Jibõñ ñõn Ro Rar Iion Jorran jen Kõpa

Kõpa ej walok elañe juõn eo eridto ilo ejja baamle eo wõt ej kokkure ajiri ro. Men in ekkã an walok jen eman ro ilo baamle eo, einwõt eo jemen, leo ejjab lukkun jemen, leo wulepen, ak ladrik eo jein. Jet ien, kõra ro ilo baamle eo rej kõmõne men in, ak ejeja an men in walok. Ekkar ñõn buk eo Ajiri ro Rej Ikõñ (The Silent Children), ej ba bwe kõpa emaroñ walok elañe ro rej nuki dron rej jũbjibwe dron, kajerbal loñir, ak babu iben dron ilo jakkar. Ejjab bwir ñõn an ajiri im ridto ro kwalok yokwe ilo air atbokwõj im mejenmaik dron. Ak elañe eo eridto ej lo bwe men in ej kõmõn an walok iñjake ko rejakkar, ak ñe ej kõmõni jet men ko iben ajiri eo im ejamin kar kõmõni ñe jinen ajiri eo ej ber, inem men in enaj tellok e ñõn an kokkure ajiri eo.

“ILO aolepen mour eo an Rachel, ear jorran bõklikõt eo an, im ear lemnok bwe ejelok tokjen an mour im ejelok juõn emelele kin abañ eo an.” Etke ear eindrein mour eo an Rachel?

Juõn ledrik 16 yiõ ridtõn jen California ear ba: “Kiõ eor juõn abañ im erro ilo buruõ im ejamin joko im elukkun kõmetak.” Ta eo ear kõmõn bwe ledrik in en lukkun inebata?

Eor juõn wõt uak ñõn kajitõk kein ruo: kõpa. Ke limarein rar ajiri wõt, jemeir ear kokkure ir. Ekaburomõjmõj bwe, elukkun lõñ ro rej iion ejja abañ in wõt. Etale ko rar kõmõni ilo United States ej kwalok bwe juõn jen lailim ledrik im juõn jen joñoul ladrik ro kar kokkure ir ke rar ajiri wõt. Im ekkã an ajiri eo jela kajen armij eo ej kõmõne jerbal in enana ñõn e, im elõñ ien men in ej walok jen ro ilo ejja baamle eo wõt. Wãwen in ej bareinwõt walok ilo ailiñ ko jet.

Ilo an nanalok wõt lõl in, ejelok berre bwe abañ in enaj laplok wõt. Ranin, elõñ kõra ro rej dreloñtok ilo congregation eo an Kristian im elõñ abañ ko rej jelet iñjake ko air, kinke jet ro ilo baamle eo air rar kokkure ir ke rar ajiri. Jet ian rein rar ilok iben dri kakabilek ro rekabel im taktõ ro rej katak kin wãwen an lemnok ko an armij jelet kõmõn ko air, bwe ren jibõñ ir. Ak elõñ rej bukot jibõñ jen dri Kristian ro jeer im jãter ilo congregation eo. Eor ke jet wãwen ko ro reridto ilo congregation remaroñ jibõñ rein, meñe ejjab ir taktõ? Aet, eor wãwen ko.​​​—1 Dri Tessalonika 5:11.

Elañe kwoj berre bwe ejjab lap jorran ko rej walok jen kõpa, lale lemnok kein an ro im rar iion abañ in elõñ yiõ ko tokelik: “Iomin 15 yiõ ko iar drebij aolep men kein iba, im bõklikõt eo aõ ear lukkun nana . . . Iar lukkun drike eman!”

“Men eo im emaroñ laplok an nana jen jorran eo ear walok, ej iñjake eo bwe eor ruõm.”

“Mõtõn wõt jidrik in kar bõk mour eo aõ kin men ko rar walok ñõn ña.”

“Ijjab kõnan mare kinke ij kememej wõt ien eo rar kokkure iõ. Im ijjab kõnan bwe en or nejiõ.”

