8  Siis kutsus Saalomon kokku+ Iisraeli vanemad, kõik suguharupealikud ja Iisraeli suguvõsade peamehed.+ Nad tulid kuningas Saalomoni juurde Jeruusalemma, et Jehoova lepingulaegas Taaveti linnast+ Siionist+ ära tuua. ²  Etanimikuul* ehk seitsmendal kuul kogunesid kõik Iisraeli mehed kuningas Saalomoni ette püha* pidama.+ ³  Kõik Iisraeli vanemad tulid kokku ja preestrid võtsid laeka.+ ⁴  Nad tõid üles Jehoova laeka, kogudusetelgi+ ja kõik telgi pühad riistad. Preestrid ja leviidid tõid need üles. ⁵  Kuningas Saalomon ja terve Iisraeli kogudus, kes oli kogunenud tema juurde, olid laeka ees. Ohverdati+ nii palju lambaid ja veiseid, et neid ei suudetud kokku lugeda. ⁶  Siis tõid preestrid Jehoova lepingulaeka oma kohale,+ templi tagumisse ruumi ehk kõige pühamasse paika keerubite tiibade alla.+ ⁷  Keerubite tiivad olid sirutunud üle laeka, nii et keerubid olid laeka ja selle kandekangide kohal.+ ⁸  Kangid+ olid nii pikad, et nende otsad olid näha tagumise ruumi ees olevast pühast paigast, kuid väljast polnud neid näha. Seal on need tänini. ⁹  Laekas ei olnud muud kui kaks kivitahvlit,+ mis Mooses oli sinna pannud+ Hoorebi juures, siis kui Jehoova sõlmis lepingu+ Iisraeli rahvaga, kui see oli Egiptusemaalt välja tulnud.+ ¹⁰  Kui preestrid pühast paigast väljusid, täitis pilv+ Jehoova koja.+ ¹¹  Preestrid ei saanud pilve pärast seal teenida, sest Jehoova auhiilgus oli täitnud Jehoova koja.+ ¹²  Siis Saalomon ütles: „Jehoova, sa oled öelnud, et sa elad pilkases pimeduses.+ ¹³  Mina olen ehitanud sulle üleva koja, kindla paiga, kus sa võid elada igavesti.”+ ¹⁴  Seejärel pööras kuningas end Iisraeli koguduse poole ja õnnistas seda ning terve Iisraeli kogudus seisis püsti.+ ¹⁵  Kuningas ütles: „Kiidetud olgu Iisraeli Jumal Jehoova, kes omaenda suuga andis tõotuse minu isale Taavetile ja omaenda käega viis selle täide! Ta lausus: ¹⁶  „Alates päevast, mil ma tõin oma rahva Iisraeli Egiptusest välja, pole ma valinud Iisraeli suguharudest ühtki linna, kuhu ehitada koda, mis kannaks minu nime.+ Kuid ma olen valinud Taaveti, et ta valitseks mu rahva Iisraeli üle.” ¹⁷  Mu isa Taaveti südamesoov oli ehitada Iisraeli Jumala Jehoova nime kandev koda.+ ¹⁸  Ent Jehoova ütles mu isale Taavetile: „Su südamesooviks on küll ehitada koda, mis kannaks mu nime, ja on hea, et sul on südames selline soov, ¹⁹  aga seda koda ei ehita siiski sina. Su poeg, kes sulle sünnib, ehitab mu nime kandva koja.”+ ²⁰  Jehoova on selle tõotuse täide viinud: mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istunud Iisraeli troonile, just nagu Jehoova tõotas. Ma olen ka ehitanud koja, mis kannab Iisraeli Jumala Jehoova nime,+ ²¹  ja valmistanud seal paiga laekale, kus hoitakse Jehoova lepingut,+ mille ta sõlmis meie esiisadega, kui tõi nad välja Egiptusemaalt.” ²²  Siis astus Saalomon terve Iisraeli koguduse silme all Jehoova altari ette, sirutas käed taeva poole+ ²³  ja ütles: „Oo, Jehoova, Iisraeli Jumal, pole ühtki sinusarnast Jumalat+ ei ülal taevas ega all maa peal! Sina pead kinni lepingust ja osutad truud armastust+ oma teenijatele, kes käivad su ees siira südamega.+ ²⁴  Sina oled täitnud tõotuse, mille sa andsid oma teenijale, mu isale Taavetile. Omaenda suuga oled sa tõotanud ja omaenda käega selle täna täide viinud.