Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA MAKUMI ABIDI NE IBIDI

Uvua mushale mulamate Nzambi mu mateta

Uvua mushale mulamate Nzambi mu mateta

1, 2. Ntshinyi tshivua Petelo mua kuikala mutekemene pavua Yezu uyisha mu Kapênuma? Kadi tshiakenzeka ntshinyi?

PETELO udi ushala mutangile bantu badi bateleja Yezu. Bualu ebu budi buenzekela mu nsunagoga wa mu Kapênuma. Petelo uvua musombele mu tshimenga etshi, muomu emu ke muvuaye wenzela mudimu wende wa diloba, ku muelelu wa ku Nord wa Mbuu wa Galela. Balunda bende ba bungi, balela bende ne balobi nende bavua basombele muaba eu. Bidi bimueneka ne: Petelo uvua musue bua bena mutumba nende bamone Yezu bu muvua yeye umumona; bikale pabu ne disanka dia kulonga malu a Bukalenge bua Nzambi kudi mulongeshi munene. Kadi dituku adi, malu kaakenzeka nanku to.

2 Bantu ba bungi bakalekela kuteleja. Bamue bavua banungana, babenga bivua Yezu ubambila. Kadi tshivua tshitambe kutonda Petelo ntshivua bamue bayidi ba Yezu benze. Kabavua kabidi ne disanka dia kumvua, kumanya ne kulonga bulelela to. Kadi bavua ne dibungama ne tshiji. Bamue bavua bamba ne: malu avua Yezu muambe avua mabi be! Bu muvuabu babenga kuteleja, bakapatuka mu nsunagoga, kulekelabu kulonda Yezu.—Bala Yone 6:60, 66.

3. Ditabuja dia Petelo divua dimuambuluishe bua kuenza tshinyi misangu ya bungi?

3 Tshivua tshikondo tshikole bua Petelo ne bapostolo nende bakuabu. Petelo kavua mumvue bimpe menemene tshivua Yezu muambe dituku adi to. Bidi bimueneka ne: uvua mumvue bua tshinyi mêyi a Yezu avua mua kutonda bantu, bobu kabayi babumvuijawu. Petelo uvua mua kuenza tshinyi? Kabivua musangu wa kumpala uvua lulamatu luende kudi Mfumuende lutetshibua to, ne kabivua musangu wa ndekelu to. Tukonkononayi mushindu uvua ditabuja dia Petelo dimuambuluishe bua kutantamena ntatu eyi ne kushala ne lulamatu.

Wakashala ne lulamatu pavua bakuabu balenduke

4, 5. Mmunyi muvua Yezu muenze malu mu mishindu ivua bantu kabayi batekemene?

4 Misangu ya bungi malu avua Yezu wamba ne wenza avua akemesha Petelo. Misangu mikuabu, Mfumuende uvua wakula ne wenza malu mu mushindu uvua bantu kabayi batekemene. Tshilejilu, dituku dimue kumpala, Yezu uvua mudishe bisumbu bia bantu mu tshishima. Pakamonabu nanku, bakasua kumukuata bua kumuteka mukalenge. Kadi wakakemesha bantu ba bungi pakumbukaye munkatshi muabu ne kuambila bayidi bende bua kubuela mu buatu, kuya batangile ku Kapênuma. Pavua bayidi bende benda baya pa mâyi butuku abu, Yezu wakabakemesha kabidi pakendaye pa mâyi a Mbuu wa Galela pavua tshipepele tshikole tshituta ne kupeshaye Petelo dilongesha dinene dia kuikala ne ditabuja.

5 Mu dinda, bakalua kumona diakamue ne: bisumbu bia bantu abi bivua bibalonde ne buatu. Kadi bidi bimueneka ne: bantu aba kabavua balonda Yezu bua abalongeshe bulelela to, kadi bavua bamulonda bua abadishe mu tshishima. Yezu wakabatandisha bua lungenyi luabu lua kunanga bintu bia ku mubidi. (Yone 6:25-27) Muyuki wabu eu wakatungunuka too ne ku nsunagoga wa mu Kapênuma, muaba uvua Yezu mulongeshe bulelela bua mushinga mukole buvua bulenduishe bantu bualu kabavua babumvue to.