Juõn ekkatak jen Taktõ Bruce A. Woodling (jen University of Southern California School of Medicine) im Peter D. Kossoris (juõn lawyer) ej kamol nan kein ilõñ: “Kõra ro reridto im rar iion jorran jen kõpa ke rar ajiri wõt ak jodrikdrik, ekkã air buromõj im lap air inebata.” Juõn etale jen University of Washington im ear walok ilo juõn magazine etan Medical Times ej ba: “Abañ ko rej walok ñõn rein ekoba: iñjake eo bwe eor rueir im buromõj; berre ir mõke; bin air kõmõn kõtan ko rebak iben armij ro kinke rejjab liki eman ro, rejaje ber ilobwilij, im kõmõn an or abañ ñõn air babu iben ro beleir.”

Etke kõpa ej juõn abañ elap an kokkure armij ro? Magazine eo Ejmour an Ajiri (Child  Welfare) ej kwalok kin wãwen mour eo an juõn ledrik eo me jemen ear kokkure: “Juõn ledrik im emwij an kar jemen kokkure ej atartar ion jemen ñõn an lale im kejbãrok e. . . . Ejjab kõnan kwalok an illu ilo ien eo jemen ej kokkure. Ej aikwij lore kõnan ko an jemen kinke eaikwiji yokwe eo an jemen.”

Juõn eo im rar kokkure ej kwalok bwe kõpa ej juõn men “ekibbon im ekajõjõ. . . im ej kokkure im kõmõn bwe ajiri eo en jab liki ro jet.”

Jet ledrik ro im rar kokkure ir rej lemnok bwe wãwen eo wõt im eman ro remaroñ yokwe ir ej elañe rej babu ibeir. Kin men in rejjab katoojoj wõt iman mejen eo ej kokkure ir, ak bareinwõt iman mejen eman ro jet. Jet ro im rar kokkure ir, ilo air ridtolok ele jen joñõn air kõnan babu iben ro jet, im jet rej bõk mour ko rekijoñ. Elõñ rej illulu, ak lemnok bwe ejelok tokjen air mour, im elaptata rej lemnok bwe eor rueir. Rej lemnok eor rueir kin men eo ear walok, eor rueir kinke rar jab kabwijrõke men in, eor rueir kinke ejorran iñjake ko an elõñ armij, eor rueir kinke remaroñ kar bõk iñjake ko remõn ilo ien eo men in ear walok, im rej lemnok eor rueir elañe kõpa in ejelet mour in belele eo an jemeir im jineir.

Eor ke juõn wãwen rein remaroñ bõk jibõñ ñõn air jelmae abañ in?

Ejjab Menin Jibõñ Elañe Kwoj Ba . . .

Juõn kõra im ear iion jorran ikijen kõpa iomin elõñ yiõ ko, ear ilok ñõn iben elder ro ilo congregation eo ñõn kwalok kin abañ eo an. Kõra in ear ba, “Rar ba in meloklok men eo ear walok.” Eor unin an elder rein lelok nan in rejañ in kinke jorran in ear walok elõñ yiõ ko remotlok im ejelok men en remaroñ kõmõne. Men eo emõntata im kõra in emaroñ kõmõne kiõ ej ilo an jab lemnok kin men in ak en lemnok wõt kin men ko remõn. (Dri Pilippai 4:8) Ekaburomõjmõj bwe, ejjab juõn men ebiruru ñõn kõmõne.

Etke? Eokwe, baj lemnok mõk kin juõn eo im ear lukkun jorran pein kinke ear ber ilo juõn lanwõtwõt. Ro mõtõn rar ilem lolok ñõn air jibõñ e. Remaroñ ke kar jibõñ e elañe rar ba ‘A, kwon melokloke!’ Eban kar. Armij in eban kar meloklok men eo ear walok ñõne.

Ilo wãwen in lok wõt, elõñ kõra ro im rar iion jorran ikijen kõpa reban kajju im melokloke men eo ear walok. Ñõn jet, ej edrep ñõn lemnok ko air im einwõt juõn kinjen kinej. Juõn eo rar kokkure ear ba: “Jimaõ ear kokkure iõ ke ear jiljilimjuõn aõ yiõ, im elõñ alen an kar kõmõne men in. Iar jab kõmõn jabrewõt kinke ijaje kin ta eo ear walok. Ak kiõ men in elap an jelet iõ. Elaplok aõ iñtan jen kar jinoin. Imaroñ melokloke ak elikin jidrik ien ej bar waloktok im ej kõmõn bwe in nañinmij. Meñe ejelok ruõ ak men in elukkun kajok im katton iõ.”

