Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Kwal̦o̦k Kautiej ñan Ro Ej Tõllo̦kier

Kwal̦o̦k Kautiej ñan Ro Ej Tõllo̦kier

“Ñan eo ej jijet ioon tũroon, im ñan L̦aam̦ eo, nõbar im wũjtak, aiboojoj im maroñ, jãn kiiõ ñan indeeo!”​—REV. 5:13, UBS.

AL: 9, 14

1. Etke ej tõllo̦kũn ñan ad kautiej jet armej, im ta kajjitõk ko jenaaj etali?

 EWI wãween ad kwal̦o̦k kautiej ñan ro jet? Ej ilo ad kõm̦m̦an em̦m̦an ñan er im kõttãik kõj ñan er. Ekkã wõt ad kautiej armej ro me ej tõllo̦kier kõn aer kar kõm̦m̦ane juon men ekanooj in em̦m̦an ak kõnke eutiej jerbal im maroñ eo aer. Kõn men in, em̦m̦an jen etale kajjitõk kein, Wõn ro jej aikuj kautiej er, im etke ej tõllo̦kier ñan ad kautiej er?

2, 3. (1) Etke Jeova eo el̦aptata ad aikuj nõbar im kautieje? (Lale pija eo itulõñ.) (2) Ekkar ñan Revelesõn 5:13, wõn eo ej L̦aam̦ eo, im etke ej tõllo̦kũn ad nõbar im kautieje?

2 Bokin Revelesõn 5:13 ej kwal̦o̦k bwe ej tõllo̦kũn ad nõbar im kautiej ‘Eo ej jijet ioon tũroon eo im L̦aam̦ eo.’ Ilo jebta 4 ilo ejja bok in wõt, ej kwal̦o̦k juon iaan un ko unin ad aikuj kautiej Jeova. Enjel̦ ro ilañ rej kõl̦l̦aaj ainikieer im nõbar Jeova, “Eo ej mour indeeo im indeeo.” Rej ba: “Ekkar ñan Kwe, O Irooj im am Anij, bwe Kwõn bõk aiboojoj im nõbar im kajoor; bwe Kwaar kõm̦anm̦an men ko otemjej im kõn ankilaam̦ rar pãd im em̦õj kõm̦anm̦an.”​—Rev. 4:9, 11.

3 L̦aam̦ eo me Revelesõn 5:13 ej kwal̦o̦k kake ej Jijej Kũraij. E eo ej “L̦aam̦ an Anij, Eo ej bõkl̦o̦k an lal̦ jerawiwi!” (Jon 1:29) Baibõl̦ ej jiroñ kõj bwe eutiejl̦o̦k jãn jabdewõt armej ro me rar kiiñ m̦oktal̦o̦k im ro rej kiiñ kiiõ. Ej ba: “E Kiiñ an kiiñ ro, im Irooj an irooj ran̦, Eo wõt Ej make mour jãn indeeo ñan indeeo, im Ej pãd ilo meram ejjel̦o̦k armej ej maroñ in kepaak ñan e, Eo ejjel̦o̦k armej ear loe ak maroñ in loe.” (1 Ti. 6:14-16) Ejjel̦o̦k bar juon kiiñ enañin kar m̦õn̦õn̦õ in ajel̦o̦k mour eo an make im mej kõn jerawiwi ko ad. Men in ejjab ke kõm̦akũt bũruom̦ ñan kobal̦o̦k ippãn to̦ujin enjel̦ ro ilañ ilo aer al ilo juon ainikien el̦ap im ba: “Ekkar ñan L̦aam̦ eo, em̦õj m̦an E, bwe En bõk kajoor, im m̦weiuk ko, im mãlõtlõt, im maroñ im nõbar, im aiboojoj im wũjtak!”​—Rev. 5:12.

