Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NUIDIKIJE DITABUJA DIABU | TIMOTE

‘Muananyi munanga udi ne lulamatu mu Mukalenge’

‘Muananyi munanga udi ne lulamatu mu Mukalenge’

TIMOTE udi wenda uya mu njila kuabu kuenda kushala ntanta, mêsu ende mmatuishila anu ku malu adi mamuindile kumpala. Balunda bende badi kumpala kuende padibu benda basambuka mpata ivua Timote mumanye bimpe. Badi benda bashiya kakese kakese tshimenga tshia Luseta tshidi pa kakunakuna kadi mu tshibandabanda. Timote udi utua mimuemue padiye uvuluka mamuende ne kakuende muntu mukaji badi buule tente ne disanka, badikanda bua kudila padibu bamumona wenda uya. Uvua mua kuikala mukudimuke bua kubakupa tshianza bua musangu wa ndekelu.

Mupostolo Paulo uvua mua kuikala ukudimuka misangu ne misangu, utua mimuemue bua kukankamija Timote. Uvua mumanye ne: Timote uvua ne bua kutantamena bundu, kadi uvua ne disanka dia kumona nsonga eu musanguluke. Timote utshivua nsonga, pamuapa ne bidimu 19 anyi 20 ne uvua munange Paulo ne umunemeka bikole. Mpindieu Timote uvua wenza luendu lua nkama ne nkama ya kilometre ne muntu wa bukole ne ditabuja eu. Bavua mua kuikala benza ngendu ku makasa ne mu buatu, batuilangana ne njiwu ya bungi mu njila. Timote kavua mumanye ni uvua mua kupingana kabidi kuabu.

Ntshinyi tshivua tshisake nsongalume eu bua kuitaba nsombelu wa nunku? Didifila diende edi divua dimupeteshe masanka kayi? Mmunyi mudi ditabuja dia Timote mua kutuambuluisha?

“KATSHIA KU BUANA BUEBE”

Tuanji kupingana mu bidimu bibidi anyi bisatu panyima, tufuanyikija ne: Luseta ke tshimenga tshia ba Timote. Kavua katshimenga kakese kavua pa nkayaku mu tshibandabanda tshivua ne misulu ya mâyi. Bantu ba muaba au bavua mua kuikala bumvua tshiena Greke, kadi bavua batamba kuakula tshiena Lukaoniya, muakulu wa muaba au. Dimue dituku, tshimvundu tshiakajuka mu tshimenga tshijima. Mupostolo Paulo ne Bânaba bamisionere babidi bena Kristo, bavua bafike mu Luseta, bumbukila mu Ikoniyo tshimenga tshinene tshivua pabuipi apu. Pavuabu bayisha muaba uvua bantu bunguile, Paulo wakamona muntu uvua tshibombo uvua muleje ditabuja dikole. Nunku Paulo wakenza tshishima, kuondopaye muntu au.​—Bienzedi 14:5-10.

Bantu ba mu Luseta ba bungi bavua bitabuja mianu ivua yakula bua nzambi ivua idikudimuna bantu ibuela mu tshimenga mu bikondo bia kale. Bantu bakela meji ne: Paulo uvua Helemese ne Bânaba uvua Zewuse. Bena Kristo babidi bavua badipuekesha aba, bakakandika bantu bua kababapeshi milambu.​—Bienzedi 14:11-18.

Nansha nanku, bamue bena Luseta kabavua babamona bu nzambi ya ba mpangano milue kubendela to, kadi tshivua tshishima tshilelela tshivua tshienzeke. Tshilejilu, Eunike mukaji muena Yuda uvuabu basele kudi mulume muena Greke uvua kayi muena Kristo, * ne mamuende Loyi bavua bateleje Paulo ne Bânaba ne muoyo mujima ne disanka. Bavua bateleje lumu luvua muena Yuda wa lulamatu yonso muindile ne muoyo kuulu kuulu lua ne: Masiya uvua mulue ne mukumbaje mêyi a buprofete a bungi a mu mifundu avua amutangila!

Elabi meji muvua difika dia Paulo edi mua kuikala dikankamije Timote! Bakalongesha Timote ‘katshia ku buana buende’ bua kunanga Mifundu misantu ya mu tshiena Ebelu. (2 Timote 3:15) Anu bu mamuende ne kakuende, uvua mua kuikala mumvue ne: Paulo ne Bânaba bavua bakula bua Masiya. Elabi kabidi meji bua muntu uvua tshibombo uvua Paulo muondope. Timote ukavua pamuapa mumone muntu au mu misesu ya mu Luseta misangu ne misangu. Mpindieu udi umumona wendakana bua musangu wa kumpala! Kabiena bikemesha bua muvua Eunike ne Loyi balue bena Kristo anu bu muakalua pende Timote. Lelu eu, bakaku ne baledi badi mua kulongela malu a bungi kudi Loyi ne Eunike. Udiku mua kuikala ne buenzeji buimpe kudi basonga anyi?