Emol, jejjab maroñ loi kinjen iñjake ko (ak jorran ko jet) im rej waloktok jen kõpa, bõtab kinjen men kein rej einwõt kinjen kinej ko ilo enbwiner. Inem ewi wãwen jemaroñ jibõñ rein? Juõn wãwen ej ilo ar roñjake im rejañ e ñõn an “konono kake” abañ eo an.

Emaroñ Juõn Menin Jibõñ ñõn Ba . . .

Dri kakabilek eo ej aikwij lelok jibõñ, im jab ekajete armij eo. Dri jilik Paul ear rejañ dri Kristian ro: “Komin joij im emmõn buruõmi ñõn dron.” (Dri Epesõs 4:​32, UBS) Ilo ien eo juõn armij ej lelok nan in kakabilek ko ej aikwij kwalok karkar kein raurõk.

Kin men in, juõn kõra eo im iomin elõñ yiõ ko jemen ear kokkure ke ear drik wõt ear ba nan kein: “Elder ro (ak jabrewõt eo kwoj kebake kin jibõñ) rej aikwij lukkun joij.” Bar juõn eo im jemen ear kokkure ej ba: “Men eo  eaurõktata ej bwe kwon jab ilbõk. Jab kwalok am bwilõñ ak kwon kwalok bwe kwomelele kin abañ eo, im jab kajeoñ kajitõk kin aolep tibrik ko, ak kwon mõnõnõ in roñjake men ko ej ba ñõn yuk. Kajeoñ melele kin iñjake eo an armij eo.”

Ejjab aolep ien ebiruru ñõn ar kõmõne men in. Juõn kõra ear kwalok bwe ekkã an lej im jab kamanwa ñe ej konono kin abañ ko an. Kain mwil rõt in ej ke kwalok koutiej? Jab. Bõtab, juõn Kristian ‘emõn buruen’ enaj mõkõj an kile bwe armij eo ejjab illu iben. Ak ej juõn kakõlõn an lukkun erro buruen.​—Dri Pilippai 2:​1-4.

Bareinwõt, ro rej lelok nan in kakabilek ñõn ro rar kokkure ir rej aikwij roñjake, einwõt Jeova ej roñjake. (Sam 69:​33) Ren jab mõkõj in konono ak ekajete armij eo. (Jabõn Kennan Ko 18:13; Jemes 1:​19) Ar roñjake im kainemõn ir enaj ke jibõñ? Aet, enaj. Juõn eo im rar kokkure ej ba: “Iar konono kake iben juõn jeer im jãter kõra eridto jen ña im iar iñjake aõ emerara lok! Kimro . . .ar jimor jõñ.” Bar juõn ear ba: “Ij lemnok bwe an kar or juõn eo iar maroñ konono iben ear lukkun jibõñ iõ.”

Elañe armij eo ej lukkun iñtan kin an buromõj, juõn dri kakabilek (counselor) emaroñ jibõñ e ñõn kile etke ej nañinmij im ewi wãwen emaroñ kamarmire. Dri kakabilek eo emaroñ kwalok kajitõk kein ñõn jibõñ armij eo kwalok iñjake ko an: “Kwokõnan ke bwebwenato kin men eo ear walok ñõn yuk? Ta iñjake eo am kin men eo ear walok ñõn yuk? Ta iñjake eo am kin jemõm [eo wũlepõm, ak armij eo ear kokkure yuk]? Kwoj ke naruõm mõke kin men eo ear walok? Kwoj lemnok ke bwe men in ear walok ñõn yuk ear kõmõn bwe kwon nanalok jen ro jet? Juõn dri kakabilek eo eyokwe enaj kwalok bwe ejjab ilbõk kin uak ko an armij eo. Ijellokin, enaj kemeleleik armij eo bwe iñjake rõt kein ekkã air walok. Ear emõnlok an jet mour ke rar roñ bwe ejjab ir wõt rej bõk iñjake rõt in.