4. Etke aolep rej aikuj kautiej Jeova im Kũraij?

4 Kautiej Jeova im Kũraij ej juon men aolep rej aikuj kõm̦m̦ane. Joñan an aorõk, ad bõk mour indeeo ej wawa ioon ad kõm̦m̦ane men in. Naan ko an Jijej ilo Jon 5:22, 23 rej jipañ kõj ñan lo aorõkin men in, rej ba: “Jemãn ejjab ekajet armej, a Ej likũt ekajet otemjej ñan Nejin: Bwe armej otemjej ren kautiej Nejin, ãinwõt rej kautiej Jemãn. Eo ejjab kautiej Nejin, ejjab kautiej Jemãn eo Ear jilkintok E.”​—Riit Sam 2:11, 12.

5. Ta ko rej kaalikkar bwe ekkar bwe jen nõbar im kautiej aolep armej?

5 Kar kõm̦anm̦an armej ilo nemãmeen wõt Anij. (Jen. 1:27) Kõn men in, meñe armej ro reoktak jãn doon ak enañin aolep rej maroñ kwal̦o̦k wãween ko Anij ej kwal̦o̦ki. Armej ro ewõr aer maroñ ñan kwal̦o̦k yokwe, jouj, im tũriam̦o. Ke Anij ear kõm̦anm̦an armej, ear kõm̦m̦an bwe en wõr aer bõklõkõt. Eñin unin aolep armej rej l̦otaktok im wõr juon eñjake ippãer ñan jel̦ã ta eo ejim̦we im ta eo ebõd. Bõklõkõt eo aer ej kakkõl er ñan jel̦ã ta eo em̦m̦an im ta eo enana, ewi wõt men eo em̦ool im eriab, im ta eo ekkar im ejekkar. (Rom 2:14, 15) Bareinwõt enañin aolep armej em̦m̦an ippãer men ko rerreo im aiboojoj. Aolep rekõn̦aan mour ilo jokwane im aenõm̦m̦an ippãn ro jet. Meñe armej ro remaroñ kile men in ak jaab, ak wãween kein rej kaalikkar aer anõke jet iaan wãween ko ippãn Jeova. Eñin unin ej tõllo̦kier ñan ad nõbar im kautiej er.​—Sam 8:5.

JOÑAN EO EKKAR ÑAN KWAL̦O̦K KAUTIEJ ÑAN RO JET

6, 7. Ñe ej itok ñan kautiej armej, ewi wãween an Ri Kõnnaan ro an Jeova oktak jãn enañin aolep armej?

6 Meñe eaorõk bwe jen kwal̦o̦k kautiej ñan armej ro jet, bõtab ewõr joñan. Jej aikuj jel̦ã wãween eo ejim̦we ñan ad kautiej er im ewi joñan ad kwal̦o̦ke. Enañin aolep armej ro rejjab weeppãn rej l̦oor l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko an lal̦ in an Setan. Eñin unin elukkuun baj tarjen joñan an armej ro kautiej jet em̦m̦aan ak kõrã ro rebuñbuñ. Ijello̦kun aer nõbar im kautiej rein ilo wãween eo ekkar im jim̦we, rej watõk er bwe rej ekjab. Ekkã an l̦ap jãn joñan aer kautiej rũkaki in kabuñ ko im rũtõl in kien ro, rukkure ro, rũkõm̦m̦an pija ro, im ro jet rebuñbuñ kõn aer watõk rein bwe reutiej im kajoor. Kõn men in, ro reddik im ro rerũtto jim̦or el̦ap aer reilo̦k ñan er im anõke er. Rej anõke men ko rej kõm̦m̦ani, wãween aer nuknuk im tõreejab, im m̦wilier.

7 Kũrjin ro rem̦ool rej kõjparok er bwe en jab l̦ap jãn joñan aer kautiej armej ro. Kũraij ej armej eo wõt ear mour ioon lal̦ in me ekkar bwe jen reilo̦k ñane im anõke joñak eo an eweeppãn. (1 Pi. 2:21) Anij eban m̦õn̦õn̦õ ippãd el̦aññe etarjen joñan ad baj kautiej armej ro. Jej aikuj keememej bwe ‘armej otemjej rar jerawiwi im rej likjab jãn aiboojoj an Anij.’ (Rom 3:23) Kõn men in, ejjel̦o̦k juon armej ej tõllo̦kũn ñan ad kautieje ñan joñan eo me jej watõke ad anij.