6. Yezu uvua mufile tshilejilu kayi? Ntshinyi tshivua bantu bavua bamuteleja bambe?

6 Yezu kavua musue bua bantu abu balue kudiye anu bualu udi ubadisha biakudia bia ku mubidi to. Kadi uvua musue bua bamone ne: Nzambi udi mua kubapesha muoyo wa tshiendelele anu bobu bitabuje mulambu wa Yezu ne balonde tshilejilu tshiende. Nunku wakafila tshilejilu, udifuanyikija ne mana, diampa divua difume mu diulu mu tshikondo tshia Mose. Pavua bamue bamueneka bu badi babenga tshivuaye muambe, wakenza mudimu ne tshilejilu tshimpe, umvuija ne: bivua bikengela kudia mubidi wende ne kunua mashi ende bua kupeta muoyo. Pavuaye muambe bualu ebu, bantu bakafiika munda bikole. Bamue bakamba ne: “Edi ndîyi dibi be! Nnganyi udi mua kuditeleja?” Ba bungi ba ku bayidi ba Yezu bakangata dipangadika dia kulekela kumulonda. *Yone 6:48-60, 66.

7, 8. a) Ntshinyi tshivua Petelo kayi muanji kumvua bua mudimu uvua nawu Yezu? b) Mmunyi muvua Petelo muandamune lukonko luvua Yezu muele bapostolo?

7 Petelo uvua mua kuenza tshinyi? Uvua mua kuikala kayi mumvue pende tshivua Yezu musue kuamba to. Kavua muanji kumanya ne: Yezu udi ne bua kufua bua kukumbaja disua dia Nzambi to. Petelo uvuaku pende mutetshibue bua kulekela kulonda Yezu bu bayidi bavua kabayi ne ditabuja dikole abu anyi? Tòo; Petelo uvua ne ngikadilu muimpe mutambe uvua mumuvuije mushilangane ne bantu abu. Nngikadilu kayi au?

8 Yezu wakakudimuka kuambilaye bapostolo bende ne: “Nuenu penu nudi basue kuya anyi?” (Yone 6:67) Uvua wambila bapostolo bende 12, kadi Petelo ke wakamuandamuna. Petelo uvua ne tshibidilu tshia kuandamuna kumpala kua bapostolo bakuabu, pamuapa bualu yeye ke uvua mukuluabu bonso. Nansha biobi nanku anyi kabiyi nanku, Petelo uvua mupepele ku diakula kupita bakuabu, bidi bimueneka ne: kavua welakana bua kuamba tshivua mu lungenyi luende to. Mu bualu ebu, Petelo uvua ne meji mimpe ne wakaleja tshivua mu meji ende mu mêyi mimpe ne malenga aa: “Mukalenge, netuye kudi nganyi? Wewe udi ne mêyi a muoyo wa tshiendelele.”—Yone 6:68.

9. Mmunyi muvua Petelo muleje Yezu lulamatu?

9 Mêyi au kaenaku akutua ku muoyo anyi? Ditabuja dia Petelo kudi Yezu diakamuambuluisha bua kuikala ne ngikadilu muimpe mutambe, ngikadilu wa lulamatu. Petelo wakamona patoke ne: Yezu ke Musungidi umuepele udi Yehowa mupeshe bantu, ne Yezu udi usungila ku diambuluisha dia mêyi ende, mmumue ne: malongesha ende adi atangila Bukalenge bua Nzambi. Petelo uvua mumanye ne: nansha muvuaku amue malu avuaye kayi mumvue bimpe, kakuena muaba mukuabu uvuaye mua kuya yeye musue bua Nzambi amuanyishe ne apete muoyo wa tshiendelele to.

Tudi ne bua kulamata malongesha a Yezu, nansha tuetu katuyi tuumvua anyi nansha wowu kaayi apetangana ne mushindu utudi basue kuenza malu

10. Mmunyi mutudi mua kuikala ne lulamatu anu bu Petelo?

10 Ke muudi pebe udiumvua anyi? Bia dibungama, bantu ba bungi ba mu bulongolodi ebu badi badiamba mudibu banange Yezu kadi kabayi bamulamate to. Bua kuleja ne: tudi balamate Yezu ne muoyo mujima, tudi ne bua kunanga malongesha ende anu bu Petelo. Tudi ne bua kulonga, kumvua bimpe ne kutumikila malongesha aa mu nsombelu wetu nansha tuetu katuyi tuumvua anyi nansha wowu kaayi apetangana ne mushindu utudi basue kuenza malu. Bua tuetu kutekemena bua kupeta muoyo wa tshiendelele udi Yezu musue bua tupete, tudi ne bua kushala balamate Nzambi.—Bala Musambu wa 97:10.