Ta elañe armij eo ear jorran ej kwalok bwe ejelok unin an mour kin wõt men eo ear walok? Juõn jiroñ eo jiman, jemen, im eo wulepen rar kokkure, ej ba: “Rar [dri kakabilek ro] jibõñ iõ ñõn kile bwe ilukkun aurõk. Iar lemnok mokta bwe ij oktõk jen ro mõta ilo jikuul. Ilak keiri iõ ñõn ir, einwõt ñe ilukkun etton. Ekkã aõ kõmõni men ko renana ke iar jodrikdrik. Ijela kiõ bwe Jeova ejjab naruõ kin jorran eo ear walok ñõn iõ. Ej watõk iõ einwõt juõn eo eaurõk iman mejen.”​—Sam 25:8; 1 Jon 4:​18, 19.

Ro rar iion jorran ekkã air illulu. Ilo buk eo Ajiri ro Rej Ikõñ, Linda T. Sandford ej kemelele kin unin an rein illulu: “Ilo an ajiri eo ridtolok, ej kab melele kin unin an armij ro babu iben dron, im ejela kiõ bwe men eo im eo eridto ear kõmõne ñõn e enana. Kin men in, ej iñjake bwe rar kejekron e. Ear lap an liki armij in eridto, im ejela kiõ bwe armij in ear lap an kar mone.”

Emaroñ driklok an armij rein illu im jab iñjake bwe eor juõn men ebwir rar kõmõne, elañe eo ear kokkure ir ej kwalok bwe men eo ear kõmõne ebwir im ej kajitõk air jeorlok an bwir. Juõn ledrik im kar kalbuji jemen elikin air kar lo bwe ear kokkure ledrik eo, ej ba: “Jilu yiõ ko remotlok, jema ear letok juõn menin letok ñõn iõ im ba: ‘Ikõnan bwe kwon jela bwe ilukkun buromõj kin aolep men ko iar kõmõne ñõn kwe.’ Iar melele kin ta eo ear ba im iar jeorlok an bwir. Kiõ, emõn kõtamro.”

Bõtab, ekaburomõjmõj bwe elõñ ro rej kokkure ajiri ro rej ba bwe ejelok men en rar kõmõne, ak jet rej kwalok wõt jidrikin men ko rar kõmõni. Ilo ien eo ajiri eo ej erom juõn kõra im ej bukot jibõñ, eman eo ear kokkure emaroñ mwij an mij. Bõtab, kõra in eban joko an  illu. Mekarta, dri kakabilek ro remaroñ jibõñ e. Ilo joij, remaroñ kwalok ñõn kõra in bwe remelele kin unin an illu. Jeova ej bareinwõt illu iben dri jerawiwi ro elañe rejjab ukwelok.​—Jon 3:36.

Bõtab, ilo kabel remaroñ kalikar ñõn e kin kauwatata ko rej walok ñe juõn ej kõtlok bwe illu en anjo ion. (Dri Epesõs 4:​26) Remaroñ jibõñ e ikijen air kajitõk iben kajitõk kein einwõt, “Am illu ej ke jibõñ ak ej kokkure yuk? Ikijen am kõtlok bwe illu en jelet yuk, kwoj kõtlok ke bwe armij eo en jelet mour eo am? Kwoj lukkun lemnok ke bwe ejelok jabrewõt men renaj walok ñõn e? Ejjab Jeova eo ej Dri Ekajet ke, im bwe enaj ekajete ro rej kõmõni men ko renana ilo ittino?​—Sam 69:5; Luk 8:17; Dri Rom 12:19.

Jab kajeoñ kwalok ñõn armij eo ta eo en kõmõne, ak kwon kamanwa iben im jibõñ e ilo am kajerbale Dri Rom 12:21. Unin ar lelok nan in kakabilek ej ñõn jibõñ e, ejjab ñõn koweik ak kajeoñ jibed e. Ijellokin am kwalok ñõn armij eo ewi wãwen ej aikwij iñjake, elukkun aurõk ñõn roñjake im etale wãwen ej iñjake. Ilo am lelok kajitõk ko ilo juõn wãwen emera, kajeoñ jibõñ e ñõn an mõke jela etke ej iñjake ilo wãwen in.

