2. Korintlastele 10:1–18
10 Mina ise, Paulus, anun teid Kristuse tasaduse ja lahkusega.+ Teie keskel olevat ma armetu,+ kuid eemal viibides täis julgust.+
2 Ma palun, et ma teie juures olles ei peaks, täis julgust, kasutama rangeid meetmeid — nagu mulle praegu tundub — mõne suhtes, kelle arvates me elame maailma kombel.
3 Kuigi me oleme samasugused inimesed nagu teisedki, ei pea me sõda maailma kombel.
4 Meie sõjapidamise relvad ei ole sellised, mida kasutavad maailma inimesed,+ vaid need on Jumalalt+ ja on nii vägevad, et suudavad purustada kindlusi.
5 Me kummutame valearutlused ja kõik kõrgid mõtted, mis takistavad inimesi Jumalat tundma õppimast,+ ja vangistame iga mõtte, et teha see kuulekaks Kristusele,
6 ning oleme valmis karistama kõiki sõnakuulmatuid,+ niipea kui teie olete täiesti kuulekaks saanud.
7 Te otsustate kõige üle välise järgi. See, kes on veendunud, et ta on Kristuse jünger, mõtelgu veel kord tõsiasjale, et nagu tema on Kristuse jünger, nii oleme ka meie.
8 Kui ma ka kiitleksin ülearu selle võimuga, mille meie isand meile on andnud teie ülesehitamiseks, aga mitte mahakiskumiseks,+ ei jääks ma häbisse.
9 Kummati ei taha ma jätta muljet, nagu püüaksin ma teid oma kirjadega hirmutada.
10 Sest mõned ütlevad: „Tema kirjad on küll kaalukad ja võimsad, aga meie juures olles on ta nõrk ja ta kõned on kehvad.”
11 Sellised inimesed võtku arvesse, et mida me eemal olles oma kirjades ütleme, seda me teie juures olles ka teeme.+
12 Me ei söanda seada end ühele pulgale nendega, kes ülistavad iseennast, ega end nendega võrrelda.+ Neil, kes mõõdavad end oma mõõdupuuga ja võrdlevad end iseendaga, pole õiget arusaamist.+
13 Kui me kiitleme, ei kiitle me ülemäära, vaid me kiitleme üksnes selle ülesande piires tehtuga, mille Jumal on meile andnud ja mille hulka kuulute ka teie.+
14 Tõesti, teie juurde tulles ei astunud me üle meile seatud piiride, otsekui teie ei kuulukski neisse piiridesse. Me olime ju esimesed, kes jõudsid teieni hea sõnumiga Kristusest.+
15 Me ei kiitle sellega, mis jääb väljapoole meile seatud piire, nimelt teiste töö ja vaevaga, vaid me loodame, et kui teie usk kasvab, siis hakkate kõrgelt hindama tööd, mida me oleme teie keskel teinud. Siis laieneb meie tööpõld veelgi,
16 nii et me saame head sõnumit kuulutada teist kaugemale jäävates maades, et me ei kiitleks sellega, mida teised on teinud neile antud tööpõllul.
17 „Aga kes kiitleb, selle kiitlemise põhjuseks olgu Jehoova.”+
18 Sest Jehoova soosing ei kuulu mitte sellele, kes end ise soovitab,+ vaid sellele, keda tema soovitab.+