Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YELIKƐBUAMƆ KƐHÃ WEKU LƐ | BII ATSƆSEMƆ

Gbekɛbii Kɛ Smatfon​—Fã 1: Ani Esa Akɛ Mibi Aná Smatfon?

Gbekɛbii Kɛ Smatfon​—Fã 1: Ani Esa Akɛ Mibi Aná Smatfon?

 Gbekɛbii babaoo yɛ smatfon, a ni amɛteŋ mɛi babaoo nyɛɔ amɛkɛ smatfon lɛ yaa intanɛt lɛ nɔ be ni amɛ pɛ amɛyɔɔ amɛtsui amli. Kɛ́ obi hiɛ smatfon lɛ, mɛɛ oshãrai yɔɔ he? Mɛɛ sɛɛnamɔi yɔɔ he? Daa gbi lɛ, bei enyiɛ esa akɛ oŋmɛ lɛ gbɛ ni eye yɛ nɔ? Yɛ sane nɛɛ mli lɛ, smatfon damɔ shi kɛhã fon ni anyɛɔ akɛyaa intanɛt lɛ nɔ.

 Nɔ ni esa akɛ ole

 Sɛɛnamɔi ni yɔɔ he

  •   Ebuɔ gbekɛbii ahe, ehãa fɔlɔi atoiaŋ jɔɔ amɛ. Bethany, ni eji fɔlɔ ko ni hiɛ bii enyɔ ni amɛnako afii 20 lɛ wie akɛ; “Jeŋ ni wɔyɔɔ mli lɛ yɛ oshãra waa. Ni ehe miihia ni be fɛɛ be lɛ, fɔlɔi anyɛ amɛkɛ amɛbii ashãra.”

     Mami ko ni atsɛɔ lɛ Catherine lɛ hu kɛfata he akɛ: “Obaanyɛ otsɔ apps komɛi anɔ okɔnɛt obi lɛ fon lɛ koni ole he ni eyɔɔ. Ni kɛ́ eedraivi lɛ, obaanyɛ ona bɔ ni ewoɔ foi ehãa.”

  •   Eyeɔ ebuaa amɛ kɛhã skul nifeemɔi. Mami ko ni atsɛɔ lɛ Marie lɛ wie akɛ: “Tsɔɔlɔi lɛ tsɔɔ e-mail loo tɛs mɛseji nɔ amɛkɛ homwɛk majeɔ skulbii lɛ, ni gbekɛbii lɛ hu tsɔɔ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ amɛkɛ homwɛk majeɔ tsɔɔlɔi lɛ loo amɛkɛ amɛ shãraa.

 Oshãrai ni yɔɔ he

  •   Bei babaoo ni ayeɔ yɛ nɔ. Oblahii kɛ oblayei titri yeɔ bei babaoo yɛ amɛfon lɛ anɔ. Anɔkwa, be babaoo ni fɔlɔi yeɔ yɛ amɛfon lɛ anɔ lɛ, tamɔ be ni amɛyeɔ ni amɛkɛ amɛbii lɛ shãraa lɛ nɔŋŋ. Nuu ko ni eji ŋaawolɔ lɛ kɛ bɔ ni wekui komɛi ebatsɔmɔ lɛ to mɛi kpɔji ni ebua amɛhe naa yɛ he ko, ni mɔ fɛɛ mɔ hiɛ ma efon loo etablɛt nɔ lɛ he.” b

  •   Ponografi. Niiamlitaomɔ ko tsɔɔ akɛ, daa nyɔɔŋ nɔ lɛ, oblahii kɛ oblayei oha mli jaa 50 gbɛlɛɔ shi kɛtaoɔ ponografi, ni enɛ bɛ naakpɛɛ, ejaakɛ amrɔ nɛɛ eyɛ mlɛo akɛ abaaná ponografi akwɛ yɛ smatfon nɔ. William, ni ji tsɛ ni yɔɔ bii enyɔ lɛ wie akɛ: “Kɛ́ fɔlɔi ŋmɛ gbɛ ni amɛbii hiɛ smatfon lɛ, etamɔ nɔ ni amɛgbele ponografi shwapo amɛhã amɛ bii lɛ yɛ he fɛɛ he ni amɛyaa.”

  •   Etsɔɔ oshihilɛ lɛ fã. Smatfon ebatsɔ mɛi pii ashihilɛ fã. Kɛ́ amɛnaaa amɛfon lɛ amɛhaoɔ waa, amɛleee nɔ ni amɛbaafee, ni hela mɔɔ amɛ po. Fɔlɔi komɛi eyɔse akɛ, ni amɛbii lɛ kɛ smatfon bɔi nitsumɔ lɛ amɛbuuu mɔ. Mami ko ni atsɛɔ lɛ Carmen lɛ wie akɛ; “Bei komɛi kɛ́ mibi nuu lɛ miinyɛmɔ efon lɛ nɔ ni miitao mikɛ lɛ awie lɛ, ekpɛɔ mi loo etsirɛɔ ga yisɛɛ ehãa mi, ejaakɛ enuɔ he akɛ miigba enaa.”

  •   Oshãrai krokomɛi. Atsɔɔ smatfon nɔ awoɔ mɛi ahe gbeyei ni asɛndiɔ bɔlɛnamɔ he saji, ni akɛni bei babaoo lɛ mɛi ajwɛŋmɔ eyaaa amɛshitamɔ nɔ, ni agbɛnɛ hu amɛnaaa wɔ kpakpa hewɔ lɛ, ehãa helai srɔtoi mɔmɔɔ amɛ. Oblahii kɛ oblayei komɛi kɛ app ko ni atsɛɔ lɛ “ghost app” lɛ tsuɔ nii​—kɛ́ agbele app nɛɛ anaa lɛ tamɔ app krokomɛi ni naagba bɛ he lɛ, eko tamɔ calculator nɛkɛ​—amɛgbeleɔ app nɛɛ kɛhaa amɛfon loo tablɛt lɛ nɔ koni amɛfɔlɔi akana nibii ni amɛkwɛɔ yɛ amɛfon lɛ nɔ.