“KUPITSHILA MU MAKENGA A BUNGI”

Bantu bonso bavua balue bena Kristo mu Luseta bavua ne bua kuikala basanke bikole pavuabu bamanye ditekemena divua nadi bayidi ba Kristo. Bavua bamanye kabidi ne: kuikala muena Kristo kudi ne difutu. Bena Yuda ba mu Ikoniyo ne mu Antiyokiya bavua babenga malu aa bakalua mu tshimenga, kusakabu bena mu Luseta bua babenge Paulo ne Bânaba. Mutantshi mukese, bisumbu bia bantu kulondabi Paulo, kumuasabu mabue ne luonji luonso. Bu muvuabu bamutute bikole, wakakuluka panshi. Musumba wa bantu wakamupulumuna too ne pambelu pa tshimenga kumulekelabu bela meji ne: mmufue.​—Bienzedi 14:19.

Kadi bayidi ba mu Luseta bakaya kudi Paulo, kumunguilabu. Bivua ne bua kuikala bibenze disanka pakamumonabu ujuka musangu umue ne dikima dionso upingana mu Luseta! Dituku diakalonda, Paulo ne Bânaba bakumbuka mu tshimenga tshia Dêbe bua kutungunuka ne mudimu wabu wa kuyisha. Bamane kuvuija bantu bayidi bapiabapia mu tshimenga atshi, bakapingana kabidi ne dikima dionso mu Luseta nansha muvuamu njiwu. Bua kuenza tshinyi? Bible udi utuambila ne: “Bakakoleshaku mioyo ya bayidi, babakankamija bua bashale anu mu ditabuja.” Teta kudifuanyikijila Timote uteleja ne ntema yonso padi Paulo ne Bânaba balongesha bena Kristo abu ne: ditekemena diabu dia butumbi dia matuku atshilualua divua ne mushinga kupita ntatu ivuabu nayi. Bakamba ne: “Tudi ne bua kubuela mu Bukalenge bua Nzambi kupitshila mu makenga a bungi.”​—Bienzedi 14:20-22.

Timote wtaba malongesha a mupostolo Paulo ne muoyo mujima

Timote uvua mumone Paulo wenza malu bilondeshile mêyi au, utantamena makenga ne dikima dionso anu bua kuambila bantu bakuabu lumu luimpe. Nunku, Timote uvua mumanye ne: yeye mulonde tshilejilu tshia Paulo, bantu ba mu Luseta bavua mua kumuluisha; nansha tatuende kabidi. Kadi Timote kavua ne bua kuitaba bua buluishi ebu bushintulule dipangadika diende dia kuenzela Nzambi mudimu to. Lelu eu, kudi bansonga ba bungi badi bu Timote. Ne meji onso, badi bakeba balunda badi ne ditabuja dikole badi mua kubakankamija ne kubakolesha. Kabena balekela buluishi bubapangisha bua kuenzela Nzambi mulelela mudimu to.

“BANA BETU BAVUA BAKULA BIMPE BUA BUALU BUENDE”

Anu bu mutukadi baleje kuulu eku, Paulo wakalua kubatangila kabidi panyima pa bidimu bibidi anyi bisatu. Elabi meji muvua bena mu dîku dia ba Timote mua kuikala ne disanka pakafika Paulo, bua musangu eu uvua mulue ne Sila. Paulo pende uvua ne bua kuikala ne disanka dia bungi. Uvua mua kudimuenena muvua maminu a bulelela avuaye mukune mu Luseta makole. Muomu amu muvua Loyi ne muanende wa bakaji Eunike bakavua balue bena Kristo ba lulamatu bavua ne “ditabuja didi kadiyi ne lubombo” divua disankishe Paulo. (2 Timote 1:5) Kadi netuambe bishi bua Timote?

Paulo wakumvua lumu ne: nsongalume eu uvua mulonde dikasa dimpe katshia washala. “Bana betu bavua bakula bimpe” bua Timote ki nganu mu Luseta to, kabidi ne mu Ikoniyo tshimenga tshivua ntanta wa kilometre 32. (Bienzedi 16:2) Mmunyi muvuaye mufike ku dimanyika nunku?

