Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

OKUNCEDA IMULI | ABASAKHULAYO

Ungenzani Izimo Zingantshintsha?

Ungenzani Izimo Zingantshintsha?

UBUNZIMA

  • Sekumele lithuthe ngenxa yokuthi uyihlo usesiyasebenzela kwenye indawo.

  • Umngane wakho usethuthela endaweni ekhatshana.

  • Umfowenu usesuka ngekhaya ngoba usetshada.

Ungajayelana njani lezimo esezintshintshile?

Isihlahla esivuma ukugoba nxa kulesiphepho yiso esingasala simile. Njengesihlahla leso, lawe kumele ufunde ukugoba nxa usuvelelwe yizimo ongelawo amandla okuzintshintsha. Singakaxoxi okunengi ngendaba le ake siqale sikhulume ngezinto okumele sizazi ngontshintsho.

OKUMELE UKWAZI

Untshintsho ngeke ulubalekele. Elinye iqiniso elitshiwo liBhayibhili yileli: “Isikhathi lesehlakalo kwehlela bonke.” (UmTshumayeli 9:11, TBS) Amazwi la angagcwaliseka kuwe loba nini. Kuliqiniso ukuthi asehlelwa yizinto ezimbi kuphela singalindelanga. Kwesinye isikhathi untshintsho olungakhanya angani lunzima lungaba luncedo ekucineni. Abantu abanengi bayazama ukulandela uhlelo abalalo empilweni kodwa izimo zingantshintsha bayaswela lokuthi babambe ngaphi.

Untshintsho lungabakhathaza kakhulu abasakhulayo. Ngenxa yani? U-Alex  * oleminyaka engu-24 uthi: “Nxa ukhula kuyabe kuvele kulezinto ezinengi ezenzakala emzimbeni wakho. Lezi esezithutsha zihle zengezelele ukukhathazeka ovele ulakho.”

Nansi esinye isizathu: Abantu abadala bangehlelwa luntshintsho bahle basebenzise isiphala solwazi abaluthole empilweni ukuze babone ukuthi lokho osekubehlele bangakuphatha njani. Abasakhulayo bona abakabi lalo ulwazi olunjalo abangalusebenzisa.

Ungalujayela untshintsho. Abanye abasakhulayo sebayifunda indlela yokujayelana lontshintsho. Bayazibekezelela izimo ezintsha njalo bayenelisa ukubona okuhle kulokhu okungakhanya kunzima. Abasakhulayo abanjalo kunzima ukuthi bacine besebenzisa izidakamizwa loba sebenatha utshwala nxa izinto sezibawomele.

ONGAKWENZA

Lwamukele untshintsho. Kuliqiniso ukuthi lawe uyafisa ukuthi izinto zikuhambele ngendlela ofuna ngayo, kodwa kakuhlali kunjalo. Izinto zingagaya ngomunye umhlathi, abangane bangathutha loba batshade, abafowenu bayakhula bayehlala bodwa, imuli yangakini ingathutha uhlukane labangane lendawo obusuyijayele. Kulokuthi uzibulale ngokucabanga ngobunzima kungcono ukuthi ulwamukele untshintsho.—Isimiso seBhayibhili: UmTshumayeli 7:10.

Khangela phambili. Ukucabanga ngezinto esezedlule kufanana lokutshayela imota ukhangele esibukweni sayo kokuphela. Ukuhamba usithi thala esibukweni sayo kuyanceda kodwa kumele ukhangele lapho oya khona. Lawe yenza njalo nxa usukhangelane lobunzima, cabanga kakhulu ngempilo ephambili. (IZaga 4:25) Ngokwesibonelo zibuze ukuthi kuyini ongahlela ukukwenza ngenyanga elandelayo loba ezinyangeni eziyisithupha ezizayo.

Khangela okuhle. ULaura oleminyaka engu-21 uthi: “Dinga okuhle kulokho osekukwehlele. Ungenza njalo kuzakuba lula ukuthi ujayelane lalo untshintsho.” Dinga okukodwa okuhle okulethwe luntshintsho olukwehleleyo.—Isimiso seBhayibhili: UmTshumayeli 6:9,The Holy Bible in Ndebele.

UVictoria oleminyaka engu-21 uthi ngesikhathi esakhula bonke abangane bakhe bathutha. Ulandisa esithi: “Isizungu sasingibulala, ngangifisa lokuthi ngabe akubanga njalo. Nxa ngicabanga ngakho ngibona ukuthi kulapho engaqalisela khona ukukhula. Kwathi dlwe kimi ukuthi izinto ziyantshintsha nxa umuntu ekhula. Kulapho engaqalisela khona ukubona ukuthi bakhona abanye abangaba ngabangane bami.”—Isimiso seBhayibhili: IZaga 27:10.

Ukucabanga ngezinto esezedlule kufanana lokutshayela imota ukhangele esibukweni sayo kokuphela

Ncedisa abanye. IBhayibhili lithi: “Lowo lalowo wenu kangakhathaleli inzuzo yakhe kuphela kodwa akhathalele lenzuzo yabanye.” (KwabaseFiliphi 2:4) Ukuncedisa abanye ngumuthi omuhle wokwelapha ezakho inhlupho. U-Anna oleminyaka engu-17 uthi: “Ngakunanzelela ukuthi ukuncedisa omunye olesimo esifanana lesami kumbe othwele nzima kulami kwakungenza ngibe ngcono.”

^ ndima 11 Amabizo antshintshiwe.