+ ²⁵  Ja nüüd, oo, Jehoova, Iisraeli Jumal, palun täida tõotus, mille sa andsid oma teenijale, mu isale Taavetile, kui ütlesid: „Ei puudu sul kunagi mu ees järeltulija, kes istub Iisraeli troonil, kui vaid su pojad panevad tähele oma teed ja käivad minu ees, nagu sina oled minu ees käinud.”+ ²⁶  Ja nüüd, oo, Iisraeli Jumal, ma palun sind, et täituks tõotus, mille sa andsid oma teenijale, mu isale Taavetile! ²⁷  Aga kas Jumal peaks tõesti elama maa peal?+ Taevas, kogu taevaavaruski, ei mahuta sind,+ ammugi siis see koda, mille ma olen ehitanud.+ ²⁸  Pane tähele oma teenija palvet ja tema anumist, mu Jumal Jehoova, ning kuula appihüüdu ja palvet, millega su teenija täna su poole pöördub. ²⁹  Valvaku su silmad nii ööl kui ka päeval selle koja üle, paiga üle, mille kohta sa ütlesid: „Seal saab olema minu nimi”,+ ning kuula palvet, mida su teenija esitab selle paiga poole.+ ³⁰  Kuula oma teenija ja oma rahva Iisraeli anumist, kui nad palvetavad selle paiga poole. Kuula paigast, kus sa elad, taevast,+ kuula ja andesta!+ ³¹  Kui keegi teeb pattu oma ligimese vastu ja see võtab talt vande*, mis toob valetamise korral talle karistuse, ning ta tuleb vande all olles sinu koja altari ette,+ ³²  siis kuula taevast ning tegutse ja mõista kohut oma teenijate üle: mõista süüdlane süüdi ja too ta teod tema enda pea peale, mõista õige õigeks ja tasu talle tema õigust mööda.+ ³³  Kui iisraellased, sinu rahvas, saavad vaenlaselt lüüa, sest nad on sinu vastu pattu teinud,+ aga nad pöörduvad su juurde tagasi ja ülistavad su nime,+ palvetavad su poole ning anuvad sind selles kojas,+ ³⁴  siis kuula taevast ja andesta oma Iisraeli rahva patt ning too nad tagasi maale, mille sa andsid nende esiisadele.+ ³⁵  Kui taevas on suletud ja vihma ei tule,+ sest nad on sinu vastu pattu teinud,+ aga nad palvetavad selle paiga poole ja ülistavad su nime ning pöörduvad oma patust, kuna sa oled teinud nad alandlikuks*,+ ³⁶  siis kuula taevast ja andesta oma teenijate, oma Iisraeli rahva patt, õpeta neile head teed,+ mida nad peavad käima, ning anna vihma maale,+ mille sa oled andnud oma rahvale pärandiks. ³⁷  Kui nende maale tuleb näljahäda,+ katk või kõrvetav tuul, kui tulevad viljahaigused,+ rohutirtsuparved, aplad rohutirtsud, kui vaenlane piirab nende linnu või tabab neid mõni muu õnnetus või haigus,+ ³⁸  ja kui siis mõni inimene või kogu su Iisraeli rahvas palvetab ja anub+ (teab ju igaüks neist oma südamevalu)+ ja nad sirutavad käed selle koja poole, ³⁹  siis kuula taevast, oma elupaigast,+ ning andesta+ ja tegutse ning tasu igaühele kõigi tema teede järgi,+ sest sina tunned igaühe südant (sina üksi tunned ju kõigi inimeste südant),+ ⁴⁰  et nad kardaksid sind kõigil päevil, mis nad elavad sel maal, mille sa andsid meie esiisadele. ⁴¹  Ja kui võõramaalane, kes ei ole su Iisraeli rahva hulgast, kuid kes tuleb kaugelt maalt sinu nime pärast+ ⁴²  (sest võõramaalased kuulevad sinu suurest nimest,+ vägevast käest ja väljasirutatud käsivarrest), tuleb ja palvetab selle koja poole, ⁴³  siis kuula taevast, oma elupaigast,+ ning tee kõike, mida see võõramaalane sinult palub, et kõik maa rahvad saaksid teada sinu nime, kardaksid sind+ nagu su Iisraeli rahvas ja teaksid, et sinu nimi on pandud sellele kojale, mille ma olen ehitanud. ⁴⁴  Kui su rahvas läheb oma vaenlase vastu sõtta, kuhu sa nad läkitad,+ ja nad paluvad+ Jehoovat, palvetades selle linna poole, mille sa oled valinud,+ ja koja poole, mille ma olen ehitanud, et see kannaks su nime,+ ⁴⁵  siis kuula taevast nende palvet ja anumist ning muretse