8, 9. (1) Ewi wãween an Ri Kõnnaan ro an Jeova watõk ruutiej ro ilo kien? (2) Ewi joñan ad aikuj kwal̦o̦k kautiej im rejetake ruutiej rein?

8 Ewõr jet armej ro ilo lal̦ in me eutiej jerbal ko aer im l̦ap maroñ ko aer. Ruutiej ro ilo kien rej kate er ñan lale aikuj ko an armejin aelõñ eo aer im kõm̦m̦an kakien ko ñan kõjparok er. Wãween in ej jipañ aolep. Eñin unin Paul ear rõjañ Kũrjin ro ñan watõk ro ilo kien ãinwõt “ro reutiej” im bwe rej aikuj in kõttãik er ñan rein. Ear jiroñ er: “Kom̦win lel̦o̦k ñan ro otemjej men ko rekkar ñan er, owõj ñan eo en bõk owõj, kwõjkwõj ñan eo kwõjkwõj ekkar; . . . nõbar ñan eo nõbar ekkar.”​—Rom 13:1, 7.

9 Ãinwõt Ri Kõnnaan ro an Jeova, jej kwal̦o̦k kautiej ñan ruutiej ro ilo kien im jej bar kõm̦m̦ane men in ilo wãween eo ekkar ñan m̦anit eo an aelõñ eo jej jokwe ie. Jej m̦õn̦õn̦õ in kõttãik kõj ñan ruutiej rein kõn aer kõm̦m̦ani jerbal ko aer. Bõtab, ewõr joñan ad kwal̦o̦k kautiej ñan er im rejetake er. Jeban kõttãik kõj ñan er ñe renaaj kajjitõk bwe jen kõm̦m̦ani men ko rej rupe kien ko an Anij im kõm̦m̦an bwe jen bõk kun̦aad ilo tarin̦ae ak m̦akũtkũt ko an kien.​—Riit 1 Piter 2:13-17, UBS.

10. Ewi wãween an kar rũkarejar ro an Jeova ilo iien ko etto likũt juon joñak em̦m̦an ñan kõj kõn wãween kwal̦o̦k kautiej ñan kien im ruutiej ro?

10 Rũkarejar ro an Jeova ilo iien ko etto rar likũt juon joñak em̦m̦an ilo aer kar kwal̦o̦k kautiej ñan kien im ruutiej ro. Ke kien eo an Rom ear kõm̦m̦an juon kakien bwe armej ro ren etal im je etaer ilo bukwõn eo rej itok jãne, Josep im Meri rar pokake. Rar etal ñan Betleem meñe ear epaak an Meri keotake ajri eo me ej kab naaj kein kajuon nejin. (Luk 2:1-5, UBS) Bareinwõt tokãlik ke kar n̦aruon Paul im liaakel̦o̦k ñan jikin ekajet, ear kwal̦o̦k kautiej ke ear jojomare e make im̦aan Kiiñ Herod Agrippa im bar ñan Festõs, kabna eo an Rom me ej tõl bukwõn ko ilo Judia.​—Jrb. 25:1-12, UBS; 26:1-3, UBS.

11, 12. (1) Etke eoktak wãween ad kautiej rũtõl ro an kien jãn rũtõlin kabuñ ko? (2) Ta men eo em̦m̦an ear wal̦o̦k itok jãn an kar juon jeid im jatid ilo Austria kwal̦o̦k kautiej ñan juon ruutiej in kien?

11 Bõtab ñe ej itok ñan rũtõlin kabuñ ko, ejjab l̦ap an Ri Kõnnaan ro an Jeova kautiej er, meñe rũtõlin kabuñ rein rej kõtmãne bwe armej ren kõm̦m̦ane men in. Etke? Kõnke kabuñ ko reriab rejjab katakin armej ro m̦ool eo kõn Anij im rej ikũri Naanin Anij, Baibõl̦ eo. Jemaroñ kwal̦o̦k kautiej ñan er ãinwõt ad bar kwal̦o̦k kautiej ñan aolep armej, ak jeban kõm̦m̦ane men in ãinwõt ad naaj kõm̦m̦ane ñan juon ruutiej. Ñe jej keememej rũtõlin kabuñ ko ilo raan ko an Jijej, Jijej ear kauweik er im ba bwe retao im rej rũtõl pilo. (Matu 23:23, 24, UBS) Bõtab, rũtõl ro ilo kien ej tõllo̦kier ñan ad kwal̦o̦k kautiej ñan er. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, jet iien elõñ men ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k me jaar jab kõtmãne kaki, im ruutiej rein rej oktak im jipañ kõj.

