Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kɛ́ Akɛɛ Mɔ Ko Ji Mumɔŋ Gbɔmɔ Loo Ehãa Mumɔ Lɛ Tsɔɔ Lɛ Gbɛ Lɛ, Te Atsɔɔ Tɛŋŋ? Kɛ́ Mikɛ Mihe Wooo Jamɔ Ko Mli Lɛ Ani Mumɔ Lɛ Baanyɛ Atsɔɔ Mi Gbɛ?

Kɛ́ Akɛɛ Mɔ Ko Ji Mumɔŋ Gbɔmɔ Loo Ehãa Mumɔ Lɛ Tsɔɔ Lɛ Gbɛ Lɛ, Te Atsɔɔ Tɛŋŋ? Kɛ́ Mikɛ Mihe Wooo Jamɔ Ko Mli Lɛ Ani Mumɔ Lɛ Baanyɛ Atsɔɔ Mi Gbɛ?

Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa

 Taakɛ akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ, kɛ́ akɛɛ mɔ ko hãa mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ loo eji mumɔŋ gbɔmɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ eyɛ shwelɛ waa ni eesumɔ ni efee nibii ni baasa Nyɔŋmɔ hiɛ ni esusu nii ahe tamɔ Nyɔŋmɔ susuɔ nii ahe lɛ. Mɔ ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ lɛ feɔ nɔ fɛɛ nɔ ni ebaanyɛ koni ehi shi yɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ naa kɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛtsɔɔmɔ naa.​—Romabii 8:5; Efesobii 5:1. a

 Bei pii lɛ kɛ́ Biblia lɛ miigbala mɔ ni mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ lɛ mli lɛ, ekɛ nibii ni mɛi ni hãaa mumɔ lɛ atsɔɔ amɛ gbɛ lɛ feɔ lɛ tsɔɔ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esoro mɔ ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ lɛ kwraa yɛ mɔ ni hãaa mumɔ lɛ atsɔɔ lɛ gbɛ lɛ he. Mɔ ni hãaa mumɔ lɛ atsɔɔ lɛ gbɛ loo “heloŋ gbɔmɔ lɛ, emɔɔɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nibii lɛ amli,” loo ekpɛlɛɛɛ Nyɔŋmɔ tsɔɔmɔi lɛ anɔ. (1 Korintobii 2:14-16) Heloŋ gbɔmɛi efeee amɛnii tamɔ mɛi ni mumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ, ejaakɛ nɔ najiaŋ ni heloŋ gbɔmɛi lɛ baatiu ejurɔfeemɔ kɛ toiŋjɔlɛ sɛɛ lɛ, amɛsumɔɔ “awuŋayeli kɛ béi”. (1 Korintobii 3:1-3) Biblia lɛ tsɛɔ mɛi ni wieɔ mɛi ahe efɔŋ ni amɛtserɛɔ nanemɛi kpaakpa ateŋ lɛ akɛ “mɛi ni feɔ amɛnii tamɔ kooloi, mɛi ni mumɔ lɛ etsɔɔɔ amɛ gbɛ.”​—Yuda 19; Abɛi 16:28. b

Sanebimɔi ni wɔbaahã hetoo yɛ sane nɛɛ mli

 Mɛni hãa wɔnyɛɔ wɔhãa mumɔ lɛ tsɔɔ wɔ gbɛ?

 Wɔnyɛɔ wɔhãa mumɔ lɛ tsɔɔ wɔ gbɛ ejaakɛ Nyɔŋmɔ bɔ wɔ tamɔ bɔ ni eyɔɔ lɛ. (1 Mose 1:27) No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ mɛi babaoo nyaa nibii ni amɛnyɛɛɛ amɛna, loo amɛnyɛɛɛ amɛta he lɛ ahe ni amɛsumɔɔ ni amɛkase he nii.

 Yɛ wɔbɔɔ su naa lɛ, wɔnyɛɔ wɔjieɔ sui ni Yehowa c Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ ekomɛi akpo, sui nɛɛ ekomɛi ji toiŋjɔlɛ, mɔbɔnalɛ, kɛ hiɛiaŋ ni akwɛɛɛ. (Yakobo 3:17) Agbɛnɛ hu, Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hãa mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaaye efamɔi lɛ anɔ lɛ.​—Bɔfoi 5:32.

 Mɛni hewɔ esa akɛ ohã mumɔ lɛ atsɔɔ bo gbɛ?

 Kɛ́ wɔhã mumɔ lɛ tsɔɔ wɔ gbɛ lɛ, ebaahã wɔná “wala kɛ toiŋjɔlɛ.” (Romabii 8:6) Wala kɛ toiŋjɔlɛ ji nikeenii ni nɔ bɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.