Wakashala ne lulamatu pavuabu bamubele

11. Yezu uvua muye ne bayidi bende kuepi? (Bala kabidi mêyi adi kuinshi kua dibeji.)

11 Matuku makese panyima pa malu aa, Yezu wakenza luendu lule ne bapostolo bende ne bamue ba ku bayidi bende batangile ku Nord. Lusongo lua mukuna wa Hêmona udi ku mukalu udi ku Nord kua Buloba Bulaya luvua lubuikila kudi neje, luvua imue misangu lumuenekela ku mâyi a mu Mbuu wa Galela. Ku kakese ku kakese bunene bua mukuna au buvua buenda bumueneka bimpe pavua Yezu ne bayidi bende benda basemena pabuipi ne misoko ivua pabuipi ne Kaisaliya wa ku Filipoyi. * Bu muvuabu muaba muimpe uvuabu mua kumona tshitupa tshinene tshia ku Sud kua Buloba Bulaya, Yezu wakela bayidi bende lukonko lua mushinga mukole.

12, 13. a) Bua tshinyi Yezu uvua musue kumanya tshivua bantu bamba bua bualu buende? b) Mmushindu kayi uvua Petelo muleje ditabuja dilelela pavuaye muandamune Yezu?

12 Yezu wakebeja bayidi bende ne: “Bantu badi bamba ne: ndi nnganyi?” Tufuanyikijabi muvua Petelo mua kuikala mutangile Yezu, umona kabidi bulenga ne lungenyi lua bungi bivua nabi Mfumuende. Yezu uvua musue kumanya muvua bantu bamumona. Bayidi bende bakamuandamuna, kumulejabu malu a mafi avua bantu bamba bua bualu buende. Kadi Yezu uvua musue kumanya malu a bungi. Bayidi bavua badia nende ne banua nende bavuaku pabu ne ngumvuilu mubi eu anyi? Wakabebeja ne: “Kadi nuenu, nudi nuamba ne: Meme ndi nnganyi?”—Luka 9:18-20.

13 Musangu eu kabidi, Petelo wakamuandamuna ne lukasa. Wakamba patoke ne dikima dionso tshivua ba bungi bela meji mundamunda. Wakamba ne: “Wewe udi Kristo, Muana wa Nzambi udi ne muoyo.” Fuanyikijabi muvua Yezu mutue mimuemue bua kuanyisha tshivua Petelo muambe pavuaye umuela kalumbandi. Yezu wakavuluija Petelo ne: Yehowa Nzambi ke uvua mubuluile bantu badi ne ditabuja dilelela bulelela ebu bua mushinga, kadi ki mmuntu wa pa buloba to. Yehowa wakambuluisha Petelo bua kujingulula bulelela bua mushinga mukole buvuaye kayi muanji kubuluila bantu, budi butangila Masiya anyi Kristo uvuabu balaye katshia ku kale.—Bala Matayi 16:16, 17.

14. Yezu uvua mupeshe Petelo diakalenga kayi?

14 Kristo eu ke uvuabu bambe mu mulayi wa buprofete wa kale ne: dibue divua bibaki mua kubenga. (Mus. 118:22; Luka 20:17) Yezu uvua ne mêyi a buprofete aa mu mutu pakambaye ne: Yehowa uvua ne bua kuasa tshisumbu pa dibue divua Petelo ufuma ku dijingulula. Pashishe wakapesha Petelo imue midimu ya mushinga mukole mu tshisumbu atshi. Kavua muteke Petelo ku mutu kua bapostolo bakuabu bu mudi bamue bantu balongesha to, kadi uvua mumupeshe mudimu wa bungi. Wakapesha Petelo “nsapi ya Bukalenge.” (Mat. 16:19) Petelo uvua mupete diakalenga dia kunzuluila bisumbu bisatu bia bantu tshiibi tshia kubuela mu Bukalenge bua Nzambi: kumpala bena Yuda, pashishe bena Samaleya, ne ndekelu wa bionso bantu ba bisamba bia bende anyi badi kabayi bena Yuda.

15. Ntshinyi tshivua tshisake Petelo bua kutandisha Yezu? Uvua mumutandishe ne mêyi kayi?

15 Kadi Yezu wakalua kuamba ne: bantu badibu bapesha bia bungi nebabalombe bia bungi. Mêyi aa avua makumbanyine Petelo. (Luka 12:48) Yezu wakatungunuka ne kuleja malu malelela a mushinga adi atangila Masiya, bu mudi makenga ne lufu bivua ne bua kumufikila ku Yelushalema. Pakumvua Petelo malu au, biakamutonda bikole. Ke yeye kukokela Yezu ku luseke, kumutandishaye wamba ne: “Mukalenge, kuenaku udiumvuila luse! Bualu bua nunku kabuakukufikila nansha kakese.”—Mat. 16:21, 22.