12 Leopold Engleitner, juon jeid im jatid em̦m̦aan ekijejeto me ej jãn Austria im rũttarin̦ae ro an Hitler rar kalbuuji, ear uwe ilo train eo l̦o̦k ñan jikin kalbuuj eo ilo Buchenwald. Ak ilo ejja train in wõt, Dr. Heinrich Gleissner ear bar uwe ie. Em̦m̦aan in ear juon ruutiej in kien eo an Austria. Bõtab, rũttarin̦ae ro an Hitler rar jab m̦õn̦õn̦õ ippãn im rar kalbuuji. Jeid im jatid Leopold ear iioon ruutiej in ilo ial̦ eo aer ñan jikin kalbuuj eo im ear kwal̦o̦k kõn tõmak eo an ñane ilo jouj im kautiej. Ruutiej in ear lukkuun roñjake an kõmel̦el̦e. Ãlikin an kar jem̦l̦o̦k pata eo an lal̦ kein karuo, elõñ alen an kar Heinrich Gleissner kõjerbal maroñ eo an ñan jipañ Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo Austria. Bõlen kwõj keememej jet bar waanjoñak ko kõn men ko rem̦m̦an rar wal̦o̦k itok jãn an kar Ri Kõnnaan ro an Jeova kwal̦o̦k kautiej ñan ruutiej ro ilo kien, ãinwõt an Baibõl̦ rõjañ Kũrjin ro ñan kõm̦m̦ane.

RO JET EJ TÕLLO̦KIER ÑAN AD KAUTIEJ ER

13. Wõn ro el̦apl̦o̦k ad aikuj kwal̦o̦k kautiej ñan er, im etke?

13 Ro nukũd ilo tõmak ej bar tõllo̦kier ñan ad kwal̦o̦k kautiej ñan er. El̦apl̦o̦k ad aikuj kõm̦m̦ane men in ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rej tõl kõj. (Riit 1 Timote 5:17.) Jej kwal̦o̦k ad kautiej em̦m̦aan rein jekdo̦o̦n ta aelõñ ak kil eo kilier, joñan jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo aer, ñe rej itok jãn juon baam̦le eutiej ak ettã, im ñe elõñ aer jããn ak jaab. Baibõl̦ ej jitõñl̦o̦k ñan rein bwe rej ‘menin letok ko ñan armej,’ im er eo Anij ej kõjerbal er ñan lale im kõjparok armej ro an. (Ep. 4:8, UBS) Jen l̦õmn̦ak kõn em̦m̦aan ro rej lale eklejia, em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko, ro rej lale Ra ko, im ro uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova. Rũttõmak ro jeid im jatid ilo kar raan ko an rijjilõk ro rar lukkuun kautiej em̦m̦aan ro rar tõl er, im ãindein bar kõj ilo raan kein. Ejjab l̦e jãn joñan ad baj kautiej em̦m̦aan ro rej tõl kõj im ñe jej lo er jejjab kõm̦m̦an ñan er ãinwõt ñe juon enjel̦ ej jutak iturid. Bõtab, jej kõttãik kõj im kwal̦o̦k ad kautiej em̦m̦aan rein kõn aer kate er ilo jerbal ko aer im kõn an ettã bũrueer.​—Riit 2 Korint 1:24; Revelesõn 19:10.

14, 15. Ewi wãween an oktak em̦m̦aan ro rej jabõte kõj jãn rũtõlin kabuñ ko?