  •   Wala: Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ebaahã mɛi ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ lɛ naanɔ wala.​—Yohane 17:3; Galatiabii 6:8.

  •   Toiŋjɔlɛ: Eji toiŋjɔlɛ ni bakãa mɔ ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. Mɛi ni kɛ amɛjwɛŋmɔ maa amɛheloonaa hiamɔ nii pɛ anɔ lɛ batsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi. (Romabii 8:7) Agbɛnɛ hu lɛ, ‘Nyɔŋmɔ kɛ etoiŋjɔlɛ ni fe niiashishinumɔi fɛɛ lɛ’ droɔ mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaahã mumɔ lɛ atsɔɔ amɛ gbɛ lɛ. (Filipibii 4:6, 7) Toiŋjɔlɛ ni amɛnáa nɛɛ hãa amɛmii shɛɔ amɛhe yɛ shihilɛ mli.​—Mateo 5:3.

 Mɛni esa akɛ mafee ni mumɔ lɛ atsɔɔ mi gbɛ?

  •   Kasemɔ Nyɔŋmɔ mlai lɛ, ni oye nɔ. Obaanyɛ ofee enɛ kɛtsɔ Biblia lɛ ni obaakane lɛ nɔ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ susumɔi ni ekɛ “mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ” gbɔmɛi ni amɛŋmala lɛ ji nɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli. (2 Petro 1:21) Nɔ ni obaakase lɛ baaye abua bo ni okɛ “mumɔ kɛ anɔkwale” ajá Nyɔŋmɔ, kɛtsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛtsɔɔmɔ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ nɔ.​—Yohane 4:24.

  •   Sɔlemɔ kɛbi Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ. (Luka 11:13) Nyɔŋmɔ baaye abua bo ni ojie sui ni tsɔɔ akɛ oji mɔ ko ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ lɛ akpo. (Galatiabii 5:22, 23) Agbɛnɛ hu, ebaanyɛ ehã bo hiɛshikamɔ ni okɛkpee oshihilɛ mli naagbai lɛ anaa.​—Yakobo 1:5.

  •   Okɛ mɛi ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ lɛ abɔ. Amɛbaaye amɛbua bo ni naanyobɔɔ ni kã okɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ mli awa. (Romabii 1:11, 12) Shi kɛ́ okɛ mɛi ni susumɔi teɔ shi ewoɔ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ bɔ naanyo lɛ, ebaafite naanyobɔɔ ni yɔɔ okɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ.​—Yakobo 4:4.

 Kɛ́ mikɛ mihe wooo jamɔ ko mli lɛ, ani mumɔ lɛ baanyɛ atsɔɔ mi gbɛ?

 Kɛ́ oyɛ jamɔ ko mli lɛ, no etsɔɔɔ doo akɛ oohã mumɔ lɛ miitsɔɔ bo gbɛ. Biblia lɛ kɛɛ: “Kɛ́ gbɔmɔ ko susuɔ akɛ eji Nyɔŋmɔ jálɔ, shi ekudɔɔɔ elilɛi jogbaŋŋ lɛ, eelaka lɛ diɛŋtsɛ etsui, ni ejamɔ lɛ, efolo ni.”​—Yakobo 1:26.

 Fɛɛ sɛɛ lɛ, Biblia lɛ hãa wɔnaa akɛ, mɛi ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ lɛ jáa Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ. Amɛkpɛlɛɔ nɔ akɛ “mumɔ kome” pɛ yɔɔ, ni no ji Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. Nakai mumɔ lɛ hãa amɛfeɔ ekome kɛjáa Nyɔŋmɔ akɛ “gbɔmɔtso kome,” ni ji kuu ni ato amɛhe gbɛjianɔ ni hiɛɔ ‘ekomefeemɔ ni amɛtsɔ mumɔ lɛ nɔ amɛná lɛ mli, yɛ toiŋjɔlɛ ni tamɔ kpãa ni fĩɔ amɛ efeɔ amɛ ekome lɛ mli.’​—Efesobii 4:1-4.

 Susumɔi ni ejaaa ni mɛi hiɛ yɛ mɛi ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ lɛ he

 Susumɔ ni ejaaa: Kɛ́ mɔ ko hãa mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ mɔ lɛ hiɔ shi bɔ ni esumɔɔ, bɔ ni hãa etsui nyɔɔ emli koni etsɔ mɔ ni etaoɔ ni etsɔ.

 Anɔkwa sane: Biblia lɛ wieɔ mɛi ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ lɛ ahe akɛ, amɛhãa Nyɔŋmɔ susumɔi kudɔɔ amɛshihilɛ. Etsɔɔɔ akɛ mɔ ko baanyɛ afee ehe gbɔmɔ kpakpa be mli ni ekɛ Nyɔŋmɔ bɛ nɔ ko feemɔ loo etse ehe kɛje Nyɔŋmɔ he. Mɛi ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ lɛ atsui nyɔɔ amɛmli yɛ shihilɛ mli akɛni amɛkpɛlɛɔ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ amɛ-Bɔlɔ ni amɛhiɔ shi bɔ ni kɛ esuɔmɔnaa nii kpãa gbee lɛ nɔ.​—Lala 100:3.

