Koguja 6:1–12
6 On veel üks õnnetus, mida olen päikese all näinud, mis on tavaline inimeste seas:
2 Jumal annab mehele rikkust, vara ja au, nii et tal ei puudu midagi, mida ta hing ihkab, kuid Jumal ei lase seda nautida mitte temal, vaid hoopis võõral. See on tühisus ja ränk õnnetus.
3 Isegi kui mehele sünniks sada last ja ta elaks palju aastaid, jõudes kõrgesse ikka, aga ta ei naudiks enne haudaminekut kõike seda head, mis tal on, siis ma ütlen, et surnult sündinu on paremas olukorras kui tema.+
4 Sest asjata tuli see ilmale ja läks pimedusse, pimedus on katnud ta nimegi.
5 Kuigi ta pole kunagi päikest näinud ega tea midagi, on ta ikkagi paremas olukorras kui see mees.+
6 Mis kasu on inimesel kasvõi kahest tuhandest eluaastast, kui ta ei naudi head? Eks kõik lähe samasse paika.+
7 Inimene teeb kõvasti tööd, et kõhtu täita,+ kuid ta isu ei saa kunagi täis.
8 Sest mis eelis on targal rumala ees+ või mis kasu on vaesel sellest, et ta teab, kuidas ellu jääda?
9 Parem nautida seda, mis silmaga näha, kui joosta oma soovide järel. Seegi on tühisus, tuule tagaajamine.
10 Kõigele, mis on olemas, on juba antud nimi, ja inimese olemus on teada. Ta ei suuda vaielda* endast vägevamaga.
11 Mida rohkem sõnu*, seda rohkem tühisust. Mis kasu neist siis inimesele on?
12 Kes teab, mida on inimesel kõige parem teha oma tühise elu üürikesil päevil, mis mööduvad nagu vari?+ Kes võib inimesele öelda, mis juhtub päikese all pärast teda?