Mu “Mifundu ya tshijila” ivuabu balongeshe Timote “katshia ku buana” kudi mamuende ne kakuende muvua kabidi mibelu mimpe ivua itangila bansonga. (2 Timote 3:15) Tshilejilu: “Uvuluke Mufuki webe mu matuku a bunsongalume buebe.” (Muambi 12:1) Mêyi aa avua ne mushinga wa bungi pakalua Timote muena Kristo. Wakamona ne: kuyisha lumu luimpe lua Kristo Muana wa Nzambi ke mushindu mutambe buimpe wa yeye kuvuluka mufuki wende. Timote wakalonga ku kakese ku kakese mua kupita ne bundu buvua bumupangisha bua kuya kumpala ne mua kupeta dikima dia kuambila bakuabu lumu luimpe lua Yezu Kristo.

Bantu balume bavua balombola bisumbu bakamona dilubuluka dia Timote. Kakuyi mpata bakasanka pakamonabu muvua nsonga eu ukolesha ne ukankamija bena mu tshisumbu. Kadi, bualu bunene mbua ne: Yehowa uvua mumone Timote. Nzambi wakenza bua bambe mêyi a buprofete bua bualu buende, pamuapa avua atangila mudimu uvuaye ne bua kulua kuenzela bisumbu. Pakalua Paulo kubatangila, wakamona ne: Timote uvua mua kulua muenzejanganyi nende wa mudimu wa mushinga wa bungi mu ngendu yende ya bu-misionere. Bana betu ba mu Luseta bakitaba. Bakatentekela nsonga eu bianza bua kuleja ne: bavua bamusungule bua kuenzela Yehowa Nzambi mudimu wa pabuawu.​—1 Timote 1:18; 4:14.

Tudi mua kuamba ne: Timote uvua ne disanka ne budipuekeshi bua muvuabu bamueyemene bikole ne bamupeshe mudimu eu. Bakavua bamulongolole kumpala kua kuya. * Kadi ntshinyi tshivua tatuende wa Timote uvua kayi muena kuitabuja muenze bua mudimu mupiamupia wa kuyisha mu misoko ya kule uvuabu bapeshe muanende? Uvua mua kuikala umuelela meji mu mushindu mukuabu bua matuku atshivua alua. Kadi netuambe bishi bua mamuende wa Timote ne kakuende? Bavuaku bumvue disanka eku badiebeja mundamunda bikala muanabu mua kupeta bukubi anyi? Bidi mua kuikala nanku.

Tshitudi bamanye ntshia ne: Timote wakaya. Mu dinda didibu bakuile ku ntuadijilu kua tshiena-bualu etshi, wakatuadija mudimu wa kuyisha ne Paulo mu misoko ya kule. Pavuaye wenda ushiya tshimenga tshia Luseta panyima, nsoka yenda idila muinshi mua makasa ende ne bisosa bivua bimulenga bienda bienza mutoyi, uvua wenda uya mutangile ku muaba uvuaye kayi mumanye, kule ne kuabu. Panyima pa luendu lule lua dituku dijima, bantu basatu aba bakafika ku Ikoniyo. Timote wakamona muvua Paulo ne Sila bafila mikenji ya kudi kasumbu kaludiki ka ku Yelushalema ne bakolesha ditabuja dia bena Kristo ba mu Ikoniyo. (Bienzedi 16:4, 5) Kadi tshivua anu ntuadijilu tshianana.

Panyima pa bamane kutangila bisumbu bia mu Galatiya, bamisionere aba bakumbuka ku tshisabu kubuelabu mu njila uvua uya ku Lomo, kuendabu nkama ne nkama ya kilometre bapitshila mu mpata minene ya mu Fugiya batangile ku nord pashishe ku ouest. Bu muvuabu anu balonda buludiki bua nyuma muimpe wa Nzambi, bakaya ku Toa kubuelabu mu buatu batangile ku Makedoniya. (Bienzedi 16:6-12) Nunku, Paulo wakamona muvua Timote muikale ne mushinga wa bungi. Paulo wakamushiya ne Sila mu Beloya (Bienzedi 17:14) Wakafika too ne ku dituma Timote nkayende ku Tesalonike. Koku aku Timote wakidikija ne muoyo mujima malu avuaye mumone ne kukoleshaye bena Kristo ba lulamatu bavuaku.​—1 Tesalonike 3:1-3.

