Vangistatud usu pärast. Venemaa
Jehoova tunnistajate nüüdisajalugu Venemaal on lugu rõhumisest ja tagakiusamisest. Suure osa 20. sajandist on Jehoova tunnistajaid Venemaal väärkoheldud, kuigi nad on rahumeelsed ja seaduskuulekad kodanikud. Nõukogude Liidu valitsuse eesmärk oli sundida neid omaks võtma nõukogude ideoloogiat. Neil keelati omada piiblit ja usulist kirjandust. Nad olid pideva järelvalve all ja pidasid usukoosolekuid salaja. Vahelejäämise korral neid peksti ja pandi pikaks ajaks vangi. Samuti saadeti tuhanded neist Siberisse.
Olukord hakkas muutuma 1991. aastal, kui Venemaa valitsus registreeris Jehoova tunnistajad ja tagas usuvabaduse. Kuid rahuperiood ei kestnud kaua.
Vastuseis ja piirangud hakkasid suurenema 2009. aastal, kui Venemaa ülemkohus kinnitas madalama astme kohtu otsuse, milles üks Jehoova tunnistajate kogudus tunnistati „ekstremistlikuks”. Pärast aastaid kestnud kohtuvaidlusi otsustas Venemaa ülemkohus 2017. aasta aprillis Jehoova tunnistajate juriidilised isikud likvideerida samal põhjusel. Venemaa ametivõimud asusid kohe konfiskeerima nende vara, sulgema nende kogunemispaiku ja nende usulist kirjandust ekstremistlikuks materjaliks kuulutama.
Venemaa ametivõimud ei ole piirdunud rünnakuga Jehoova tunnistajate juriidiliste isikute vastu, vaid on võtnud sihikule ka üksikisikud. Nad peavad Jehoova tunnistajate eraviisilist usulist tegevust keelatud organisatsiooni toetamiseks. Politsei reidid nende kodudesse toovad kaasa väärkohtlemisi ja karme ülekuulamisi. Igas vanuses mehi ja naisi on arreteeritud, süüdi mõistetud ja vangi või koduaresti pandud.
Alates keelustamisest 2017. aasta aprillis on sadu Jehoova tunnistajaid väidetava ekstremistliku tegevuse eest eelvangistusse või vanglasse pandud. 2024. aasta 17. septembri seisuga on vangis kokku 134 Jehoova tunnistajat.
Sõnavõtud Jehoova tunnistajate tagakiusamise vastu Venemaal
Venemaa ametivõimud jätkavad Jehoova tunnistajate ekstremistlikus tegevuses süüdimõistmist, kuigi rahvusvaheline üldsus kutsub Venemaad üles tagakiusamist lõpetama. Eksperdid ja kohtud väljaspool Venemaad on kritiseerinud Venemaa valitsust Jehoova tunnistajate jätkuva tagakiusamise pärast.
Euroopa Inimõiguste Kohus. 7. juunil 2022 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus tähtsa otsuse Venemaa suhtes, mõistes hukka Jehoova tunnistajate tagakiusamise („Taganrog LRO jt vs. Venemaa”, eis. 32 401/10 ja 19 muud). Kohus väitis, et Jehoova tunnistajate keelustamine Venemaal aastal 2017 oli ebaseaduslik. Kohus otsustas, et Venemaa „peab lõpetama kõik Jehoova tunnistajate vastu algatatud kriminaalasjad ... ja vabastama ... [vangistatud] Jehoova tunnistajad”. Lisaks kohustati Venemaad tagastama kogu konfiskeeritud vara või maksma üle 60 miljoni USA dollari hüvitist ning maksma ka hagejatele mittevaralise kahju hüvitamiseks üle 3 miljoni USA dollari.
Euroopa Nõukogu peasekretäri kiri. 9. detsembril 2022 saatis Marija Pejčinović Burić Venemaa välisministrile kirja, kus seisis: „Seoses kohtuasjadega Moskva Jehoova tunnistajad jt vs. Venemaa ning Krupko jt vs. Venemaa, mis puudutasid kaebuse esitanud usukogukonna laialisaatmist ja keelustamist, rahumeelse usulise ürituse katkestamist ja sellele järgnenud mõnede selle liikmete vabaduse võtmist, nõudis komitee tungivalt, et tühistataks kõigi Jehoova tunnistajate ühenduste tegevuskeeld ja lõpetataks kõik nende vastu käimasolevad kohtumenetlused.”
Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee otsus. 2023. aasta septembri koosolekul väljendas ministrite komitee sügavat muret, kuna Venemaa ametivõimud on täielikult ja tahtlikult eiranud Euroopa Inimõiguste konventsiooni artiklit 46 ja kohtuotsust „Taganrog LRO jt vs. Venemaa”, eriti, mis puudutab vangistatud Jehoova tunnistajate vabastamist. Kuna Venemaa ei ole täitnud oma kohustusi, otsustas Ministrite Komitee viia see küsimus ÜRO Inimõiguste Nõukogu meelevaldse kinnipidamise töörühma ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste asutuste ette, mis tegelevad Jehoova tunnistajate tagakiusamise probleemiga Vene Föderatsioonis, eesmärgiga tagada sellega seotud kohtuotsuste täitmine.
Hiljutised karmid kohtuotsused
25. jaanuaril 2024 mõisteti Sona Olopova, 37-aastane abielus naine, süüdi ja talle määrati kaks aastat sunnitööd Samara oblastis. 2023. aasta mais otsiti tema kodu läbi. Seejärel algatati tema vastu kriminaalasi ja talle esitati süüdistus ekstremismis. Tema ainus „kuritegu” seisnes selles, et ta teenib rahumeelselt Jumalat koos oma usukaaslastega. Sona sõnab: „Prokurör ei võtnud arvesse seda, et on võimatu olla samal ajal Jehoova tunnistaja ja ekstremist.”
6. veebruaril 2024 jättis apellatsioonikohus Dmitri Barmakini süüdimõistva otsuse jõusse ning ta võeti kohtusaalis vahi alla, et ta kannaks lõpuni kaheksa-aastase vanglakaristuse. 2018. aasta juulis tungisid korrakaitseametnikud korterisse, kus Dmitri ja tema naine Jelena hoolitsesid Jelena 90-aastase vanaema eest. Dmitri ja Jelena viidi tagasi nende koju Vladivostokki, kus Dmitri võeti vahi alla. Dmitri vastu algatati kriminaalasi süüdistusega ekstremistliku organisatsiooni tegevuse organiseerimises. Praegu viibib ta Habarovski krais asuvas kinnipidamiskeskuses ning ta vabastatakse 2029. aasta novembris. Ka Jelena vastu on algatatud tema usu pärast kohtuasi.
29. veebruaril 2024 mõistis Samara oblastis asuv Togliatti keskrajoonikohus 53-aastase abielumehe Aleksandr Tšagani kaheksaks aastaks vangi. See on üks pikimaid vanglakaristusi, mis on Venemaal Jehoova tunnistajatele määratud. Kohe pärast kohtuotsuse väljakuulutamist, võeti ta vahi alla. Praegu viibib ta Samara oblasti kinnipidamiskeskuses number 4 ning ta vabastatakse 2032. aasta jaanuaris.
5. märtsil 2024 mõisteti Ida-Siberis Irkutski oblastis ekstremismis süüdi üheksa Jehoova tunnistajast meest, neist vanim 72-aastane. Pikim vanglakaristus, mis neile määrati, on seitse aastat. Sellega kulmineerusid kriminaalasjad, mis said alguse 2021. aasta oktoobris pärast nende kodude läbiotsimist. Kohtuotsuse väljakuulutamise ajaks oli üks meestest, Jaroslav Kalin, olnud üle kahe aasta eeluurimisvanglas. Tema sõnul olid kinnipidamistingimused väga kehvad ja kongid trööstitud.
2024. aprillis viisid vanglaametnikud Rinat Kiramovi, kes kannab seitsmeaastast karistust, üle vanglahaiglasse. Ametnikud väitsid, et tal võib olla tuberkuloos. Haiglas hakkas rühm vange teda piinama ja tema vastu tarvitati isegi elektrišokirelva. Samuti ei lastud tal neli päeva magada ja teda hoiti näljas. Tervisekontrolli käigus selgus, et Rinatil pole tuberkuloosi, ja 17. mail 2024 viidi ta tagasi karistuskolooniasse. 36-aastase Rinati vastu algatati kriminaalasi 2021. aasta novembris ja teda süüdistati ekstremismis. Pärast seda, kui ta oli olnud poolteist aastat vahi all, määrati talle seitsmeaastane vanglakaristus. Ta peaks vanglast vabanema 2027. aasta detsembris.
