Jõule on juba kaua aega peetud traditsiooniliseks kristlikuks pühaks, millega tähistatakse Jeesuse sünnipäeva. Paljud selle pühaga seotud kombed võivad aga panna meid mõtlema, kuidas on need Jeesuse sünniga seotud.

Võtame esiteks jõuluvana müüdi. On teada, et tänapäeva lustakas, valge habeme, punaste põskede ja punase kuuega jõuluvana sai tuntuks tänu edukale jõulureklaamile, mis loodi ühe Põhja-Ameerika karastusjoogikompanii jaoks aastal 1931. 1950-ndatel aastatel prooviti Brasiilias asendada jõuluvana Indiaanipapaga, kodumaise väljamõeldud tegelasega. Mis oli tulemus? Jõuluvana mitte ainult ei saanud võitu Indiaanipapast, vaid „sai võitu ka Jeesuslapsest ning temast sai 25. detsembril peetava püha ametlik sümbol”, ütleb professor Carlos Fantinati. Kuid kas müüdid, nagu näiteks jõuluvana oma, on ainus, mis on jõulude juures vale? Vastuse saamiseks mingem tagasi varase kristluse aega.

„Kahel esimesel sajandil ei pidanud kristlased õigeks märtrite sünnipäevade, sealjuures ka Jeesuse sünnipäeva, tähistamist,” ütleb „Encyclopedia Britannica”. Miks? Kristlaste meelest oli sünnipäevade tähistamine paganlik komme, millest tuli hoiduda. Tegelikult ei leia me Jeesuse sünnikuupäeva Piiblist mitte kusagilt.

Vaatamata algkristlaste kindlale seisukohale sünnipäevi mitte tähistada, seadis katoliku kirik 4. sajandil sisse jõulude pidamise. Et tugevdada oma positsiooni ühiskonnas, soovis kirik kõrvaldada peamise takistuse oma teelt – paganlike Rooma religioonide ja nende talvise pööripäeva pidustuste populaarsuse. Ühe jõule käsitleva raamatu sõnul enamik roomlasi „lõbutses, priiskas, pidutses, uhkeldas paraadidel ja tegi kõike muud, mis kuulus pühade juurde, avaldades sellega austust oma jumalatele”, ja nõnda igal aastal, 17. detsembrist kuni 1. jaanuarini. („Christmas in America”, Penne Restad.) 25. detsembril tähistasid roomlased päikesejumala (Sol Invictus’e) sündi. Seades jõulupüha sellele päevale, meelitas kirik roomlasi tähistama Päikese sünni asemel Jeesuse sündi. Gerry Bowler ütleb oma raamatus, et nii „said [roomlased] jääda edaspidigi oma armsaks saanud kesktalvepidustuste kommete juurde”. („Santa Claus, a Biography”.) Teisisõnu, nad „tähistasid uusi pühasid vanade kommetega”.

On selge, et jõulupühad on valed eelkõige nende ebameeldiva algupära tõttu. Kirjanik Stephen Nissenbaum märkis, et jõulud „pole midagi muud kui kristliku võõbaga kaetud paganlik püha”. („The Battle for Christmas”.) Seega häbistavad jõulud Jumala ja ta poja Jeesus Kristuse head nime. Kuidas peaks see teadmine meid mõjutama? Piibel küsib: „Mida ühist on õigusel seadusetusega? Või mida ühist on valgusel pimedusega?” (2. Korintlastele 6:14.) Nagu puutüvi, mis on kasvanud nii kõveraks, et seda „ei saa teha sirgeks”, on ka jõulud nii moondunud, et neid ei saa pidada õigeks. (Koguja 1:15.)