Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

BIBLIA MLI ŊMALƐI NI AGBALA MLI

Romabii 10:13​—“Mɔ Ni Aaabo Atsɛ Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛ́i Lɛ”

Romabii 10:13​—“Mɔ Ni Aaabo Atsɛ Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛ́i Lɛ”

 “Mɔ fɛɛ mɔ ni boɔ tsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ, abaahere eyiwala.”​—Romabii 10:13, Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ.

 “Mɔ fɛɛ mɔ ni aaabo atsɛ Nuŋtsɔ lɛ gbɛ́i lɛ, aaahere eyiwala.”​—Romabii 10:13, Ga Biblia.

Nɔ Ni Romabii 10:13 Lɛ Tsɔɔ

 Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ hiɛiaŋ, no hewɔ lɛ, ehãa mɛi fɛɛ hegbɛ koni amɛfee nibii ni baahã ahere amɛyiwala ni amɛhi shi kɛya naanɔ, ekɔɔɔ he eko maŋ nɔ ni amɛjɛ, amɛhewolo nɔ su, loo shihilɛ mli ni amɛyɔɔ. Shi kɛ́ wɔbaaná hegbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhãa mɛi fɛɛ nɛɛ he sɛɛ lɛ, no lɛ, esa akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbɛ́i diɛŋtsɛ ni ji Yehowa lɛ atsɛ lɛ. a​—Lala 83:18.

 Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, wiemɔ ni ji “boɔ tsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ” shishinumɔ yaa shɔŋŋ fe ni abaale Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni akɛtsu nii yɛ jamɔ mli kɛkɛ. (Lala 116:12-14) Ebiɔ hu ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ, ni wɔkwɛ lɛ gbɛ kɛhã yelikɛbuamɔ.​—Lala 20:7; 99:6.

 Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ehã ana akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he hiaa lɛ waa. Wiemɔi ni ekɛje sɔlemɔ ni etsɔɔ ekaselɔi lɛ shishi ji: “Wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ogbɛ́i lɛ he atse,” loo afee ogbɛ́i lɛ krɔŋkrɔŋ. (Mateo 6:9) Yesu tsɔɔ hu akɛ, kɛ́ wɔmiitao ni wɔná wala lɛ, no lɛ esa akɛ wɔle Yehowa, wɔbo lɛ toi, ni wɔsumɔ lɛ.​—Yohane 17:3, 6, 26.

 Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Yehowa ji “Nuŋtsɔ lɛ” ni atsĩ etã yɛ Romabii 10:13 lɛ yɛ Ga Biblia lɛ mli lɛ? Ejaakɛ atsɛ ŋmalɛ nɛɛ yisɛɛ kɛjɛ Yoel 2:32 lɛ, ni yɛ jɛmɛ lɛ, akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ diɛŋtsɛ tsu nii yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ ni aŋma klɛŋklɛŋ kwraa lɛ mli, shi jeee gbɛnaa gbɛ́i ni ji “Nuŋtsɔ lɛ.” b

Saji Ni Kɔɔ Romabii 10:13 Lɛ He

 Biblia tsɔɔ yɛ Romabii 10 lɛ mli akɛ, kɛ́ Nyɔŋmɔ baaná mɔ ko he miishɛɛ lɛ, edamɔ hemɔkɛyeli ni mɔ lɛ yɔɔ yɛ Yesu Kristo mli lɛ nɔ. (Romabii 10:9) Ŋmalɛi babaoo yɛ nɔ ni mɛi tsɛɔ lɛ akɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli ni fiɔ susumɔ nɛɛ sɛɛ. Nibii ni mɔ ko baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ eyɛ hemɔkɛyeli lɛ ateŋ eko ji, ni ‘ebaajaje yiwalaheremɔ he sane kpakpa lɛ etsɔɔ’ mɛi ni heee yeee lɛ. Enɛ gbeleɔ gbɛ kɛhãa mɛi krokomɛi koni amɛ hu amɛná hemɔkɛyeli ni baahã ahere amɛyiwala.​—Romabii 10:10, 14, 15, 17.

Kanemɔ Romabii yitso 10 lɛ kɛ eshishigbɛ niŋmai ni akɛgbala mli lɛ, kɛ ŋmalɛi ni atsɛ yisɛɛ ni kɔɔ he lɛ.

a Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ jeɔ kpo aaafee shii 7,000 yɛ blema Bibliai ni akɛ niji ŋmala lɛ amli. Yɛ Hebri mli lɛ, akɛ niŋmaa okadii ejwɛ damɔɔ shi kɛhãa Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ, ni atsɛɔ niŋmaa okadii ejwɛ nɛɛ akɛ Tetragrammaton. Yɛ Ga mli lɛ, bei pii lɛ atsɔɔ gbɛ́i nɛɛ shishi akɛ “Yehowa,” shi Biblia he nilelɔi komɛi sumɔɔ ni amɛtsɔɔ shishi akɛ “Yahweh.”

b Eeenyɛ efee akɛ be ni aŋmaa Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ, kɛ́ Biblia ŋmalɔi lɛ tsɛ ŋmalɛ ko yisɛɛ kɛjɛ “Kpaŋmɔ Momo” lɛ mli, ni Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ yɛ nakai ŋmalɛ lɛ mli lɛ, amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsuɔ nii. The Anchor Bible Dictionary lɛ wie akɛ: “Odaseyelii komɛi yɛ ni tsɔɔ akɛ, be ni aŋma Kpaŋmɔ Hee lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, akɛ Tetragrammaton lɛ, ni ji Nyɔŋmɔ Gbɛ́i lɛ, Yahweh, tsu nii yɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli ŋmalɛi komɛi loo emli ŋmalɛi fɛɛ ní atsɛ yisɛɛ yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli lɛ amli.” (Kpo 6, baafa 392) Kɛ́ ootao enɛ he saji krokomɛi lɛ, kwɛmɔ sane ni ji, “Nyɔŋmɔ Gbɛ́i Lɛ Kɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ Lɛ” yɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ Lɛ​—Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ Saji Krokomɛi A5 lɛ mli. Atsɔɔ Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsu nii yɛ Romabii 10:13 lɛ yɛ Appendix C2 ni yɔɔ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ, Blɔfo nɔ lɛ mli lɛ mli.