Panyima pa matuku Paulo wakafunda bua Timote wamba ne: “Tshiena ne muntu mukuabu udi ne lungenyi bu luende udi mua kuditatshisha bua malu adi anutangila.” (Filipoyi 2:20) Kabavua bamuendeshile lumu luimpe elu ku mpukapuka to. Uvua mulupete bua mudimu mukole uvuaye wenza ne budipuekeshi buonso ne bua dinanukila diende dia lulamatu mu ntatu mikole. Udi tshilejilu tshimpe be bua bansonga ba lelu! Kanupu muoyo ne: nuenu ke badi ne lumu luenu mu bianza bienu. Biwikala utshidi nsonga, udi ne diakalenga dia kudikebela lumu luimpe pa kuteka malu a Yehowa Nzambi pa muaba wa kumpala mu nsombelu webe ne kuenzela bakuabu malu ne kanemu ne bulenga.

“ENZA MUEBE MUONSO BUA KULUA KUNDI”

Timote wakatuadija kudifila mu mudimu wa kuyisha patshivuaye muana

Timote wakenza mudimu ne mupostolo Paulo uvua mulunda wende munkatshi mua bidimu bitue ku 14. Uvua nende mu makenga ende a bungi ne mu masanka kabidi. (2 Kolinto 11:24-27) Umue musangu bakakuata too ne Timote bua malu avuaye witabuja. (Ebelu 13:23) Anu bu Paulo, yeye pende uvua munange bena Kristo nende ne muoyo mujima ne uvua uditatshisha bikole bua bualu buabu. Paulo wakamufundila wamba ne: ‘Ndi mvuluka bisonji biebe.’ (2 Timote 1:4) Bidi bimueneka ne: Timote uvua ‘udila ne bavua badila,’ uditeka pa muaba wabu bua kubakankamija bimpe ne kubakolesha anu bu Paulo. (Lomo 12:15) Katuenaku mua kudienzeja petu bua kuenza bia muomumue anyi?

Kabiena bitukemesha bua muvua Timote mulue mukulu muena Krito wa tshitembu mu tshikondo atshi to. Paulo wakamupesha mudimu wa kutangila bisumbu ne kubikolesha, uvua kabidi ne bua kuteka bantu bavua bakumbaja malu malomba bu bakulu ne basadidi mu tshisumbu.​—1 Timote 5:22.

Paulo uvua munange Timote bikole menemene, uvua umupesha mibelu mimpe ne umudimuija anu mutu tatu ne muanende. Wakabela Timote bua kulamaye bimpe tshipedi tshia Nzambi ne kutungunuka ne kukola, kuya kumpala. (1 Timote 4:15, 16) Paulo wakambila Timote bua kalekedi bunsonga buende nansha bundu bimupangisha bua kuangata mapangadika a kuenza malu makane. (1 Timote 1:3; 4:6, 7, 11, 12) Wakamupesha too ne mubelu bua mua kupita ne tusamasama tua pa tshibidilu tuvua ­tumutekesha bu mudi tshifu.​—1 Timote 5:23.

Kuakalua tshikondo tshivua Paulo mumanye ne: ukavua pakufua; bushuwa bavua ne bua kumushipa. Wakatumina Timote mukanda wa ndekelu mufunda ku bukole bua yuma muimpe. Mu mukanda au muvua mêyi adi atua ku muoyo aa: “Enza muebe muonso bua kulua kundi lukasa.” (2 Timote 4:9) Paulo uvua munange Timote be! Uvua umubikila ne: ‘muananyi munanga udi ne lulamatu mu Mukalenge.’ (1 Kolinto 4:17) Katuena mua kukema bua muvuaye musue bua mulunda wende eu ikale ku luseke luende pakavuaye pa kufua. Yonso wa kutudi udi mua kudiebeja ne: ‘Bantu bakuabu batuku bammona bu muntu udibu mua kueyemena dîba dia lutatu anyi?’

Timote uvuaku ne mushindu wa kufika muaba uvua Paulo tshikondo atshi anyi? Katuena bamanye. Tshitudi bamanye ntshia ne: uvua wenza ne muende muonso bua kukolesha Paulo ne bantu bakuabu ne kubakankamija. Wakenza malu avua umvuangana ne dîna Timote didi diumvuija: “Muntu udi utshina Nzambi.” Wakatushila tuetu bonso, bana ne bakole tshilejilu tshimpe tshia ditabuja tshia tuetu kuidikija.

^ tshik. 9 Bala tshiena-bualu tshia ne: “Uvua mumanye anyi?” mu tshibejibeji etshi.

^ tshik. 20 Timote uvua muitabe too ne bua bamutengule anu bu muvua Paulo mumulombe; ki mbualu tshivua mukenji muelela bena Kristo to, kadi bualu Paulo kavua musue bua bena Yuda bavuabu baya kuyisha bapete mpunga wa kubenga nsonga eu uvua tatuende kayi muena Yuda.​—Bienzedi 16:3.