Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Utu mumanye anyi?

Utu mumanye anyi?

Bua tshinyi bavua batshibula mikolo ya bantu babi bavuabu bapopela ku mutshi?

Bua dipopela dia Yezu ne benji ba malu mabi babidi ku mitshi bua kubashipa, muyuki wa mu Evanjeliyo udi uleja ne: “Bena Yuda bakalomba Pilato bua kutshibula mikolo yabu ne bua bumbushe bitalu.”​—Yone 19:31.

Mukenji wa bena Yuda uvua wamba ne: tshitalu tshia muenji wa malu mabi uvuabu bapopele ku mutshi ‘katshiena ne bua kushala butuku bujima ku mutshi aku to.’ (Dutelonome 21:22, 23) Bimueneka ne: bena Yuda bavua balonda mukenji umue ne bena Lomo bua muntu uvuabu bapopela ku mutshi. Nanku pavuabu batshibula mikolo ya bantu, bavua benza bua bafue lukasa ne babajike kumpala kua Nsabatu kutuadijaye ne dibuela dia dîba.

Mu tshikondo tshivuabu bashipa bantu mushindu eu, bavua bapopela ne misonso ku mutshi bianza ne makasa a muntu uvuabu bashipa. Pavuabu bajula mutshi bua kuwimanyika, bavua bashiya muntu eu mulembeleja ne bisama bionso bua bujitu bua mubidi wende udi mututa misonso. Bua muntu eu kueyela, uvua ne bua kudikoka ne misonso ivuabu batute ku makasa ende. Kadi bobu batshibule mikolo yende, bivua bimukolela bua kuenza nanku. Dîba adi, uvua ufua tshipuka ne ufua ne lukasa luonso.

Mmunyi muvuabu benza mudimu ne ndundu ya kuelela nsoka mu mvita kale?

Ndundu wa kuelela nsoka ke uvua Davidi muenze nende mudimu bua kushipa Goliata. Davidi uvua mua kuikala mulonge bua kuenza mudimu ne ndundu eu pavuaye ulama mikolo patshivuaye nsonga.​—1 Samuele 17:40-50.

Tshimfuanyi tshia bena Ashû baluisha tshimenga tshia bena Yuda ne ndundu ya nsoka

Mu bikondo bivuabu bafunda Bible, bena Ejipitu ne bena Ashû bavua bakuata mudimu ne ndundu eu. Ndundu eu uvua muenze ne nshinga ibidi misuika ku kaseba ka nyama anyi ku kapesa ka tshilamba. Muntu uvua uteka mu kaseba aka lusoka lua tshijengu lua sentimetre 5 anyi 7 ne tshitupa mu butshiama ne luikale ne bujitu bua grame 250. Uvua unyungulula ndundu eu kuulu kua mutu wende ne ulekelela nshinga umue bua lusoka luye kule ne bukole bua bungi ne bujalame buonso.

Pavuabu benze makebulula mu Moyen-Orient bavua bapete nsoka ya bungi ya ndundu eyi ivuabu bakuate nayi mudimu mu mvita ya mu bikondo bia kale. Baluanganyi ba mvita bapiluke badi mua kukupa lusoka ne ndundu eyi mu lubilu lua kilometre 160 anyi 240 ku dîba. Bakebuludi ba bintu kabena bapetangana bua kumanya bikala ndundu eyi ivua mienza bu buta to. Kadi mu bulelela ndundu eyi ya kuelela nsoka ivua mua kushipa muntu.​—Balumbuluishi 20:16.