Elañe amiro bwebwenato ej kwalok bwe ajiri eo ej lemnok bwe eor ruõn , ej menin aikwij ñõn kalikar ñõn ajiri eo bwe ejjab an bwir eo ñõn jidrik. Ajiri ro ekkã air kõnan ber ebake ridto ro, bõtab ejelok air lemnok ñõn babu iben ridto rein. Einwõt an buk eo Ajiri ro Rej Ikõñ kwaloke: “Ejjab unin an ajiri ro yokwe ak kebake ridto ro bwe ren babu ibeir. Kõpa ej walok jen an juõn eo eridto lemnok bwe ajiri eo ekõnan babu iben, bõtab lemnok in ej itok jen kõnan ko rejakkar.”

Ealikar bwe juõn eo rar kokkure ke ear ajiri emaroñ liki bwe Anij emelele kin abañ eo an im ej yokwe e. Meñe ajiri ro remaroñ jab jeorlok bwir eo an eo eridto, bõtab Jeova ej jeorlok bwir ko ro rar kõmõne jerawiwi ko rekajõjõ, elañe rej ukwelok im ukot wãwen air mour!​—1 Dri Korint 6:​9-11.

Juõn Lemnok Ejejit

Ejjab biruru ñõn jibõñ ro im ejorran iñjake ak bõklikõt ko air. Jejjab maroñ kamarmire abañ in iomin jejjo wõt minit ko ilo juõn imõn kwelok eobrõk kin armij ro. Jej aikwij kijenmij, yokwe, joij, kate kij, im men in ej bõk ien ñõn kamarmire. Jeban jibõñ armij rein ilo kabwilõñlõñ. Ej bõk elap ien ñõn kennan im jar, bwe juõn en maroñ anjo ion abañ in an. Armij eo eban melokloke men eo ear walok, bõtab emaroñ wõnmanlok wõt ilo mour eo an meñe men in ear walok ñõn e. 

Juõn eo rar kokkure ear ba: “Elõñ ien ij mõke lemnok bwe ejelok tokjen aõ mour. Bõtab ij jiroñ iõ mõke bwe lemnok in ejjab mol. Elikin juõn ran, ejoko lemnok in.” Bar juõn eo rar kokkure ear ba: “Iar katak jen Baibel eo ñõn jeorlok an ro jet bwir, jibõñ ro jet, im jab lap aõ buromõj kin ña mõke.” Bar juõn ej ba: “Rar jibõñ iõ ñõn kile bwe Jeova ej yokwe wõt ña. . . Inaj anjo ion aolepen abañ ko aõ kin jibõñ eo an Jeova.”​—Sam 55:22.

Mejelan Abañ In

Ke Jisõs ear ber ijin ion lõl, ilo kabwilõñlõñ ear kemour ro rar kinejnej, ‘ro rajkup im ro rejibikbik.’ (Matu 15:​30) Ilo lõl eo ekãl me mõtõn jidrik enaj walok, menin kabwilõñlõñ in enaj walok ilo elõñ alen ñõn jolok aolep nañinmij ko otemjej.​—Ais. 33:24.

Yokwe im meanwõr eo ekainemõn Kristian man im kõra ro rej kwaloke jen Nan in Anij, emaroñ jibõñ ro elap air iñtan ituloa ñõn air kamarmire abañ ko air im lo wõt lõñliñ ilo jerbal eo an Jeova. (Jemes 5:​13-15) Anij ej kalimuri kij bwe ilo lõl eo ekãl: “Inebata ko jen etto renaj joko im naj melokloki.” (Aiseia 65:​16, UBS) Kin men in, aolep dri korijer ro an Anij rej reimanlok ilo air liki bwe ien eo enaj itok ñe Anij enaj “kõmõraik jen mejeir dren in kemjãlãl otemjej, im e naj ejelok bar mij, im re jamin bar liãjlol, ak jõñ, ak iñtan; bwe men ko mokta re joko.” (Reveles̃õn 21:4) Eñin naj ien eo eliktata naj kejmour kij jen aolep nañinmij ko, ekoba iñtan ilo buru.

[Naan ko ilo peij 29]

“Imaroñ melokloke ak elikin jidrik ien ej bar waloktok im ej kõmõn bwe in nañinmij”

[Naan ko ilo peij 30]

‘An or juõn eo iar maroñ konono iben ear lukkun jibõñ iõ’