Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bua tshinyi tudi ne bua kusambila mu dîna dia Yezu?

Bua tshinyi tudi ne bua kusambila mu dîna dia Yezu?

YEZU mmulongeshe kabidi malu a bungi bua disambila. Mu matuku ende, bamfumu ba bitendelelu ba bena Yuda bavua basambila ‘mu masangu a njila.’ Bua tshinyi? “Bua bantu babamone.” Bidi bimueneka ne: bavua basue bua bantu bamone ne: bobu ke badi batendelela Nzambi bulelela. Ba bungi bavua basambila mutantshi mule, bambulula anu mêyi amue amue au bela meji ne: nebabumvuile ‘bualu mêyi abu adi a bungi.’ (Matayo 6:5-8) Yezu wakaleja ne: bionso ebi bidi tshianana ne kuambuluishaye bantu ba muoyo muimpe bua kumanya malu adibu ne bua kuepuka mu masambila abu. Kadi kavua mubalongeshe anu mudibu kabayi ne bua kusambila to.

Yezu wakatulongesha ne: tudi ne bua kuleja mu masambila etu mutudi basue bua dîna dia Nzambi ditumbe, Bukalenge buende bulue ne bua disua diende dienzeke. Wakalongesha kabidi ne: mbimpe tuetu kulomba kabidi Nzambi bintu bitudi nabi dijinga. (Matayo 6:9-13; Luka 11:2-4) Yezu wakafila bilejilu bua kuleja ne: tudi ne bua kusambila njila ne njila, kuikala ne ditabuja ne didipuekesha bua Nzambi kutelejaye masambila etu. (Luka 11:5-13; 18:1-14) Wakashindika kabidi dilongesha diende edi ku tshilejilu tshiende yeye muine.​—Matayo 14:23; Mâko 1:35.

Malu aa akambuluisha bayidi bende bua kulengejabu mushindu wabu wa kusambila. Pashishe, Yezu wakindila too ne butuku bua ndekelu bua muoyo wende pa buloba bua kupesha bayidi bende dilongesha dinene pa disambila.

“Dishintuluka dinene mu tshilumbu tshia disambila”

Yezu wakayukila ne bapostolo bende ba lulamatu bikole mu butuku bua muladilu wa lufu luende, ubakankamija. Tshivua tshikondo tshimpe bua kubaleja patoke bualu bupiabupia. Wakabambila ne: ‘Meme ndi njila ne bulelela ne muoyo; kakuena muntu udi ulua kudi Tatu kayi muanji kulua kundi diambedi.’ Pashishe kuluaye kubashindikila ne: ‘Nengenze malu onso anualomba mu dîna dianyi, bua Tatu atumbishibue bua Muana. Binualomba bualu buonso mu dîna dianyi, nembuenze.’ Ku ndekelu kua muyuki wende, wakabambila ne: ‘Too ne katataka kanuena banji kulomba tshintu mu dîna dianyi; nulombe, nenuangate, bua disanka dienu dikumbane.’​—Yone 14:6, 13, 14; 16:24.

Mêyi aa avua ne mushinga wa bungi. Mukanda mukuabu udi wamba bua tshivua Yezu muambe etshi ne: tshivua “dishintuluka dinene mu tshilumbu tshia disambila.” Yezu kavua musue kuamba ne: bantu badi ne bua kutuadija kumusambila yeye kulekela Nzambi to. Kadi uvua muleje njila mupiamupia udi mua kufikisha bantu kudi Yehowa Nzambi.

Kuonso eku, Nzambi uvua anu uteleja masambila a basadidi bende ba lulamatu. (1 Samuele 1:9-19; Musambu 65:2) Kadi kutuadijila anu dîba divua Yehowa mudia tshipungidi ne bena Isalele, bantu bavua basue bua Nzambi kutelejaye masambila abu bavua ne bua kuitaba ne: Isalele uvua tshisamba tshisungula tshia Nzambi. Pashishe, kutuadijila mu tshikondo tshia Solomo, bavua ne bua kuitaba ne: ntempelo ke muaba uvua Nzambi musungule bua kumupeshilabu milambu. (Dutelonome 9:29; 2 Kulondolola 6:32, 33) Tshidibi, mushindu wa kutendelela eu uvua anu bua tshitupa tshipi. Anu bu muvua mupostolo Paulo mufunde, Mikenji ivuabu bapeshe bena Isalele ne milambu ivuabu bafila ku ntempelo ivua ‘mundidimbi wa bintu bimpe bilualua, kayiyi mikale tshimfuanyikiji tshia bintu ebi.’ (Ebelu 10:1, 2) Malu malelela avua ne bua kupingana pa muaba wa mundidimbi. (Kolosai 2:17) Kutuadijila mu 33, kabivua kabidi bikengela kulonda mikenji ya Mose bua kushisha kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa to. Kadi bivua bikengela kutumikila muntu uvua mikenji ayi midianjile kumanyisha, tuambe ne: Yezu Kristo.​—Yone 15:14-16; Galatia 3:24, 25.

Dîna didi ‘pa mutu pa dîna dionso’

Yezu wakaleja mushindu mutambe buimpe wa kusemena kudi Yehowa, udileja mudiye mulunda udi ne bukokeshi, mudiye mutunzuluile njila bua Nzambi kutelejaye masambila etu ne kutuandamuna. Ntshinyi tshivua tshifikisha Yezu ku dituenzela bualu ebu?

