1, 2. (1) Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen epaake Jeova? (2) Ta tokjãn ko ñe jej liñõri bwebwenatoun armej ro ilo Baibõl̦ me rar kõtl̦o̦k an Anij kajim̦we er?

 RI JEJE sam eo ear ba naan kein: “Em̦m̦an ippa bwe in kepaak waj ñan Anij; iar kõm̦m̦an Anij Jeova aõ likõpejñak.” (Sam 73:28) Etke ri jeje in ear kwal̦o̦k an lõke Anij? Eokwe, ke ear lo an armej ro renana lo aenõm̦m̦an, ear illu. Ear ba: “Em̦ool ejjel̦o̦k tokjãn aõ karreo bũruõ, im am̦wini peiõ ilo jab ruõ.” (Sam 73:2, 3, 13, 21) Bõtab, ke ear ilo̦k ñan “jikin kwõjarjar an Anij” ak jikin kabuñ eo, ear kajim̦we l̦õmn̦ak in an im ear epaakel̦o̦k Anij. (Sam 73:16-18) Ri jeje sam in ear katak kõn juon men jãn wãween in ear iioone. Ta in? Ej bwe ñan an juon armej lukkuun epaake Jeova, ej aikuj juon iaan armej ro doon. Ejjab men in wõt ak ej bar aikuj kõtl̦o̦k an Anij katakin e im pokake naan in kauwe ko An.​—Sam 73:24, UBS.

² Jekõn̦aan bwe jen epaake Anij eo em̦ool. Kõn men in, elukkuun aorõk bwe jen roñjake im l̦oore naan in kauwe im kakapilõk ko an. Ilo wãween in, jej kõtl̦o̦k an Jeova ãeik mour ko ad. Ta mel̦el̦ein men in? Ilo kõkkar ej ãinwõt ñe ej ãeik kõj bwe jen erom kain armej eo me ej buñbũruon kake. Ilo iien ko etto, Anij ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan kajjojo armej im jet iien ñan aolep armej in juon aelõñ. Ear kõm̦m̦ane men in ilo an lel̦o̦k iien bwe ren pokake naan in kauwe ko an. Bwebwenato ko kõn armej rein rej pãd ilo Baibõl̦, im kar jei bwe ren “kein katakin kõj” im “kakkõl kõj” ilo raan kein ãliktata. (Rom 15:4; 1 Korint 10:11, UBS) Jenaaj kiiõ etale bwebwenato kein. Jenaaj katak kõn l̦õmn̦ak ko an Jeova im wãween jemaroñ bõk tokjãn ñe jej kõtl̦o̦k an Jeova ãeik kõj ilo an kajim̦we kõj.

3. Ta eo Aiseia 64:8 im Jeremaia 18:1-6 rej kwal̦o̦k kõn wãween an Jeova kõjerbal maroñ eo an ioon armej? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

³ Baibõl̦ ej ba bwe Jeova ej ãinwõt juon ri kõm̦m̦an jãpe kõnke ej kõjerbal maroñ eo an ioon armej ro im ri aelõñ ko. Baibõl̦ ej ba: “Kwe, Irooj, kwõj jemem. Kõmij ãinwõt bwidej kl̦e, im kwõj ãinwõt eo ej iiõke im kõm̦m̦an kõnno̦ jãne. Kwaar kõm̦anm̦an kõm.” (Aiseia 64:8, UBS) Juon ri kõm̦m̦an jãpe ej ãeik jãpe eo jãn kl̦e ilo wãween eo ekõn̦aan. Kl̦e eo ejjab maroñ jiroñe kain kõnno̦ ak jãpe rot eo en kõm̦m̦ane ak ãeiki jãne. Ãindein ippãn Anij im armej. Kõj armej jej ãinwõt kl̦e eo im ejjel̦o̦k ad maroñ ñan jiroñ Anij kõn wãween ej ãeik kõj ilo an kajim̦we kõj.​—Riit Jeremaia 18:1-6.

