Bai pa asuntu

Ken ki é Jeová?

Ken ki é Jeová?

Respósta di Bíblia

 Jeová é kel Deus verdaderu di Bíblia, kel ki kria tudu kuza. (Apocalipse 4:11) El éra Deus di profétas Abraon i Muizés, i di Jizus tanbê. (Génesis 24:27; Êxodo 15:1, 2; João 20:17) Jeová é ka Deus sô di un grupu di algen, má el é Deus di ‘Téra interu.’ — Salmo 47:2.

 Bíblia ta fla ma Jeová é nómi di Deus. Kel-li é un nómi ki sô el ki ten. (Êxodo 3:15; Salmo 83:18) Nómi Jeová ta ben di un vérbu na ebraiku ki siginifika “ta bira; faze kontise”. Txeu studiozu ta atxa ma Jeová siginifika “El ta faze kontise”. Kel siginifikadu li ta mostra klaru ma Jeová é Kriador i ma sénpri el ta kunpri se vontadi. (Isaías 55:10, 11) Bíblia ta inxina-nu ma nómi di Deus é Jeová i tanbê sobri ki tipu di algen ki el é. Pur izénplu, el ta inxina-nu ma se kualidadi prinsipal é amor. — Êxodo 34:5-7; Lucas 6:35; 1 João 4:8.

 Nómi Jeová é un traduson na kabuverdianu di יהוה (YHWH), ki é nómi di Deus na ebraiku. Kes kuatu létra ebraiku li ta konxedu pa Tetragrama. Ningen ka sabe modi ki ta fladu kel nómi li na ebraiku antigu. Má, nómi Jeová dja dura ki sta uzadu na purtugês i el ta parse na primeru traduson di Bíblia na kel língua li. a

Pamodi ki ningen ka sabe modi ki ta fladu nómi di Deus na ebraiku antigu?

 Ebraiku antigu éra skrebedu sen vogal, es ta uzaba sô konsuanti. Óras ki es ta papiaba ebraiku, kalker algen sabia ki vogal el debe uzaba. Má, dipôs ki Skrituras Ebraiku (ô Velhu Testamentu) tirmina di skrebedu, alguns judeu kumesa ta kridita ma éra mariadu fla nómi di Deus. Óras ki es ta leba un testu ku vós altu ki tinha nómi di Deus, es ta trokaba el pa palavras sima “Sinhor” ô “Deus”. Ku ténpu, kel ideia li kumesa ta spadja i fika sen sabedu modi ki ta fladu nómi di Deus. b

 Alguns algen ta atxa ma es ta flaba nómi di Deus “Iavé” ô “Javé”, i otus ta atxa ma es ta flaba di otus manera. Un Rolu di Mar Mortu ki ten un párti di livru di Levítico, na gregu, traduzi nómi di Deus pa Iao. Tanbê, skritoris gregu antigu ta atxaba ma pode fladu Iae, Iabé, i Iaoue. Má ka ten manera di prova modi ki ta fladu dretu kel nómi di Deus na ebraiku antigu. c

Stórias inventadu sobri nómi di Deus na Bíblia

 Stória inventadu: Nómi “Jeová” ka ta parseba na kes skritura orijinal di Bíblia.

 Verdadi: Tetragrama, ki é nómi di Deus, ta parse uns 7 mil bês na Bíblia. d Maioria di tradusons tra nómi di Deus i troka-l pa un titlu sima “Sinhor”.

 Stória inventadu: Deus Tudu-Poderozu ka meste di un nómi pa distrinsa-l.

 Verdadi: É Deus própi ki poi kes skritor di Bíblia ta uza se nómi milharis di bês. Tanbê el ta fla ma kes algen ki ta adora-l debe uza se nómi. (Isaías 42:8; Joel 2:32; Malaquias 3:16; Romanos 10:13) Deus ti kondena kes proféta falsu ki tenta faze se povu skese se nómi. — Jeremias 23:27.

 Stória inventadu: Di akordu ku tradison di judeus, nu debe tra nómi di Deus di Bíblia.

 Verdadi: É simé ki alguns judeu ki ta fazeba kópias di Skrituras nega fla nómi di Deus. Má es ka tra nómi di Deus di kes kópia ki es ta fazeba. Di kalker manera, Deus ka krê pa nu sigi tradisons di ómi ki ta disvia-nu di sigi se mandamentus. — Mateus 15:1-3.

 Stória inventadu: Nómi di Deus ka debe uzadu na Bíblia pamodi ningen ka sabe modi ki es ta flaba el na ebraiku antigu.

 Verdadi: Es ta fla kel-li pamodi es ta atxa ma Deus ta spéra ma tudu algen debe fla se nómi di mésmu manera, ka ta nporta ki língua es ta pâpia. Má Bíblia ta fla ma sérvus di Deus na pasadu, ki ta papiaba línguas diferenti, ta flaba nómis di algen di maneras diferenti.

 Odja izénplu di Juzué ki éra juís na Israel antigu. Kes kriston di primeru séklu ki ta papiaba ebraiku, talvês ta flaba se nómi Yeoshúa. Má kes ki ta papiaba gregu ta flaba se nómi Iesoús. Bíblia ta uza traduson gregu di nómi Juzué na ebraiku. Kel-li ta mostra ma kes kriston ta fazeba kel ki tinha más sentidu. Es ta uzaba nómi di algen di kel manera ki éra más uzadu na ses língua. — Atos 7:45; Hebreus 4:8.

 Nu ta uza kel mésmu ideia li óras ki nu ta traduzi nómi di Deus. Má más inportanti inda di ki sabe fla nómi di Deus, é da kel nómi li kel lugar ki el merese na Bíblia.

a Kel primeru Bíblia na purtugês, traduson Almeida, uza nómi di Deus “JEHOVAH” milharis di bês, sima nu pode odja na idison di 1693, i dipôs na 1870 kantu el inprimidu otu bês. Kel kumison di traduson di Versão Brasileira (1917) tanbê disidi uza nómi “Jehovah”, i na se idison di 2010 kel nómi pasa ta skrebedu “Jeová”. Kontise mésmu kuza ku otus língua. Pur izénplu, primeru bês ki nómi di Deus parse na un Bíblia na inglês foi na 1530, na traduson Pentateuku di William Tyndale. El uza nómi “Iehouah”. Ku ténpu, língua muda i manera di skrebe nómi di Deus mudadu.

b The New Catholic Encyclopedia (Nova Enciclopédia Católica), sugundu idison, volumi 14, pájinas 883-884, ta fla: “Algun ténpu dipôs ki israelitas libertadu di Babilónia, es kumesa ta atxa ma nómi Yahweh éra mutu spesial i pur isu es fika ta troka nómi di Deus pa palavras ADONAI ô ELOHIM.”

c Pa más informason, odja apéndisi A4, O nome divino nas Escrituras Hebraicas,” na Tradução do Novo Mundo da Bíblia Sagrada.

d Odja Theological Lexicon of the Old Testament (Léxico Teológico do Velho Testamento) volumi 2, pájinas 523-524.