14 Em̦m̦aan rein rej lale kõj rej ãinwõt jabõt ro ettã bũrueer. Ej alikkar an ettã bũrueer kõnke rejjab kõn̦aan bwe jabdewõt en kautiej er ãinwõt ro rebuñbuñ im utiej. Ilo wãween in, rej kwal̦o̦k aer oktak jãn enañin aolep rũtõlin kabuñ ko ilo raan kein im jãn rũtõlin kabuñ ko ilo raan ko an Jijej me Jijej ear ba: “Mejl̦o̦kier jikin jijet ko rem̦m̦antata ilo iien kwõjkwõj ko, im jikin jijet ko em̦õj kõjenolo̦ki ñan er ilo im̦õn kweilo̦k ko. Rekõn̦aan bwe armej ren yokyokwe er im kautiej er ilo jikin wia ko.”—Matu 23:6, 7, UBS.

15 Ro me rej m̦oolin jabõte bwij eo an Anij rej pokake naan kein an kar Jijej: “Kom̦win jab bõk etami Rabbai, bwe juon ami Rũkaki, im kom̦ otemjej jemjein jemjatin. Im jab n̦aetan jabdewõt armej jememi ilal̦, bwe juon Jememi, eo ej pãd ilañ. Im ren jab n̦aetami rũkaki, bwe juon ami Rũkaki, Ri Kũraij. A eo el̦aptata iaami, enaaj rũkarejarami. Im jabdewõt eo enaaj make kautieje, naaj kõttãik e; im eo enaaj make kõttãik e, naaj kautiej e.” (Matu 23:8-12) Ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko ipel̦aakin lal̦ in rej kwal̦o̦k ettã bõro im pokake naan kein an Jijej, ro jeier im jatier renaaj lukkuun yokwe er im kwal̦o̦k aer nõbar im kautiej er.

Kõn an em̦m̦aan ro rej lale eklejia kwal̦o̦k ettã bõro, el̦ap an ro jeier im jatier yokwe im kautiej er (Lale pãrokõrããp 13-15)

16. Etke jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj ñan pokake ta eo Baibõl̦ ej ba kõn kwal̦o̦k kautiej?

16 Ilo m̦ool, emaroñ bõk iien ñan ad katak wãween eo ejim̦we ñan kautiej ro jet im wõn ro ekkar ad kwal̦o̦k kautiej ñan er. Men in ear bar wal̦o̦k ñan Kũrjin ro ilo raan ko an rijjilõk ro. (Jrb. 10:22-26, UBS; 3 Jon 9, 10) Bõtab, elukkuun aorõk im wõr tokjãn ñan ad kate kõj im pokake ta eo Baibõl̦ ej ba kõn kwal̦o̦k kautiej. Ewõr joñan ad kwal̦o̦k kautiej ñan armej ro im ñe ejim̦we ad kõm̦m̦ane men in, elõñ jeraam̦m̦an ko jenaaj loi.

TOKJÃN AD KWAL̦O̦K KAUTIEJ ILO WÃWEEN EO EJIM̦WE

17. Ta jet iaan tokjãn ko rej wal̦o̦k itok jãn ad kwal̦o̦k kautiej ñan ro eutiej maroñ ko aer?

17 Ñe jej kwal̦o̦k kautiej ñan ro eutiej maroñ ko aer ilo jikin eo jej jokwe ie, ekkã an men in kõm̦akũt er ñan jojomare jim̦we im maroñ eo ad ñan kwal̦o̦k naan. Men in ej bar kõm̦m̦an bwe ren nõbar jerbal eo ad. Jet iiõ ko remootl̦o̦k, juon bainier ilo Jãmne etan Birgit, ear etal ñan kadiwõjl̦o̦k eo an ledik eo nejin. Rũkaki ro ilo jikuul̦ eo rar ba ñan Birgit bwe el̦ap aer m̦õn̦õn̦õ bwe rar maroñ rũkaki ñan ajri ro nejin Ri Kõnnaan ro an Jeova ium̦win iiõ ko kar m̦aantak. Rar ba bwe enaaj lukkuun kabũrom̦õjm̦õj ñe ejjel̦o̦k ajri jãn kabuñ in ad enaaj jikuul̦ ilo m̦õn jikuul̦ eo aer. Birgit ear kõmel̦el̦eik er im ba, “Kõmij katakin ajri ro nejim ñan pokake kien ko ilo Baibõl̦ ñan kwal̦o̦k m̦wil ko rem̦m̦an, im men in ej bar kitibuj aer kwal̦o̦k kautiej ñan rũkaki ro aer.” Juon iaan rũkaki ro ear ba, “El̦aññe aolep ajri rar ãinwõt ajri ran̦e nejimi, enaaj kar lukkuun pidodo im kam̦õn̦õn̦õ jerbalin rũkaki.” Jet kar wiik tokãlik, juon iaan rũkaki rein ear etal ñan juon kweilo̦k el̦ap ilo Leipzig.