4. Jeova ej ke iuuni armej ro bwe ren pokake e? Kõmel̦el̦e.

⁴ Jeova ear ãeiki Ri Israel ro ilo an kajim̦we er ãinwõt juon ri kõm̦m̦an jãpe ej ãeiki jãpe eo bwe en em̦m̦an. Bõtab, Jeova eoktak jãn juon armej me ej kõm̦m̦an jãpe. Ewi wãween an oktak? Jeova ejjab kõm̦m̦an armej em̦m̦an im armej nana. Ejjab kõjerbal maroñ eo an ñan iuuni armej ro bwe ren pokake e. Ak Jeova ej lel̦o̦k maroñ in kããlõt ñan armej ro im ri aelõñ ko. Ta mel̦el̦ein men in? Ej mel̦el̦ein bwe ej kõtl̦o̦k aer make kããlõt ta ko rekõn̦aan kõm̦m̦ani. Kõn men in, armej rej aikuj make kããlõt el̦aññe renaaj kõtl̦o̦k bwe Ri Kõm̦anm̦an eo, Jeova, en ãeik er ak kajim̦we er.​—Riit Jeremaia 18:7-10.

5. Jeova ej ta ñe armej ro rejjab kõn̦aan kõtl̦o̦k an ãeik er?

⁵ Ak ta el̦aññe juon armej elukkuun utiej bũruon im ejjab kõn̦aan bwe Jeova en ãeik e? Ewi wãween Jeova enaaj kõjerbal maroñ eo an ioon armej in? Eokwe, ñe juon ri kõm̦m̦an jãpe ej ãeiki jãpe eo jãn kl̦e eo im ejjab jejjet ñan jekjek eo ekõn̦aan, innem ri kõm̦m̦an jãpe in emaroñ kõm̦m̦an bar juon kain jãpe jãne ak emaroñ jol̦o̦ke. Men in ekkã an wal̦o̦k ñe ejjab jim̦we an ri kõm̦m̦an jãpe in ãeik jãpe eo. Bõtab, ejjab ãindein ippãn Jeova, aolep iien ejim̦we an ãeik armej ro. (Duteronomi 32:4) Ñe juon armej ejjab kõn̦aan kõtl̦o̦k an Jeova ãeik ak kajim̦we, eokwe ej an armej in bõd. Jeova ej ukot wãween an jerbal ippãn armej ro im men in ej wawa ioon armej ro ñe rej pokake ak jab. Ñe armej rej pokake Jeova, innem ej kõjerbal er ilo jerbal ko an. Ñan waanjoñak, ri kapit ro rej oktak im ãinwõt ‘jãpe aiboojoj’ me ewõr tokjãer. Ak ñe armej ro rem̦akoko in pokake naan in kauwe ko an Anij rej oktak im ãinwõt “jãpe ko an illu” me Ejjab maroñ kõjerbal er ilo jabdewõt wãween.​—Rom 9:19-23.

6, 7. Ta oktak eo ikõtaan Kiiñ Devid im Kiiñ Saul ke Jeova ear lel̦o̦k naan in kauwe ñan erro?

 ⁶ Juon wãween Jeova ej ãeik armej ro ej ilo an kajim̦we ak kauweik er. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween an kar Jeova ãeik ak kajim̦we kiiñ ro ruo m̦oktata an Israel, Saul im Devid. Ke Kiiñ Devid ear l̦õñ ippãn Batshiba, ear iioon apañ ko tokãlik. Ejjab men in wõt ak ear bar jelõt ro jet. Meñe Devid kar juon kiiñ ak ear kajju wãween an Jeova kajim̦weiki ak kauweik e. Anij ear kõjerbal ri kanaan Netan bwe en lel̦o̦k naan in kauwe ko ñan Devid. (2 Samuel 12:1-12) Ta eo Devid ear kõm̦m̦ane? Eokwe, ear lukkuun bũrom̦õj kõn men eo enana ear kõm̦m̦ane. Kõn men in, Jeova ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan e kõnke ear m̦ool an ukel̦o̦k.​—Riit 2 Samuel 12:13.

 ⁷ Kiiñ Saul ear jab ãinwõt Devid. Etke? Kõnke Saul ear jab roñjake an Jeova kajim̦we. Jeova ear jilkinl̦o̦k Samuel ñan ippãn Kiiñ Saul bwe en jiroñ e ñan m̦an aolep Ri Amelek im menninmour ko aer. Ak Saul ear jab pokake naan in jiroñ in kõnke ear jab m̦an Egag, kiiñ eo an Ri Amelek, ekoba menninmour ko me rekanooj in em̦m̦an. (1 Samuel 15:1-3, 7-9, 12) Kõn men in, Jeova  ear jilkinl̦o̦k Samuel ñan kauweik Saul. Ijello̦kun an kar Saul kõtl̦o̦k an Jeova ãeik e ak roñjake im pokake naan in kauwe ko, ear m̦akoko in oktak. Saul ear l̦õmn̦ak bwe ewõr unin an jab roñjake naan in jiroñ ko eo an Jeova. Ear jekpen im ba bwe enaaj kõjerbal menninmour ko bwe en kein katok ñan Jeova. Ak Jeova ear jab m̦õn̦õn̦õ ippãn Saul im ear jako an kajeraam̦m̦ane, im ippãn Jeova ear jako an kiiñ. Ear jab bar em̦m̦an kõtaan eo an Saul ippãn Jeova.​—Riit 1 Samuel 15:13-15, 20-23.