16. Mmunyi muvua Yezu mupingaje Petelo mu njila? Mmibelu kayi itudi tuetu bonso mua kupetela mu mêyi a Yezu?

16 Bushuwa, Petelo uvua ne meji mimpe, kadi diandamuna dia Yezu divua mua kuikala dimukemeshe. Wakela Petelo nyima, kutangilaye bayidi bende bakuabu bavua pamuapa ne meji a muomumue ne a Petelo, kuambaye ne: “Pita panyima panyi, Satana! Wewe udi tshilenduishi kundi, bualu meji audi wela ki mmeji a Nzambi to, kadi nga bantu.” (Mat. 16:23; Mâko 8:32, 33) Mêyi a Yezu adi ne mibelu idi ituambuluisha tuetu bonso. Mbipepele bua kulekela meji a bantu angata muaba wa kumpala mu nsombelu wetu kumpala kua meji a Nzambi. Tuetu benze nanku, nansha dîba ditudi basue kuambuluisha muntu tudi mua kumusaka katuyi bamanye bua kuenza bualu budi basankisha Satana pamutu pa Nzambi. Kadi Petelo wakenza tshinyi?

17. Yezu uvua musue kuambila Petelo tshinyi pavuaye mumuambile ne: “Pita panyima panyi?”

17 Petelo uvua ne bua kuikala mujingulule ne: Yezu kavua wamba ne: yeye ke Satana Diabolo to. Mu bulelela, Yezu kavua muakule ne Petelo muvuaye muakule ne Satana to. Pavuaye muakule ne Satana, Yezu uvua mumuambile ne: “Umbuka”; kadi wakambila Petelo ne: “Pita panyima panyi.” (Mat. 4:10) Yezu kavua mubenge mupostolo wende eu uvuaye umona ne malu mimpe a bungi to; kadi uvua mumuambuluishe bua kumbusha meji mabi avuaye nawu. Petelo uvua ne bua kulekela kuikala tshilenduishi kudi Mfumuende, kadi uvua ne bua kuikala utua Mfumuende nyama ku mikolo.

Bua tuetu kutungunuka ne kukolesha malanda etu ne Yezu Kristo ne Tatuende, Yehowa Nzambi, tudi ne bua kudipuekesha, kuitaba mibelu ne kupetelaku malongesha

18. Mmunyi muvua Petelo muleje lulamatu? Mmunyi mutudi mua kumuidikija?

18 Petelo uvuaku mudibingishe, mufiike munda peshi mumujile anyi? Tòo; wakitaba ne budipuekeshi tshivua Yezu mumuambile. Wakaleja kabidi muvuaye ne lulamatu. Bantu bonso badi balonda Kristo nebikale dijinga ne mibelu ku musangu ne ku mukuabu. Bua tuetu kutungunuka ne kukolesha malanda etu ne Yezu Kristo ne Tatuende, Yehowa Nzambi, tudi ne bua kudipuekesha, kuitaba mibelu ne kupetelaku malongesha.—Bala Nsumuinu 4:13.

Petelo wakaleja lulamatu nansha pavuabu bamubele

Wakapeta difutu bua lulamatu luende

19. Mbualu kayi bua mushinga mukole buvua Yezu muambe? Ntshinyi tshivua Petelo mua kuikala mudikonke?

19 Matuku makese pashishe, Yezu wakamba bualu bukuabu bua mushinga mukole ebu ne: “Ndi nnuambila bulelela ne: bantu bakuabu badi bimane muaba eu kabakulabula lufu kumpala kua kumonabu Muana wa muntu ulua mu Bukalenge buende.” (Mat. 16:28) Bidi bimueneka ne: mêyi aa avua mua kuikala majule Petelo dijinga dia kumanya tshivua Yezu musue kuamba. Pamuapa Petelo uvua mua kuikala udikonka bikala mubelu mukole uvuaye ufuma kudipeta au mua kumupangisha diakalenga dia pa buadi edi.

20, 21. a) Umvuija tshikena kumona tshivua Petelo mumone. b) Mmunyi muvua muyuki wa Yezu ne bantu bavua ku luseke luende mu tshikena kumona etshi muambuluishe Petelo bua kumbusha meji mabi avuaye nawu?

20 Kadi matuku matue ku muanda mutekete pashishe, Yezu wakangata Yakobo, Yone ne Petelo, kuyaye nabu ku “mukuna mule” pamuapa ku mukuna wa Hêmona uvua pabuipi ne muaba uvuabu. Bivua mua kuikala butuku, bualu bantu balume basatu aba bakavua babungila ne tulu. Kadi dîba divua Yezu usambila, bualu kampanda buakabumbusha tulu mu mêsu buakenzeka.—Mat. 17:1; Luka 9:28, 29, 32.