Bu mutudi baledibue mu bubi, kakuena bualu nansha bumue butudi mua kuenza anyi mulambu nansha umue utudi mua kufila udi mua kutuvuija katuyi bubi anyi kutupetesha mushindu wa kudia bulunda ne Nzambi wetu wa tshijila Yehowa to. (Lomo 3:20, 24; Ebelu 1:3, 4) Yezu mmufile kabidi muoyo wende mupuangane bua kupikula bantu ku bubi. (Lomo 5:12, 18, 19) Mpindieu bantu bonso badi basue bua babafuile luse bua mibi yabu ne kulua bantu bakane ku mêsu kua Yehowa ne kupeta ‘dikima ne pakubuelela’ kudiye badi ne bua kuitabuja mulambu udi Yezu mufile ne kusambila mu dîna diende.​—Efeso 3:11, 12.

Patudi tusambila mu dîna dia Yezu, mmumue ne: tudi tuleja ditabuja dietu mu midimu isatu idiye wenza bua kukumbaja dilongolola dia Nzambi eyi: 1) Yeye udi ‘Muana wa mukoko’ mmumue ne: mulambu wende ke udi utuambuluisha bua kutubuikidilabu mibi yetu. 2) Yehowa wakamubisha ku bafue ne mpindieu udi wenza mudimu wa “muakuidi munene” bua kupetesha bantu masanka a mulambu wende. 3) Anu yeye nkayende ke udi ‘njila’ udi utufikisha kudi Yehowa mu disambila.​—Yone 1:29; 14:6; Ebelu 4:14, 15.

Tudi tuleja mutudi tunemeka Yezu patudi tusambila mu dîna diende. Mmukumbanyine butumbi ebu bualu disua dia Yehowa didi ne: ‘mu dîna dia Yezu binu bionso bitue panshi ne bua ndimi yonso yambe patoke ne: Yezu Kristo udi Mukalenge too ne ku butumbi bua Nzambi Tatu.’ (Filipoi 2:10, 11) Bualu bukuabu bua mushinga budi ne: patudi tusambila mu dîna dia Yezu, tudi tutumbisha Yehowa bualu yeye ke uvua mufile Muanende bua bualu buetu.​—Yone 3:16.

Tudi ne bua kusambila ne “muoyo mujima,” ki nkuamba biakulakula to

Bible udi ubikila Yezu mu mianzu mishilangane bua kutuambuluisha bua tuetu kumvua bimpe mudimu udiye nawu. Bualu ebu budi butuambuluisha bua kumvua bimpe masanka atudi tupetela ku tshivua Yezu muenze, tshidiye wenza mpindieu ne tshiatuenzelaye kumpala eku. (Tangila kazubu ka “Mudimu wa mushinga udi nawu Yezu”.) Ke bualu kayi Nzambi mmupeshe Yezu ‘dîna didi pa mutu pa dîna dionso.’ * Mmumupeshe bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba.​—Filipoi 2:9; Matayo 28:18.

Kusambila mu dîna diende kakuena anu tshibidilu patupu to

Bua Yehowa kutelejaye masambila etu, tudi ne bua kuenza anu mu dîna dia Yezu. (Yone 14:13, 14) Kadi katuena ne bua kuamba ‘mu dîna dia Yezu’ anu bu tshibidilu tshia patupu to. Bua tshinyi?

Tuangatayi tshilejilu. Muntu yeye mukutumine mukanda bua kukulondela bualu buvua buenzeka bu mudi bua tshintu kampanda tshidiye mukumanyisha, ku ndekelu udi mua kuujikije ne mêyi a ne: “Meme wenu.” Udi wela meji ne: tshiambilu etshi tshidi tshileja mudiye muanenu bushuwa anyi? Peshi, mmutshifunde anu bua kulonda mutubu bajikija mikanda mu tshiluba? Mu bulelela, kusambila mu dîna dia Yezu kakuena ne bua kuikala anu bu tshibidilu tshia patupu tshia kujikija natshi disambila bu mutubu bajikija mukanda to, kadi tshidi ne bua kuikala ne diumvuija kampanda kutudi. Nansha mutudi ne bua ‘kusambila dîba dionso,’ katuena ne bua kuamba biakulakula to, kadi tudi ne bua kusambila ne “muoyo mujima.”​—1 Tesalonike 5:17; Musambu 119:145, MMM.

Mmunyi muudi mua kuepuka bua kuamba ‘mu dîna dia Yezu’ paudi usambila anu bu tshibidilu tshia patupu? Kadi mbimpe kuela meji ne muoyo mujima pa ngikadilu ya Yezu. Ela meji bua tshikadiye mukuenzele ne tshiakuenzelaye. Paudi usambila, wele Yehowa tuasakidila bua bionso bidiye muenze ku diambuluisha dia Muanende. Wewe muenze nanku, newikale ne dishindika anu bu muvua Yezu muambe ne: ‘Binualomba Tatu tshintu yeye neanupetshi mu dîna dianyi.’​—Yone 16:23.

^ tshik. 14 Bilondeshile mukanda mufunda kudi Vine, muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune “dîna” udi mua kuleja “tshionso tshidi dîna adi, bukokeshi buadi, bumfumu, lumu, bukole ne buimpe.”​—Expository Dictionary of New Testament Words.