8. Ta eo jemaroñ katak jãn Ri Israel ro ke rar jab kõtl̦o̦k an Jeova ãeik ak kajim̦we er?

⁸ Jeova ejjab baj katakin wõt juon armej ak ej bar katakin aolep armej ilo juon aelõñ, im ej lel̦o̦k aer iien ñan pokake. Ñan waanjoñak, ãlikin an kar Jeova karõl̦o̦k Ri Israel ro jãn aer kam̦akoko ilo Ijipt ilo iiõ eo 1513 m̦okta jãn Kũraij, Jeova ear kããlõt er bwe ren armej ro doon. Anij ear kallim̦uri er bwe enaaj ãeik ak kajim̦we er. Ak armej rein rar pen awiia im jab kõtl̦o̦k an Jeova ãeik ak kajim̦we er ilo wãween eo ekõn̦aan. Rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani men ko renana im̦aan mejãn Jeova. Rar kabuñ ñan anij ko rewaan an ri aelõñ ko jet. Elõñ alen an kar Jeova jilkinl̦o̦k ri kanaan ro an ñan jipañ er bwe ren oktak jãn kõm̦m̦an ko aer ak rar jab roñjake. (Jeremaia 35:12-15) Im kõn aer kar jab pokake Jeova, ear kauweik er im kaje er. Ri Assiria ro rar kajipo̦kweik bwij ko joñoul an Israel. Im tokãlik Ri Babil̦on ro rar kajipo̦kweik bwij ko ruo. Men in ej katakin kõj kõn juon men elukkuun aorõk. Ta in? Ej bwe el̦aññe jekõn̦aan bwe en wõr tokjãn an Jeova ãeik kõj, eokwe jej aikuj pokake ñe ej kajim̦we kõj.

9, 10. Ta eo Ri Nineva ro rar kõm̦m̦ane ke Jeova ear kakkõl er bwe enaaj ko̦kkure Nineva?

 ⁹ Jeova ear bar lel̦o̦k iien ñan an aolep Ri Assiria ro ilo Nineva oktak im pokake naan in kakkõl ko an. Jeova ear ba ñan Jona: “Kwõn pojak im ilo̦k ñan Nineva, jikin kweilo̦k en̦ el̦ap, im kwal̦o̦k ñane nana ko an. Iar roñ kõn an armej ro ie kanooj jerawiwi.” Jeova ear pepe kadede ñan ko̦kkure Nineva kõn an lukkuun nana men ko armej ro ie rar kõm̦m̦ani.​—Jona 1:1, 2, UBS; 3:1-4.

¹⁰ Ke Jona ear kwal̦o̦k ñan Ri Nineva ro men ko Anij ear ba, rar jino ‘tõmak ilo Anij.’ Aolepeer rar kwal̦o̦k aer bũrom̦õj kõn kõm̦m̦an ko aer im ukel̦o̦k. Innem, rar jitlo̦k im rar kõn̦ak nuknuk ko ekilep ideir. Joñan kiiñ eo “ear jerkak jãn tũroon eo an im utũk kopã eo an; im ear kalbubu e make kõn nuknuk ekilep iden im jijet ilo bũñal.” Armej in Nineva rar kõtl̦o̦k an Jeova ãeik ak kajim̦we er, im rar ukel̦o̦k jãn bõd ko aer. Kõn aer kar pokake, Jeova ear jab ko̦kkure Nineva.​—Jona 3:5-10.

11. Ta eo jej katak jãn Jeova kõn wãween an kar kõm̦m̦an ñan Ri Israel ro im Ri Nineva ro?

¹¹ Meñe Jeova ear kããlõt Ri Israel ro bwe ren armej ro doon ak ear jab bõjrak jãn an katakin er ak kajim̦we er. Ri Nineva ro rar jab armej ro an Anij kõnke ear jab kããlõt er, Bõtab, ke Jeova ear ãeik ak kajim̦we er, rar pokake E. Kõn men in, Jeova ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan er im ear pepe ñan jab ko̦kkure er. Men in Jeova ear kõm̦m̦ane ñan ri aelõñ kein ruo ej kaalikkar bwe ejjab kalijekl̦o̦k ak ej ekajete aolep armej ro ekkar ñan men ko rej kõm̦m̦ani.​—Duteronomi 10:17.