neile õigus. ⁴⁶  Kui nad sinu vastu pattu teevad (pole ju ühtegi inimest, kes pattu ei tee)+ ning sa vihastud nende peale ja annad nad vaenlase kätte ning nende vangistajad viivad nad vangi vaenlase maale, kas kaugele või lähedale,+ ⁴⁷  ja sel maal, kuhu nad vangi viiakse,+ nad parandavad meelt, pöörduvad oma vangistajate maal su poole+ ja anuvad sind:+ „Me oleme pattu teinud ja eksinud, me oleme teinud kurja,”+ ⁴⁸  ja pöörduvad kogu südamest+ ja hingest tagasi sinu juurde oma vaenlaste maal, kus nad vangis on, ning nad paluvad sind, palvetades maa poole, mille sa andsid nende esiisadele, linna poole, mille sa oled valinud, ja koja poole, mille ma olen ehitanud, et see kannaks su nime,+ ⁴⁹  siis kuula taevast, oma elupaigast,+ nende palvet ja anumist ning muretse neile õigus ⁵⁰  ja andesta oma rahvale, kes on sinu vastu pattu teinud, kõik nende üleastumised. Vangistajad halastagu neile ja andku neile armu,+ ⁵¹  sest see on sinu rahvas ja sinu omand,+ kelle sa tõid välja Egiptusest,+ rauasulatusahjust.+ ⁵²  Pööra silmad oma teenija anumise ja oma Iisraeli rahva anumise poole+ ning kuula alati nende abipalveid.+ ⁵³  Sest sina, kõrgeim valitseja Jehoova, oled eraldanud nad kõigist maa rahvastest+ ja võtnud endale omandrahvaks, nagu sa rääkisid oma teenija Moosese kaudu, kui sa tõid meie esiisad Egiptusest välja.” ⁵⁴  Kui Saalomon oli lõpetanud Jehoova poole palvetamise ja anumise, tõusis ta püsti Jehoova altari eest, kus ta oli põlvitanud ja oma käsi taeva poole sirutanud.+ ⁵⁵  Siis ta õnnistas valjul häälel tervet Iisraeli kogudust: ⁵⁶  „Kiidetud olgu Jehoova, kes on andnud oma rahvale Iisraelile puhkepaiga, nagu ta tõotas.+ Mitte ükski sõna kõigest sellest heast, mis ta tõotas oma teenija Moosese kaudu, pole tühja läinud.+ ⁵⁷  Olgu meie Jumal Jehoova meiega, nagu ta oli meie esiisadega!+ Ärgu ta jätku ega hüljaku meid!+ ⁵⁸  Pööraku ta meie süda enda poole,+ et me käiksime kõigil tema teedel, peaksime tema käske ning järgiksime tema seadusi ja määrusi, mida ta käskis meie esiisadel järgida. ⁵⁹  Mäletagu meie Jumal Jehoova nii päeval kui ka ööl neid sõnu, millega ma anusin Jehoova soosingut, ning ta muretsegu vajadust mööda iga päev õigus oma teenijale ja oma rahvale Iisraelile, ⁶⁰  et kõik maa rahvad saaksid teada, et Jehoova on tõeline Jumal.+ Pole kedagi teist.+ ⁶¹  Olgu siis teie süda täielikult meie Jumala Jehoovaga+ ning käige tema määruste järgi ja täitke tema käske, nagu te praegu seda teete.” ⁶²  Siis tõi kuningas ja koos temaga terve Iisrael Jehoova ees rohkesti ohvreid.+ ⁶³  Saalomon tõi Jehoovale rahuohvriteks+ 22 000 veist ja 120 000 lammast. Nii pühitsesid kuningas ja kõik iisraellased Jehoova koja sisse.+ ⁶⁴  Selsamal päeval pühitses kuningas Jehoova koja ees oleva õue keskpaiga, et ohverdada seal põletusohvreid, roaohvreid ja rahuohvrite rasva, sest Jehoova ees olev vaskaltar+ oli liiga väike, et seal põletusohvreid, roaohvreid ja rahuohvrite rasva+ ohverdada. ⁶⁵  Siis pidas Saalomon meie Jumala Jehoova ees püha+ 7 päeva ja veel 7 päeva, kokku 14 päeva. Temaga oli kogu Iisrael, suur rahvahulk, kes oli kokku tulnud piirkonnast, mis ulatus Lebo-Hamatist* kuni Egiptuse vadini.+ ⁶⁶  Järgmisel* päeval saatis ta rahva ära. Rahvas soovis kuningale Jumala õnnistust ja läks koju. Inimesed olid rõõmsad ja nende süda hõiskas kõige hea pärast,+ mida Jehoova oli teinud oma teenijale Taavetile ja oma rahvale Iisraelile.