Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yitsei kɛ Kukuji​—Namɔ Kɛwo Biblia lɛ Mli?

Yitsei kɛ Kukuji​—Namɔ Kɛwo Biblia lɛ Mli?

ŊƆƆ lɛ akɛ oji Kristofonyo yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli. Bɔfo Paulo eŋma nyɛsafo lɛ wolo. Be ni akaneɔ lɛ, okadi akɛ Paulo fɔɔ wiemɔi ayisɛɛ tsɛmɔ kɛjɛɔ “ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi,” ni ji Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. (2 Timoteo 3:15) Kɛkɛ ni okɛɛ ohe akɛ, ‘Masumɔ ni mayakwɛ hei ni etsɛɔ wiemɔi lɛ ayisɛɛ kɛjɛɔ lɛ.’ Shi kulɛ, onaŋ lɛ mlɛo. Mɛni hewɔ?

YITSEI LOO KUKUJI BƐ MLI

Bo lɛ susumɔ bɔ ni “ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi” ni akɛ niji ŋmala ni yɔɔ yɛ Paulo beiaŋ lɛ yɔɔ lɛ he okwɛ. Eko onaa yɛ biɛ lɛ​—eji Ŋshɔ ni Egbo Wolokpoi lɛ eko ni miitsɔɔ Yesaia wolo lɛ fã ko. Mɛni onaa? Wiemɔ muu kome! Niŋmaa mli okadii bɛ mli. Ni onaaa yitsei loo kukuji ni anɔmba yɛ mli tamɔ eyɔɔ Bibliai ni wɔkɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ lɛ amli lɛ.

Mɛi ni ŋmala Biblia lɛ jaraaa saji lɛ amli amɛwooo yitsei kɛ kukuji amli. Amɛŋmala sane ni Nyɔŋmɔ kɛhã amɛ lɛ emuu koni mɛi ni kaneɔ lɛ nine ashɛ sane muu lɛ fɛɛ nɔ, shi jeee efãi bibii komɛi kɛkɛ. Ani jeee nakai ofeɔ kɛ́ onine shɛ wolo ko ni he hiaa nɔ kɛjɛ osuɔlɔ ko dɛŋ? Okaneɔ wolo muu lɛ fɛɛ, shi jeee efãi komɛi pɛ.

Shi yitsei kɛ kukuji ni bɛ mli lɛ bafee naagba. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ Paulo miitsɛ wiemɔ ko yisɛɛ lɛ, nɔ pɛ ni ebaanyɛ ekɛɛ ji, “taakɛ aŋma lɛ,” loo “taakɛ Yesaia gba lɛ.” (Romabii 3:10; 9:29) Ni kɛ́ ootao ona hei ni etsɛ nakai wiemɔi lɛ ayisɛɛ kɛjɛ lɛ, ebaawa diɛŋtsɛ, ja ole “ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi” lɛ fɛɛ jogbaŋŋ.

Kɛfata he lɛ, nakai “ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi” lɛ jeee sane kuku ko ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Be ni shɛɔ afi 100 Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ aná woji srɔtoi 66! No hewɔ ni eŋɔɔ mɛi ni kaneɔ Biblia lɛ ŋmɛnɛ lɛ anaa akɛ ayɛ yitsei kɛ kukuji ni yeɔ ebuaa amɛ koni amɛna saji pɔtɛɛ komɛi, tamɔ saji babaoo ni Paulo tsɛ yisɛɛ yɛ woji ni eŋmala lɛ amli lɛ.

No hewɔ lɛ, ekolɛ obaabi akɛ, ‘namɔ kɛ yitsei kɛ kukuji lɛ wo Biblia lɛ mli?’

NAMƆ KƐ YITSEI LƐ WO MLI?

England osɔfo Stephen Langton, ni sɛɛ mli lɛ ebatsɔ Osɔfonukpa yɛ Canterbury lɛ, ji mɔ ni jara Biblia lɛ mli ewo yitsei amli. Efee enɛ yɛ afi 1400 Ŋ.B. afii lɛ shishijee gbɛ, be ni etsɔɔ nii yɛ University of Paris, yɛ France lɛ.

Dani Langton baaba lɛ, no mli lɛ woloŋlelɔi komɛi eka akɛ amɛbaatsɔ gbɛi srɔtoi anɔ amɛjara Biblia lɛ mli amɛwo fãi bibii loo yitsei amli, titri lɛ, koni anyɛ atsɛ saji ayisɛɛ kɛjɛ mli. Obaana akɛ kulɛ ebaafee mlɛo kwraa kɛhã amɛ akɛ amɛbaatao sane ko kɛjɛ yitso kome pɛ mli fe ni amɛbaatao kɛjɛ wolo muu fɛɛ mli, tamɔ Yesaia wolo lɛ kɛ emli yitsei 66 lɛ nɛkɛ.

Shi nɔ ni amɛfee lɛ fɛɛ kɛ naagba ba. Esoro bɔ ni woloŋlelɔi srɔtoi lɛ fɛɛ fee amɛnɔ lɛ, ni bɔ ni amɛfee lɛ amɛhã lɛ kɛ amɛhe kpãaa gbee hu. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ eko mli lɛ, ajara Marko Sanekpakpa lɛ mli awo yitsei aaashɛ 50 mli, shi jeee 16, taakɛ wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ. Be ni Langton yɔɔ Paris lɛ, skulbii ni jɛ maji srɔtoi anɔ lɛ kɛ Biblia ni yɔɔ amɛmaŋ wiemɔ mli lɛ ba skul lɛ. Shi tsɔɔlɔi lɛ kɛ skulbii lɛ nyɛɛɛ atsɔɔ hei pɔtɛɛ ni amɛtsɛɔ saji ayisɛɛ kɛjɛɔ yɛ amɛ-Bibliai lɛ amli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ bɔ ni ajara yitsei lɛ amli yɛ Bibliai srɔtoi lɛ amli lɛ kɛ amɛhe kpãaa gbee.