12, 13. (1) Etke Anij ej ukot pepe ko ej kõm̦m̦ani ñan armej ro? (2) Ewi wãween bwebwenato eo kõn Saul im kõn Ri Nineva ro ej kwal̦o̦k bwe Jeova emaroñ ukõt an l̦õmn̦ak?

¹² Jeova emaroñ ukot pepe ko ej kõm̦m̦ani ñan armej ro. Men in ej wawa ioon armej ro el̦aññe rej pokake e ak jab. Ñan waanjoñak, Baibõl̦ ej ba bwe ke Saul ear jab pokake, Jeova ear bũrom̦õj kõn an kar kairooj e ioon Israel. (1 Samuel 15:11) Ak ke armej in Nineva rar ukel̦o̦k im bõjrak jãn men ko renana rar kõm̦m̦ani, Baibõl̦ ej ba bwe “Anij ear ukot an l̦õmn̦ak kõn jorrããn eo ear ba enaaj kõm̦m̦an ñan er, im ear jab kõm̦m̦ane.”​—Jona 3:10.

¹³ Bwebwenato kein rej kaalikkar bwe Jeova emaroñ ukot an l̦õmn̦ak kõn armej ro. M̦okta Jeova ear m̦õn̦õn̦õ ippãn Saul ak ke ear jab pokake, Ear jako an kajeraam̦m̦ane im ippãn Jeova ear jako an Saul kiiñ. Ejjab mel̦el̦ein men in bwe ej an Jeova bõd kõn an kar kããlõte Saul. Ak ej an Saul bõd kõn an kar jab pokake Anij. Bõtab, ñan Ri Nineva ro, ke rar ukel̦o̦k jãn bõd ko aer im oktak, Jeova ear ukot pepe eo ear kõm̦m̦ane ñan er. Ad jel̦ã bwe Jeova elukkuun jouj, emeanwõd, im ejel̦ã ukoktak ekkar ñan men ko armej rej kõm̦m̦ani, men in el̦ap an kaenõm̦m̦an kõj!

14. (1) Ta ko Jeova ej kõjerbali rainin ñan ãeik ak kajim̦we kõj? (2) Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe Anij ej kajim̦we kõj?

¹⁴ Rainin, Jeova ej kõjerbal Baibõl̦ eo im doulul eo an ñan ãeik ak kajim̦we kõj. (2 Timote 3:16, 17) Jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in pokake jabdewõt naan in katakin ak kakapilõk ko jej bũki jãn Naan eo an kab doulul eo an. Ak ta el̦aññe jaar peptaij jãn jem̦aan ak elõñ jeraam̦m̦an ko kar litok ñan kõj ilo eklejia eo? Eokwe, jen m̦õn̦õn̦õ wõt in roñjake kab pokake naan in kauwe ko jãn Jeova. Ñe jej kõtl̦o̦k an Jeova katakin im kajim̦we kõj, innem jenaaj oktak im erom kain armej eo me ej buñbũruon kake.

15, 16. (1) Ta eñjake eo an juon ñe ej luuji jeraam̦m̦an ko an ilo eklejia eo? Kwal̦o̦k waanjoñak eo. (2) Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe jen jab ebbeer meñe jejook kõn ad pãd ilo kaje?

 ¹⁵ Ewi wãween an Jeova kajim̦we kõj? Eokwe, ej kajim̦we kõj ilo an katakin kõj men ko ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani im ilo an kajim̦we wãween ad l̦õmn̦ak. Jet iien ej aikuj kajju aer kajim̦we kõj ñe jaar kõm̦m̦ane juon men elukkuun nana. Men in emaroñ kitibuj aer bõk eddo im jeraam̦m̦an ko ad ilo eklejia eo. Ear wal̦o̦k men in ippãn juon em̦m̦aan ej lale eklejia eo etan Dennis. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ear bõk kaje kõn an kar jab m̦ool an jerbal in peejnej ak kõjerbal jããn. Ta kar eñjake eo an ke kar kõjjel̦ã bwe ejako an juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo? L̦ein ej ba bwe ear l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn an kar kate. Ej ba: “Elõñl̦o̦k jãn 30 iiõ ko in aõ kar bõk elõñ jeraam̦m̦an ko. Iar juon regular pioneer, juon ri Betel̦, juon iaan ri jipañ ro ilo eklejia im tokãlik juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Ejjab men in wõt ak ej kab m̦õj aõ kwal̦o̦k juon katak ilo juon kweilo̦k el̦ap im kar jinointata in aõ kõm̦m̦an katak ilo kweilo̦k el̦ap. Bõtab, ilo m̦õkaj aolep men kein iar kõm̦m̦ani rar jako.” L̦ein ej ba bwe ear lukkuun jook, im ear l̦õmn̦ak bwe eban bar bõk kun̦aan ñan kõm̦m̦ani eddo ko ilo doulul eo.

