristlastele nõu hoopis viha väljaelamist vältida. Huvitaval kombel mainitakse ka Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni artiklis: „Uuringud on näidanud, et viha väljaelamine tegelikult võimendab viha ja agressiivsust ega aita sul ... mingil moel olukorda lahendada.”

Kuidas siis hoida viha ja selle kahjulikud tagajärjed endast kaugel? Muistse Iisraeli tark kuningas Saalomon kirjutas: „Arusaaja ei vihastu kergesti ja solvangust möödavaatamine kaunistab teda” (Õpetussõnad 19:11, UM). Kuidas võib arusaamine aidata inimest, kelles hakkab kogunema viha?

 KUIDAS ARUSAAMINE VIHA PIDURDAB

Arusaamine on võime mõista, kuidas asjad tegelikult on. Arusaaja inimene näeb pealispinnast sügavamale. Kuidas on sellest abi, kui oleme haavunud või ärritunud?

Ebaõigluse nägemine võib meis viha tekitada. Kui me aga anname oma tunnetele vaba voli ja reageerime vaenulikult, võime kahju teha nii endale kui ka teistele. Just nagu kontrolli alt väljunud tuli võib maja maha põletada, võib ka vihalõõm hävitada meie maine ja suhted teiste ning isegi Jumalaga. Seega, kui tunned endas viha kerkimas, tasub tõsiselt mõelda tekkinud olukorrale. Tervikpildi nägemine aitab kindlasti tundeid kontrolli alla saada.

Saalomoni isa, kuningas Taavet, pääses napilt veresüüsse sattumast tänu sellele, et tal aidati mõista, kuidas asjad tegelikult on. Taavet kaitses Juuda kõrbes koos oma meestega Naabali lambaid. Kui lambaniitmise aeg kätte jõudis, lasi Taavet küsida Naabali käest meestele süüa, mille peale too vastas: „Kas peaksin võtma oma leiva ja vee ja tapetud loomad, mis ma olen tapnud oma niitjaile, ja andma meestele, kellest ma ei tea, kust nad pärit on?” Milline solvang! Kui Taavet neid sõnu kuulis, asus ta umbes 400 mehega teele, et Naabal ja ta mehed maa pealt minema pühkida (1. Saamueli 25:4—13).

Naabali naine Abigail sai teada, mis toimub, ja läks Taaveti juurde. Kui ta Taaveti ja selle meeste ette jõudis, langes ta põlvili maha ja palus: „Lase nüüd oma ümmardaja su kuuldes rääkida ja kuule oma ümmardaja sõnu!” Siis ütles ta, et Naabal on rumal inimene ning et Taavet hakkaks kättemaksmist ja verevalamist hiljem kahetsema (1. Saamueli 25:24—31).

Millest Taavet tänu Abigaili sõnadele aru sai, mis aitas pingelist olukorda leevendada? Esiteks mõistis ta, et Naabal on oma loomult rumal mees, ja teiseks sai Taavet aru, et ise kätte makstes oleks ta tõmmanud enda peale veresüü. Sinagi võid Taaveti sarnaselt millegi peale marru minna. Mida sel juhul teha? „Võta aeg maha, hinga sügavalt ning loe kümneni,” soovitatakse Mayo kliiniku artiklis, mis käsitleb viha valitsemist. Peatu hetkeks ja mõtle, mis on probleemi põhjuseks ning millised tagajärjed võivad olla sellel, mida sa kavatsed teha. Lase arusaamisel oma viha pidurdada või see täiesti maha suruda (1. Saamueli 25:32—35).

Ka tänapäeval on paljud õppinud oma viha valitsema. Sebastian selgitas, kuidas ta 23-aastasena Poolas vangis olles õppis tänu piibliuurimisele oma tujusid ja tugevaid emotsioone kontrollima. „Kõigepealt ma mõtlen läbi, milles on probleem,” räägib ta. „Siis püüan ellu rakendada Piibli nõuandeid. Olen mõistnud, et Piiblist tulevad parimad juhendid.”

Piibli nõuandeid ellu rakendades saame oma tugevaid tundeid ohjeldada

Setsuo kasutas sama taktikat. Ta räägib: „Kui keegi mind tööl närvi ajas, oli mul kombeks tema peale karjuda. Ent nüüd, kui olen uurinud Piiblit, mõtlen karjumise asemel hoopis küsimustele: „Kes on tegelikult süüdi? Kas mitte mina ise pole probleemi põhjus?”” Nendele küsimustele mõtlemine pidurdas tema viha ja ta suutis oma sisemuses möllavaid tundeid ohjeldada.

Viha võib olla väga tugev tunne, kuid Jumala Sõna nõuanded on veelgi tugevamad. Piibli tarku nõuandeid ellu rakendades ja Jumalalt palve kaudu abi paludes võid ka sina olla arusaaja, kes ei vihastu kergesti.