     Papa ko ni atsɛɔ lɛ Daniel ni yɔɔ biyoo ni yeko afii 20 lɛ mu sane lɛ naa nɛkɛ: “Smatfon hãa obi lɛ naa nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ Intanɛt lɛ nɔ, ekpakpa jio, efɔŋ jio.”

 Saji ni esa akɛ obi ohe

  •   ‘Ani ehe miihia ni mibi lɛ aná smatfon?’

     Biblia lɛ kɛɛ: “Hiɛtɛ̃lɔ kwɛɔ enajifaamɔi jogbaŋŋ.” (Abɛi 14:15) Be ni ŋmalɛ nɛɛ yɔɔ ojwɛŋmɔ mli lɛ, bi ohe akɛ:

     ‘Yɛ mibi lɛ hebuu aloo yiŋtoi krokomɛi ahewɔ lɛ, ani esa akɛ mibi lɛ aná smatfon? Ani misusu sɛɛnamɔi oshãrai ni baanyɛ ajɛ mli kɛba lɛ ahe jogbaŋŋ? Ani nɔ kroko yɛ ni ebaanyɛ ekɛye smatfon lɛ najiaŋ?’

     Papa ko ni atsɛɔ lɛ Todd lɛ wie akɛ; “Kɛ́ obi lɛ hiɛ fon ni jeee smatfon ni po lɛ, obaanyɛ otswa lɛ loo osɛndi lɛ tɛs mɛseji kɛtsɔ nɔ, ni lɛ hu ebaanyɛ efee nakai. Fons ni tamɔ nakai lɛ hu ajara walaaa.”

  •   ‘Ani mibi lɛ baanyɛ ekɛ smatfon atsu nii yɛ hiɛshikamɔ mli?’

     Biblia lɛ kɛɛ: “Hiɛshikalɔ tsui kɛ lɛ yaa gbɛ ni ja nɔ.” (Jajelɔ 10:2) Be ni ŋmalɛ nɛɛ yɔɔ ojwɛŋmɔ mli lɛ bi ohe akɛ:

     ‘Ani miheɔ miyeɔ akɛ mibi lɛ yeɔ anɔkwa? Ani enyɛɔ ekɛ mi gbaa etsuiŋ sane be fɛɛ be? Ani mibi lɛ shiuuu mi nɔ ko nɔ, akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ ani enyɛɔ ekɛɔ mi mɛi ni enanemɛi ji loo ekɛteɔ mi? Kɛ́ eba lɛ nibii tamɔ TV, tablɛt, loo laptɔp gbɛfaŋ lɛ, ani enyɛɔ eyeɔ ehe nɔ?’ Mami ko ni atsɛɔ lɛ Serena lɛ wie akɛ; “Smatfon he yɛ sɛɛnamɔ waa shi ehe yɛ oshãra hu. Esa akɛ osusu sɔ̃ ni okɛbaatere obi ni bɛ niiashikpamɔ lɛ he jogbaŋŋ.”

  •   ‘Ani mifee klalo akɛ matere ehe sɔ̃i lɛ?’

     Biblia lɛ kɛɛ: “Tsɔsemɔ gbekɛ ni enyiɛ gbɛ ni esa akɛ enyiɛ nɔ lɛ nɔ.” (Abɛi 22:6) Be ni ŋmalɛ nɛɛ yɔɔ ojwɛŋmɔ mli lɛ bi ohe akɛ:

     ‘Ani mile fon lɛ mli jogbaŋŋ bɔ ni manyɛ maye mabua mibi lɛ ni ekɛ ehe akayawo oshãra mli? Ani mile bɔ ni masɛti lɛ koni ekaya fon lɛ nɔ hei ni esaaa akɛ eyaa? Te mafee tɛŋŋ maye mabua mibi lɛ koni ekɛ fon lɛ atsu yɛ hiɛshikamɔ mli?’ Tsɛ ko ni atsɛɔ lɛ Daniel ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ; “Dɔlɛ sane ji akɛ, fɔlɔi pii hãa amɛbii lɛ smatfon ni amɛkwɛɛɛ bɔ ni gbekɛbii lɛ kɛ fon lɛ tsuɔ nii amɛhãa.”

 Sane lɛ nɔŋŋ ji akɛ: Esa akɛ atsɔɔ gbekɛbii lɛ ni amɛle bɔ ni amɛkɛ smatfon lɛ baatsu nii yɛ hiɛshikamɔ mli. Wolo ko ni ji Indistractable lɛ kɛɛ akɛ; “Gbekɛbii pii nyɛɛɛ aye amɛhe nɔ yɛ bei pii ni amɛyeɔ yɛ fon lɛ nɔ lɛ he, titri lɛ kɛ́ amɛfɔlɔi leee nɔ tuuntu ni amɛfeɔ yɛ fon lɛ nɔ, loo amɛfɔlɔi lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni sa hãaa amɛ.”

a Yɛ sane nɛɛ mli lɛ, smatfon damɔ shi kɛhã fon ni anyɛɔ akɛyaa intanɛt lɛ nɔ.

b Aná kɛjɛ wolo ni ji, Disconnected, ni Thomas Kersting ŋma lɛ mli.