¹⁶ Dennis ear aikuj ukot kõm̦m̦an ko an. Ak ta ko rar jipañ e bwe en jab ebbeer meñe ear jook? Ej ba bwe ear kanooj katak Baibõl̦, keini an kwal̦o̦k naan, im kweilo̦k aolep iien. Elukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe elõñ ro jein im jatin rar rõjañ e im bareinwõt ear bõk rõjañ jãn an kar riiti katak ko ilo bok ko ad. Ej ba: “Katak eo etan ‘Ear Or ke Kwonam Mokta ilo Congregation Eo? Kwomaron ke Bar Bok Kwonam?’ ilo Imõniaroñroñ eo an Okõj 15, 2009 ear ãinwõt juon lõta ñan ña im ear uwaake jar ko aõ.” Dennis ear jel̦ã jãn katak in bwe ilo iien in emaroñ kakajoorl̦o̦k kõtaan eo an ippãn Jeova. Ear kõtl̦o̦k bwe Jeova en kajim̦we e, im elõñ tokjãn ko ear loi. Jet iiõ tokãlik ear bar bõk kun̦aan ãinwõt juon iaan ro rej jipañ ilo eklejia.

17. Etke ñe juon ej bukwel̦o̦k, men in ej jipañe? Kwal̦o̦k waanjoñak eo.

¹⁷ Bukwel̦o̦k ej bar juon wãween Jeova ej kajim̦we kõj. Men in ej kõjparok ro ilo eklejia eo jãn an armej eo kareel er ñan kõm̦m̦ani men ko renana, im emaroñ jipañ armej in ear kõm̦m̦an bõd ñan ukel̦o̦k. (1 Korint 5:6, 7, 11) Juon likao etan Robert ear bukwel̦o̦k enañin 16 iiõ ko. Im aolepen iiõ kein ejjel̦o̦k juon iaan ro jein im jatin kab jemãn im jinen rar kõnnaan ippãn, ekoba kwal̦o̦k naan in yokyokwe ko ñan e. Aolepeer rar pokake naan in kakapilõk eo ilo Baibõl̦ kõn bukwel̦o̦k. Robert ear jepl̦aaktok elõñ iiõ ko remootl̦o̦k, im kiiõ ekajoor kõtaan eo an ippãn Jeova. Ej ba bwe juon iaan un ko unin an ro̦o̦ltok ej kõnke baam̦le eo an rar jab kõm̦m̦ao ippãn ñan jidik. Ej ba bwe el̦aññe rar kõm̦m̦ane men in, ak baj lale ejet an mour, innem eban kar oñkake er ñan jidik. Ak kõn aer kar jab ãindein, ear oñ im kõn̦aan jepl̦aak ñan ippãn Jeova im armej ro An.

18. Ta eo jen kõm̦m̦ane ñe Jeova ej ãeik ak kajim̦we kõj?

¹⁸ Meñe Jeova emaroñ jab kajim̦we kõj ilo wãween in, ak jej aikuj l̦õmn̦ak kõn ta eo jenaaj kõm̦m̦ane ñe ej ãeik ak kajim̦we kõj. Jenaaj ke pokake ak jaab? Jenaaj ke ãinwõt kar Devid ke ear pokake? Ak jenaaj ke ãinwõt Saul ke ear kõjekdo̦o̦n naan in kauwe ko an Jeova? Ri kõm̦m̦an jãpe eo el̦ap ej Jemãd, Jeova. Innem, jen jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe “Jeova ej kauwe eo ej yokwe, ãinwõt juon jemãn ñan nejin eo ej m̦õn̦õn̦õ kake.” Kõn men in, jen ‘jab kõjekdo̦o̦n kaje an Jeova, im jab m̦õk kõn An kauwe kõj.’​—Jabõn Kõnnaan 3:11, 12.