18, 19. Etke elukkuun aorõk ñan ad kwal̦o̦k kautiej ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo wãween eo ejim̦we im ekkar?

18 Bwe en jim̦we wãween ad kwal̦o̦k kautiej ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia, jej aikuj l̦oore naanin kakapilõklõk ko rejim̦we im weeppãn jãn Naanin Anij. (Riit Hibru 13:7, 17.) Jemaroñ im jej aikuj nõbar er kõn jerbal ko aer rel̦l̦ap im kate kõj ñan pokake naanin tõl ko rej litok ñan kõj. Ilo ad kõm̦m̦ane men in, ej jipañ er ñan lo lañlõñ ilo aer wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani eddo ko aer. Ak ejjab mel̦el̦ein men in bwe jej kajjioñ anõke juon em̦m̦aan ej lale eklejia me el̦ap an ro jet kautieje. Jejjab anõke wãween an nuknuk im tõreejab, wãween an kõm̦m̦an katak, ak wãween an kõnono. El̦aññe jenaaj kõm̦m̦ane men in, emaroñ bõd an ro jet l̦õmn̦ak kõn men eo jej kõm̦m̦ane. Jen jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe em̦m̦aan in ej bar juon armej ejjab weeppãn ãinwõt kõj. Lukkuun eo me jej aikuj l̦oore im anõke, ej Kũraij.

19 Jej jipañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñe jej kõttãik kõj im kwal̦o̦k kautiej ñan er ilo wãween eo ejim̦we, im jab kõm̦m̦an ñan er ãinwõt ro rebuñbuñ im reutiej. Ak ewi wãween an men in jipañ er? Eokwe ilo ad kõm̦m̦ane men in, enaaj jipañ er ñan kwal̦o̦k wõt ettã bõro im bwe ren jab l̦õmn̦ak bwe reutiejl̦o̦k ak rem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet.

20. Ñe jej kwal̦o̦k kautiej ñan ro jet, ewi wãween an men in jipañ kõj?

20 Ad kwal̦o̦k kautiej ñan ro ej tõllo̦kier ej jipañ kõj bwe jen jab l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make im jino utiej bõro ñe armej rej kautiej kõj. Bareinwõt, ej bar kõjparok kõj ñan jab m̦õkaj ad l̦õkatip ñe juon eo me jej kautieje ej kõm̦m̦an bõd. Ej bar kõm̦m̦an bwe jen bõrokuk wõt ippãn doulul eo an Jeova, eo me ejjab l̦e jãn joñan an kautiej armej jekdo̦o̦n ñe rej rũttõmak ak jaab.

21. Ta un eo eaorõktata unin ad kwal̦o̦k kautiej ilo wãween eo ejim̦we ñan ro ej tõllo̦kier?

21 Un eo eaorõktata unin ad kwal̦o̦k kautiej ilo wãween eo ejim̦we ñan ro ej tõllo̦kier ej kõnke men in ej kabuñbũruon Anij. Jej kõm̦m̦ani men ko ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani im dãpij wõt ad tiljek ñane. Men in ej kõm̦m̦an bwe Jeova en maroñ uwaake jabdewõt eo ej kananaik etan. (JK. 27:11) Enañin aolep armej ro ilo lal̦ in rejjab jel̦ã kilen kwal̦o̦k kautiej ñan ro jet ilo wãween eo ejim̦we. Kõn men in, el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ bwe jej kwal̦o̦k kautiej ilo wãween eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kwal̦o̦ke.