Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YELIKƐBUAMƆ KƐHÃ WEKU LƐ | GBALASHIHILƐ

Bɔ Ni Esa Akɛ Ona Ohefatalɔ Lɛ Sui Ni Woɔ Omlila Lɛ Ohã

Bɔ Ni Esa Akɛ Ona Ohefatalɔ Lɛ Sui Ni Woɔ Omlila Lɛ Ohã
  •   Bo lɛ otsɔɔɔ hiɛ otooo nibii ahe gbɛjianɔ, shi ohefatalɔ lɛ sumɔɔ ni etsɔ hiɛ eto nɔ fɛɛ nɔ he gbɛjianɔ.

  •   Oyɛ diŋŋ ni osumɔɔɔ mɛi ateŋ yaa, shi ohefatalɔ lɛ sumɔɔ wiemɔ ni esumɔɔ paati yaa.

 Ani ohefatalɔ lɛ yɛ sui komɛi ni woɔ omlila? Kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ fɛɛ ma no nɔ lɛ, ebaanyɛ efite nyɛgbãla lɛ. Anɔkwa, Biblia lɛ kɛɛ “mɔ ni fɔɔ sane he wiemɔ lɛ, etserɛɔ nanemɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa ateŋ.”​—Abɛi 17:9.

 Nɔ najiaŋ ni obaahã ohefatalɔ lɛ su ni woɔ omlila lɛ kɛ naagba aba nyɛteŋ lɛ, ekolɛ, ehe baahia ni okwɛ nakai su lɛ yɛ gbɛ kroko nɔ.

Nɔ ni wɔbaasusu he yɛ sane nɛɛ mli

 Bɔ ni esa akɛ ona ohefatalɔ lɛ sui ni woɔ omlila lɛ ohã

 Eeenyɛ eba lɛ akɛ ohefatalɔ lɛ su ni woɔ omlila lɛ kɛ su ko ni ejieɔ lɛ kpo ni osumɔɔ waa lɛ yɛ tsakpãa. Hã wɔsusu enɛ he nɔkwɛmɔnii etɛ komɛi ahe wɔkwɛ:

 “Bei pii kɛ́ miwu miifee nɔ ko lɛ, eyɛ shɔ̃ɔ ni kɛ́ ebaaya he ko hu lɛ eyeee ehe oyai. Shi nakai su lɛ nɔŋŋ hãa etoɔ etsui shi ehãa mi. Bei komɛi lɛ, eshɔ̃ɔfeemɔ nɛɛ woɔ mimlila waa, shi no hu fata nibii ni misumɔɔ yɛ ehe lɛ ahe.”​—Chelsea.

 “Miŋa sumɔɔ ni eto nɔ fɛɛ nɔ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ; eesumɔ ni enu he akɛ nɔ fɛɛ nɔ miiya lɛ bɔ ni lɛ etaoɔ, ni bei komɛi lɛ enɛ yɛ mlila waa. Shi bɔ ni esumɔɔ ni eto nɔ fɛɛ nɔ he gbɛjianɔ lɛ hewɔ lɛ, daa nɛɛ esaa ehe eto.”​—Christopher.

 “Bei komɛi lɛ, miwu feɔ tamɔ nɔ ni jeee ehe sane ji nɔ ko, ni enɛ yɛ mlila waa. Bɔ ni ehe etswaaa shi kɛtsuuu saji ahe nii lɛ ji su ko ni hã mibasumɔ esane waa. Misumɔɔ bɔ ni efeɔ kpoo yɛ shihilɛi ni suɔ mɔ tsui po amli lɛ.”​—Danielle.

 Tamɔ bɔ ni Chelsea, Christopher, kɛ Danielle fɛɛ kase lɛ, bei pii lɛ, ohefatalɔ lɛ gbɔjɔmɔi kɛ nyɛmɔi ji nɔ ni feɔ su kome lɛ nɔŋŋ. Kɛ́ eba lɛ nakai, tamɔ bɔ ni onyɛŋ oshɛ shika ni ohiɛ lɛ hiɛ ofɔ̃ ni oshi esɛɛ lɛ, nakai nɔŋŋ onyɛŋ oshɛ ohefatalɔ lɛ gbɔjɔmɔi lɛ ofɔ̃ ni okɔ enyɛmɔi lɛ pɛ.

 Eyɛ faŋŋ akɛ, sui lɛ ekomɛi yɛ ni ehiii kwraa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ mɛi komɛi atsui “baa mramra.” (Abɛi 29:22) Kɛ́ nakai lɛ, esa akɛ mɔ lɛ abɔ mɔdɛŋ waa ni ejie “mlijoomɔ, kɛ mlila, kɛ mlifu, kɛ bolɔmɔ, kɛ wiemɔ fɔŋ fɛɛ” kɛje ehe eshwie. a​—Efesobii 4:31.

 Shi kɛ́ ejeee su ni ehiii, shi eji su ni woɔ omlila kɛkɛ lɛ, no lɛ Biblia lɛ woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Kɛ́ mɔ ko yɛ sane yɛ mɔ ko he po lɛ, nyɛyaa nɔ nyɛnáa tsui nyɛhãa nyɛhe.”​—Kolosebii 3:13.

 Kɛfata he lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ akɛ obaaná su kpakpa yɛ su ni woɔ omlila lɛ he; ekolɛ no po ji su ni hã obasumɔ ohefatalɔ lɛ. Wu ko ni atsɛɔ lɛ Joseph lɛ wie akɛ, “Kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ ma ohefatalɔ lɛ su ni woɔ omlila lɛ nɔ lɛ, etamɔ nɔ ni ookwɛ daimɔndi ko koŋ shi onaaa ekpɛlɛmɔ.”

 Bɔ ni nyɛbaafee nyɛsusu sane lɛ he

 Klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛsusua sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe akɛ aŋkroaŋkro. No sɛɛ lɛ, okɛ ohefatalɔ lɛ asusu hetoi ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baaná lɛ he.

  •   Ani ohefatalɔ lɛ yɛ su ko ni osusuɔ akɛ eegba nyɛgbãla lɛ naa? Kɛ́ hɛɛ, mɛni ji nakai su lɛ?

  •   Ani eji su ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa, aloo ewoɔ omlila kɛkɛ?

  •   Ani nɔ ko kpakpa yɛ nakai su lɛ he ni osumɔɔ? Kɛ́ hɛɛ lɛ mɛni ni, ni mɛni hewɔ osumɔɔ nakai su lɛ?

a Kwɛmɔ saji ni ji “Bɔ Ni Obaafee Oye Mlifu Nɔ,” “How to Avoid Hurtful Speech,” kɛ “How to Stop Arguing” lɛ.