Luuka evangeelium näib olevat kirjutatud pärast Matteuse evangeeliumit, kuid enne Markuse oma. Võib arvata, et Luukas kirjutas oma evangeeliumi pärast Pauluse kolmandat misjonireisi, kui nad olid naasnud Filippist. Luukas koostas evangeeliumi ilmselt ajal, kui Paulus oli kaks aastat Kaisareas vangis, enne kui Paulus viidi Rooma keisri ette.

Matteus kirjutas peamiselt juutidele ning Markus mittejuutidele, eeskätt roomlastele. Luuka evangeelium oli aga suunatud kõigile inimestele. Selles on umbes 60 protsenti niisugust infot, mida teistes evangeeliumites pole. Luukas kirjutab vähemalt kuuest imest, mida muudes evangeeliumites ei leidu. (Lu 5:1–6; 7:11–15; 13:11–13; 14:1–4; 17:12–14; 22:50, 51.) Ka mõningad mõistujutud pani kirja ainult Luukas. (Lu 10:30–35; 15:11–32; 16:19–31.)

Kuna Luukas oli arst, kirjeldas ta inimeste terviseprobleeme üksikasjalikult. (Lu 4:38; 5:12; Kol 4:14.) Tulenevalt tema haridusest on tal laiem sõnavara kui ülejäänud kolmel evangeeliumikirjutajal.

Ehkki Luuka nime evangeeliumis ei mainita, peetakse teda selle kirjutajaks juba Muratori fragmendis (u 170). Sedasama tunnistasid ka sellised 2. sajandi kirjamehed nagu Klemens Aleksandriast ja Eirenaios.

Luukas ei kuulunud 12 apostli hulka ja hakkas Jeesusesse uskuma alles pärast tema surma, mistõttu ei näinud ta pealt kõiki neid sündmusi, millest ta oma evangeeliumis jutustab. Kuna aga Pauluse kolmanda misjonireisi lõpus saatis Luukas teda Jeruusalemma (Ap 21:15–17), oli tal võimalus käia läbi kohad, kus Jeesus oli käinud. Samuti võis Luukas küsitleda paljusid Jeesuse elus toimunud sündmuste pealtnägijaid, näiteks elusolevaid jüngreid ja võib-olla ka Jeesuse ema Maarjat. Ühe allikana võis Luukas kasutada ka Matteuse evangeeliumit.