 Susumɔ ni ejaaa: Dani mumɔ lɛ baatsɔɔ mɔ ko gbɛ lɛ esa akɛ etsĩ ehe naa kɛjɛ nibii kpakpai po ni esumɔɔ lɛ ahe, loo epiŋ ehe.

 Anɔkwa sane: Kɛ́ mɔ ko waa lɛ diɛŋtsɛ egbɔmɔtso yi lɛ, lɛ diɛŋtsɛ egbɛ ni etsɔɔ nɔ ejáa Nyɔŋmɔ ji no, ni susumɔ nɛɛ ejaaa. (Kolosebii 2:18, 23) Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, mɔ ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ lɛ náa miishɛɛ, jeee piŋmɔ.​—Abɛi 10:22.

 Susumɔ ni ejaaa: Kɛ́ mɔ ko kɛ mumɔi ashihilɛhe ko shãra loo ekɛ mumɔ shãra, loo ekɛ ehe wo mumɔi atsɛmɔ nifeemɔ ko mli lɛ, belɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ miitsɔɔ lɛ gbɛ ji no.

 Anɔkwa sane: Gbɛ kome ni mɛi tsɔɔ nɔ amɛkɛ mumɔi shãraa ji, susumɔ ni amɛhiɛ akɛ, mɛi ni egboi lɛ amumɔ baanyɛ amɛkɛ hiɛkãlɔi awie. Shi Biblia lɛ tsɔɔ akɛ mɛi ni egboi lɛ leee nɔ ko nɔ ko kwraa. (Jajelɔ 9:5) Yɛ anɔkwale mli lɛ, mumɔi kɛ shãramɔ ji shãramɔ ni akɛ mumɔi ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ lɛ shãraa. Nifeemɔ nɛɛ woɔ Nyɔŋmɔ mlila waa, ni ehãaa ni mɔ aŋmɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ atsɔɔ lɛ gbɛ.​—3 Mose 20:6; 5 Mose 18:11, 12.

 Susumɔ ni ejaaa: Yɛ adebɔɔ naa lɛ, adebɔɔ nibii fɛɛ hãa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ.

 Anɔkwa sane: Nibii fɛɛ ni Nyɔŋmɔ bɔ lɛ woɔ ehiɛ nyam. (Lala 145:10; Romabii 1:20) Kɛ̃lɛ, bɔfoi kɛ adesai pɛ baanyɛ ahã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ atsɔɔ amɛ gbɛ. Shi kooloi hiɔ shi yɛ amɛfɔmɔ su naa, ni amɛnyɛɛɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ abɔ naanyo. Amɛhiamɔ nii ji nɔ titri ni kudɔɔ amɛnifeemɔ. (2 Petro 2:12) No hewɔ lɛ, Biblia lɛ hãa anaa srɔto ni yɔɔ mɔ ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ lɛ kɛ mɔ ni hãaa mumɔ lɛ atsɔɔ lɛ gbɛ lɛ teŋ, mɔ ni hãaa mumɔ lɛ atsɔɔ lɛ gbɛ lɛ susuɔ nii ahe tamɔ kooloo ni efeɔ enii hu tamɔ kooloo.​—Yakobo 3:15; Yuda 19.

a Wiemɔi ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli ni atsɔɔ shishi akɛ “mumɔ” lɛ, damɔ shi kɛhã “mu ni amuɔ.” Ebaanyɛ etsɔɔ hewalɛ ko hu ni anaaa, shi anaa odaseyeli akɛ eetsu nii. Biblia lɛ wieɔ Nyɔŋmɔ he akɛ Mumɔ Ni Kwɔ Fe Fɛɛ. Mɔ ni mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ lɛ damɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ lɛ nɔ ekpɛɔ eyiŋ ni ehãa Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ.

b Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji “heloo” tsu nii yɛ gbɔmɛi agbɛfaŋ lɛ, bei pii lɛ ekɔɔ mɛi ni hãa amɛheloonaa hiamɔ nii loo amɛgbɔmɔtsoŋ hiamɔ nii kudɔɔ amɛsusumɔi loo amɛnifeemɔi ahe, ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔi lɛ babaoo loo fɛɛ kwraa tsuuu nii.

c Yehowa ji Nyɔŋmɔ gbɛ́i, taakɛ ejeɔ kpo yɛ Biblia lɛ mli lɛ.​—Lala 83:18.