21 Bakamona Yezu utuadija kushintuluka. Mpala wende wakatuadija kuengelela, too ne pakatuadijaye kubalakana bu dîba. Bilamba biende biakatoka too, bibalakana. Bantu babidi bakamueneka bikale ne Yezu, umue uvua uleja Mose, mukuabu Eliya. Bakatuadija kuyukila ne Yezu “bua diya diende divua ne bua kuenzekela mu Yelushalema,” bidi bimueneka ne: bavua bakula bua lufu luende ne dibishibua diende. Bidi bimueneka patoke ne: Petelo uvua mujingulule ne: uvua mutupakane pavuaye wela meji ne: Yezu kavua ne bua kukenga ne kufua to.—Luka 9:30, 31.

22, 23. a) Mmunyi muvua Petelo muleje ne uvua ne musangelu? b) Petelo, Yakobo ne Yone bakapeta diakalenga kayi dikuabu butuku abu?

22 Petelo uvua ujinga pende kuela dîyi mu malu a mu tshikena kumona tshia pa buatshi etshi ne pamuapa ujinga bua tshitungunuke. Bivua bimueneka bu ne: Mose ne Eliya bakavua bashiya Yezu. Ke Petelo kuambila Yezu ne: “Mulongeshi, mbimpe mutudi muaba eu; nanku tuase ntenta isatu: umue webe, mukuabu wa Mose ne munga wa Eliya.” Bushuwa, bantu bibidi bavua baleja batendeledi ba Yehowa ba kale bakavua bafue kukavua bidimu bia bungi bavua mu tshikena kumona etshi, kabavua dijinga ne ntenta to. Petelo kavua mene mumanye tshivuaye wamba to. Musangelu uvua nawu Petelo kawenaku ukufikisha ku dimunanga anyi?—Luka 9:33.

Petelo ne Yakobo ne Yone bakapeta diakalenga dia kumona tshikena kumona tshia dikema

23 Petelo, Yakobo ne Yone bakapeta diakalenga dikuabu butuku abu. Ditutu diakenzeka ne kubabuikila pa mukuna apu. Dîyi dia Yehowa diakafuma mu ditutu edi diamba ne: “Eu udi Muananyi undi musungule. Mutelejayi.” Pashishe tshikena kumona etshi tshiakajika, bobu kudimona bashale ne Yezu nkayende pa mukuna.—Luka 9:34-36.

24. a) Mmunyi muvua tshikena kumona tshia dikudimuka dia mpala tshiambuluishe Petelo? b) Mmunyi muditshi mua kutuambuluisha petu lelu?

24 Tshikena kumona tshia dikudimuka dia mpala etshi tshivua bualu bua mushinga mukole kudi Petelo ne kutudi tuetu bonso kabidi. Bidimu bia bungi bimane kupita, Petelo wakakula bua diakalenga dinene divuaye mupete butuku abu dia kudianjila kumona muikala butumbi bua Yezu bu Mukalenge mu diulu ne bua muvuaye umue wa ku bantu bavua “badimuene butumbi buende bunene.” Tshikena kumona etshi tshivua tshijadike mudi mêyi a bungi a buprofete a mu Dîyi dia Nzambi mikale malelela ne tshivua tshikoleshe ditabuja dia Petelo bua mateta avuaye ne bua kutantamena. (Bala 2 Petelo 1:16-19.) Tshidi mua kutuambuluisha petu anu bu Petelo, tuetu bashale ne lulamatu kudi Mfumu udi Yehowa mututekele, balongele malu kudiye, bitabe mibelu ne manyoka biende ne bamulonde ne budipuekeshi dituku dionso.

^ tshik. 6 Tudi mua kumona muvua musumba wa bantu ba mu nsunagoga aba kabayi ne lulamatu patudi tufuanyikija tshivuabu benze bua muyuki uvua Yezu muenze eu ne muvuabu bambe ne disanka dituku dimue kumpala ne: Yezu mmuprofete wa Nzambi.—Yone 6:14.

^ tshik. 11 Kumbukila ku Mbuu wa Galela, Yezu ne bayidi bakenza luendu lua kilometre 50, benda bapita miaba ya bungi mimpe kumona. Bakumbuka muaba uvua ne metre matue ku 210 kuinshi kua mâyi, kuyabu muaba uvua ne metre 350 ku mutu kua mâyi.