No hewɔ lɛ, Langton saa ejara Biblia lɛ mli ewo yitsei amli ekoŋŋ. Wolo ko (The Book​—A History of the Bible) bɔ amaniɛ akɛ, ‘Mɛi ni kaneɔ Biblia lɛ kɛ woloŋmalɔi lɛ fɛɛ nya bɔ ni Langton fee lɛ ehã lɛ he,’ ni ‘egbɛ eshwa Yuropa fɛɛ oyayaayai.’ Bɔ ni ejara Biblia lɛ mli ewo yitsei amli lɛ ji nɔ ni wɔnaa yɛ Bibliai babaoo amli ŋmɛnɛ lɛ.

NAMƆ KƐ KUKUJI LƐ WO MLI?

Afii 300 komɛi asɛɛ, yɛ afi 1700 afii lɛ teŋ gbɛ lɛ, French woloŋlelɔ kpanaa ko ni ale lɛ waa akɛ mɔ ko ni kalaa woji, ni atsɛɔ lɛ Robert Estienne lɛ hã nibii fee mlɛo kwraa. Oti ni ma ehiɛ ji, ní ehã mɛi babaoo anya Biblia lɛ kasemɔ he. Ena akɛ, sɛɛnamɔ baaba he waa kɛji aná yitsei ní anɔmba kukuji ní anɔmba henɔ kome yɛ Bibliai srɔtoi lɛ fɛɛ mli.

Jeee Estienne ji mɔ ni kɛ susumɔ akɛ ajara Biblia lɛ mli awo kukuji amli lɛ ba. No mli lɛ, mɛi komɛi efee nakai momo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, afii ohai komɛi ni tsɔ hiɛ lɛ, Yudafoi awoloŋmalɔ ko jara Hebri Biblia, aloo Biblia lɛ fã ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ fɛɛ mli ewo kukuji amli, shi jeee yitsei amli. Agbɛnɛ hu lɛ, be ni ajara Biblia lɛ mli awo yitsei amli lɛ, no mli lɛ esoro bɔ ni afee lɛ ahã yɛ Bibliai srɔtoi lɛ amli.

Estienne jara Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ, loo nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ, mli ewo kukuji hei kwraa mli, ni ekɛfata nɔ ni afee awo Hebri Biblia lɛ mli lɛ he. Yɛ afi 1553 lɛ, ekala Biblia muu lɛ fɛɛ ehee (yɛ French mli), ni bɔ ni eto yitsei kɛ kukuji lɛ anaa yɛ mli lɛ tamɔ nɔ ni yɔɔ Bibliai babaoo amli ŋmɛnɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. Mɛi komɛi wie amɛshi bɔ ni ejara mli lɛ, ni amɛkɛɛ kukuji lɛ ehã ajara Biblia lɛ mli awo fãi bibii amli, ni ehã efee tamɔ wiemɔi kukuji ni eko fɛɛ eko hiɛ ehe. Shi etsɛɛɛ kɛkɛ ni Biblia kalalɔi krokomɛi kɛ bɔ ni efee lɛ ehã lɛ bɔi nitsumɔ.

EHÃ BIBLIA KASELƆI LƐ AHE JƆ AMƐ

Yitsei kɛ kukuji ni anɔmba​—etamɔ nɔ ko ni yɔɔ mlɛo kwraa. Enɛ hãa esoroɔ kuku fɛɛ kuku ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ​—tamɔ adrɛs yɔɔ lɛ. Anɔkwa sane ji akɛ, jeee Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nɔ atsɔ aná yitsei kɛ kukuji lɛ, ni bei komɛi lɛ, ajaraa Biblia mli wiemɔi lɛ ekomɛi amli yɛ hei ni esaaa. Shi amɛhãa efeɔ mlɛo kɛhãa wɔ akɛ wɔbaatsɔɔ hei ni wiemɔi pɔtɛi komɛi yɔɔ, ni ehãa wɔkɛ mɛi gbaa kukuji pɔtɛi komɛi ni wɔnyaa he lɛ ahe sane​—tamɔ bɔ ni wɔkadiɔ wiemɔi komɛi ni wɔbaasumɔ ni wɔkai yɛ wolo ko mli lɛ.

Eyɛ mli akɛ bɔ ni ajara Biblia lɛ mli awo yitsei kɛ kukuji amli lɛ hãa ekasemɔ feɔ mlɛo moŋ, shi esa akɛ ohã oti ni he hiaa fee fɛɛ lɛ ahi ojwɛŋmɔŋ be fɛɛ be​—akɛ obaanu sane tso muu lɛ fɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhã lɛ shishi. Hã efee osu akɛ obaakane sane muu lɛ fɛɛ, shi jeee kukuji komɛi kɛkɛ. Nakai ni obaafee lɛ baahã ole “ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ, ní baanyɛ ahã otsɔ hiɛshikalɔ ní ahere oyiwala” lɛ jogbaŋŋ.​—2 Timoteo 3:15.