20. juunil 2024 mõisteti kolmele Jehoova tunnistajast mehele Habarovskis pikimad vanglakaristused, mis Jehoova tunnistajatele on määratud pärast nende juriidiliste isikute keelustamist Venemaal. Karistused jagunesid järgnevalt: Nikolai Polevodov kaheksa aastat ja kuus kuud, Vitali Žuk kaheksa aastat ja neli kuud ning Stanislav Kim kaheksa aastat ja kaks kuud. Mehed mõisteti süüdi ekstremistliku organisatsiooni tegevuse organiseerimises. Tegelikkuses olid nad aga vaid rahumeelselt koos oma perede ja usukaaslastega piiblit lugenud ja uurinud.
Võitlus selle nimel, et ebaõiglased vangistamised lõppeksid
Jehoova tunnistajad kogu maailmas on väga mures oma usukaaslaste karmi kohtlemise pärast. Seetõttu on miljonid Jehoova tunnistajad üle maailma saatnud Venemaa valitsusametnikele kirju oma usukaaslaste kaitseks. Vangistatud Jehoova tunnistajate advokaadid on esitanud kaebusi Venemaa erinevatele kohtutele ja Euroopa inimõiguste kohtule. Samuti on Jehoova tunnistajad esitanud kaebusi ÜRO inimõiguste komiteele ja ÜRO meelevaldse kinnipidamise töörühmale. Lisaks on esitatud mitmeid avaldusi rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes jälgivad inimõiguste rikkumisi. Jehoova tunnistajad kasutavad jätkuvalt kõiki võimalusi, et anda teada oma usukaaslaste raskest olukorrast Venemaal, et lõppeks usuline tagakiusamine.
Ajatelg
17. september 2024
Vangistatud on 134 Jehoova tunnistajat.
24. oktoober 2023
ÜRO inimõiguste komitee avaldas oma seisukohad seoses Elista ja Abinski kohalike usuliste ühendustega. Mõlemal juhul leidis komitee, et Venemaa oli rikkunud Jehoova tunnistajate õigusi (Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, artiklid 18.1 (õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele) ja 22.1 (õigus ühinemisvabadusele)). Komitee kinnitas, et nende usuline kirjandus ei õhuta vihkamist ega vägivalda.
7. juuni 2022
Euroopa Inimõiguste Kohus tegi tähtsa otsuse kohtuasjas „Taganrog LRO jt vs. Venemaa” ning mõistis hukka Jehoova tunnistajate tagakiusamise Venemaal.
12. jaanuar 2022
Venemaa justiitsministeerium lisab rakenduse JW Library üleriigilisse ekstremistlike materjalide nimekirja. See on esimene ja ainus rakendus, mis on Venemaal ekstremistlikuks kuulutatud ja keelustatud.
27. september 2021
Peterburi linnakohus lükkab tagasi apellatsiooni kohtuotsuse peale, mis langetati 31. märtsil 2021. Eelmainitud otsuses kuulutati rakendus JW Library ekstremistlikuks ja selle kasutamine keelati Venemaal ja Krimmis. Algne kohtuotsus jääb jõusse.
26. aprill 2019
ÜRO meelevaldse kinnipidamise töögrupp leiab, et Dmitri Mihhailovi õigusi on rikutud ja mõistab hukka Jehoova tunnistajate tagakiusamise Venemaal.
20. aprill 2017
Venemaa ülemkohus langetab otsuse likvideerida Jehoova tunnistajate administratiivkeskus ja 395 kohalikku usulist ühendust.
Vaata ka
UUDISED
Hirm tagakiusamise ees ei murra meid
Aastakoosolekul 2019 kõneles juhtiva kogu liige vend Mark Sanderson teemal „Mida meil on karta?” Selles kõnes näidati videot meie vendadest ja õdedest, keda Venemaal taga kiusatakse.
UUDISED
Jehoova tunnistajate vastane hirmutamiskampaania Venemaal
Nüüdseks, kui Vene võimud on edukalt likvideerinud Jehoova tunnistajate juriidilised isikud, on nad hakanud ründama üksikisikuid ja nende usku.