Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kuledibua tshiakabidi kudi kukumbaja bualu kayi?

Kuledibua tshiakabidi kudi kukumbaja bualu kayi?

Kuledibua tshiakabidi kudi kukumbaja bualu kayi?

BUA tshinyi Yezu wakakula bua ‘kuledibua kudi nyuma’ pavuaye wakula bua kutambula mu nyuma muimpe? (Yone 3:5) Padibu bakula bua ‘kuledibua’ mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi, bidi biumvuija “ntuadijilu” anu bu mudibu mua kuakula bua “diledibua dia tshisamba.” Tudi mua kuamba ne: tshiambilu tshia ‘kuledibua tshiakabidi’ tshidi tshileja “ntuadijilu wa nsombelu mupiamupia.” Nunku ‘kuledibua tshiakabidi’ kudi kuleja ne: bantu badi batambula mu nyuma muimpe badi batuadija malanda mapiamapia ne Nzambi. Mmushindu kayi udibu badia malanda mapiamapia ne Nzambi?

Mupostolo Paulo wakafila tshilejilu tshia mu nsombelu wa bena mu dîku bua kumvuija mudi Nzambi ulongolola bantu bua kuluabu bakalenge mu diulu. Wakafundila bena Kristo ba mu tshikondo tshiende wamba ne: bavua ne bua kulua ‘bana ba bumpianyi,’ bua Nzambi kubangataye bu ‘bana bende.’ (Galatia 4:5; Ebelu 12:7) Bua kumona mudi tshilejilu tshia bana ba bumpianyi tshiambuluisha bua kumvua dishintuluka didi dienzeka padi muntu utambula mu nyuma muimpe, tuangate kabidi tshilejilu tshia mulongi udi musue kudifundisha mu tshilongelu tshidibu benze anu bua balongi ba tshisamba kampanda.

Dishintuluka didi dienzeka padibu bapiana muana

Mu tshilejilu atshi, nsongalume eu kena mua kudifundisha mu tshilongelu tshidiye ukeba, bualu ki ngua mu tshisamba tshidibu bakeba to. Mpindieu elabi meji ne: kudi kuenzeka dishintuluka dinene mu nsombelu wende. Badi bamupiana kudi tatu kampanda wa mu tshisamba atshi. Bualu ebu budi bushintulula nsombelu wende bishi? Bu mudiye mulue muana wa tatu wa mu tshisamba atshi, mpindieu udi diatshimue ne bana bakuabu ba mu tshisamba atshi ne udi ne bukenji bua kudifundisha mu tshilongelu tshidiye ukeba. Dimupiana dia tatu au didi dishintulula nsombelu wende bikole.

Tshilejilu etshi tshidi tshileja dishintuluka dinene didi dienzeka padi bantu baledibua tshiakabidi. Tumonayi mudi nsombelu ibidi eyi ipetangana. Badi mua kuitabila muana utudi batele mu tshilejilu eu bua kubuela mu tshilongelu anu yeye mukumbaje malu adibu bamulomba, tuamba ne: udi ne bua kuikala wa mu tshisamba tshidibu bakeba atshi. Kadi yeye nkayende kena mua kukumbaja bualu ebu to. Bia muomumue, nekuikale bantu bapeta muaba mu Bukalenge bua Nzambi anyi mu mbulamatadi wende wa mu diulu. Tshidibi, bua bobu kuupeta badi ne bua kukumbaja bualu budibu babalombe, tuamba ne: ‘kuledibua tshiakabidi.’ Kadi bobu nkayabu kabena mua kukumbaja bualu ebu to, bualu anu Nzambi nkayende ke udi wenzeja diledibua dia tshiakabidi.

Ntshinyi tshivua tshishintulule nsombelu wa muana? Bavua bamupiane bilondeshile mikenji. Dimupiana edi kadiena dishintulula bumuntu buende to, udi anu muana umue umue au. Kadi panyima pa mbulamatadi mumane kuitaba bua bamupiane, muana eu udi ulua muena mu tshisamba tshidibu bakeba. Nunku, udi utuadija nsombelu mupiamupia, bienze anu bu ne: mmuledibue tshiakabidi. Udi ulua muana wa tatu udi mumupiane ne udi upeta bukenji bua kudifundisha mu tshilongelu tshidiye ukeba ne bua kuikala muena mu dîku dia tatu au.

Bia muomumue, Yehowa mmushintulule nsombelu wa tshisumbu tshia bantu bena mibi ne mmubapiane bua kuluabu bana bende. Mupostolo Paulo uvua pende wa mu tshisumbu atshi wakafundila bena kuitabuja nende ne: ‘Nuakuangata nyuma wa bupianyi bua bana utudi tubikila nende Nzambi ne: Aba, Tatu. Nyuma muimpe muine udi umanyishangana ne nyuma yetu ne: Tuetu tudi bana ba Nzambi.’ (Lomo 8:15, 16) Nunku, ku diambuluisha dia dibapiana edi, bena Kristo aba badi balua ba mu dîku dia Nzambi anyi “bana ba Nzambi.”​—1 Yone 3:1; 2 Kolinto 6:18.

Kadi nansha mudi Nzambi mubapiane, ki mbalue bapuangane to, badi anu bena mibi. (1 Yone 1:8) Kadi anu muvua Paulo mulue kumvuija pashishe, padi Nzambi ubapiana, badi balua bana ba Nzambi bikale ne bua kuya mu diulu. Dîba adi, nyuma udi Nzambi ubapesha udi ubajadikila ne: nebasombe ne Yezu mu diulu. (1 Yone 3:2) Dishindika dikole didi nyuma muimpe ubapesha edi didi dibambuluisha bua kumona nsombelu mushindu mukuabu. (2 Kolinto 1:21, 22) Bushuwa, badi batuadija nsombelu mupiamupia, bienze anu bu ne: mbaledibue tshiakabidi.

Bible udi wakula bua bana badi Nzambi mupiane wamba ne: ‘Nebikale bakuidi ba Nzambi ne ba Kristo, ne nebakokeshe nende bidimu tshinunu.’ (Buakabuluibua 20:6) Bana badi Nzambi mupiane aba nebikale bakalenge ne Kristo mu Bukalenge bua Nzambi anyi mbulamatadi wende wa mu diulu. Mupostolo Petelo wakambila bena Kristo nende ne: nebapete ‘bumpianyi budi kabuyi bubola, budi kabuyi bunyanguka, budi kabuyi bufubidila’ budi ‘butekibue mu diulu’ bua bualu buabu. (1 Petelo 1:3, 4) Ebu mbumpianyi bulenga bua dikema!

Kadi tshilumbu tshia bukokeshi etshi tshidi tshijula lukonko lukuabu. Bikala bantu badi baledibue tshiakabidi ne bua kukokesha mu diulu, mbanganyi bakokeshabu? Netuandamune lukonko elu mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Paulo wakamba tshinyi bua bana badi Nzambi upiana?