Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISITHASISELO

Iqiniso Malungana NoBaba, INdodana, NoMoya Ocwengileko

Iqiniso Malungana NoBaba, INdodana, NoMoya Ocwengileko

ABANTU abakholelwa efundisweni kaZiquntathu bathi uZimu ubabantu abathathu—uBaba, iNdodana, noMoya Ocwengileko. Omunye nomunye ebantwini abathathwaba kuthiwa ulingana nomunye, umninimandla woke, onganasithomo. Ngokwefundiso kaZiquntathu, uYise nguZimu, iNdodana nguZimu noMoya Ocwengileko nguZimu, nokho kunoZimu oyedwa kwaphela.

Abanengi abakholelwa kuZiquntathu bayavuma bona abakwazi ukuhlathulula ifundiso le. Namtjhana kunjalo, bacabanga bona ifundiso le ifundiswa eBhayibhilini. Kuyakhanya bona ibizo “Ziquntathu” akhenge khelibe khona eBhayibhilini. Kodwana ikhona ifundiso kaZiquntathu eBhayibhilini? Bona siphendule umbuzo lo, akhe siqale umtlolo kanengi labo abasekela uZiquntathu abawudzubhulako ekusekeleni ifundiso le.

“ULIZWI BEKANGUZIMU”

UJwanisi 1:1 uthi: “Emathomeni…uLizwi bekakhona, uLizwi bekakuZimu, uLizwi bekanguZimu.” Nekaragela phambili esahlukweni esifanako, ngokukhanyako umpostoli uJwanisi watjengisa bona “uLizwi” nguJesu. (Jwanisi 1:14) Njengombana uLizwi abizwa bona nguZimu, abanye baphetha ngokobana iNdodana noYise kufuze babe yingcenye kaZimu ofanako.

Khumbula bona ingcenye yeBhayibhili le ekuthomeni beyitlolwe ngesiGirigi. Ngokukhamba kwesikhathi, abatjhugululi batjhugululela imitlolo yesiGirigi kwamanye amalimi. Nokho, inengi labatjhugululi beBhayibhili akhenge liberegise umutjho othi “uLizwi bekanguZimu.” Kubayini kunjalo? Basekele ilwazi labo eBhayibhilini yesiGirigi, abatjhugululabo baphetha ngokobana umutjho othi “uLizwi bekanguZimu” kufuneka utjhugululwe ngendlela ehlukileko. Bakwenze njani lokho? Nanzi iimbonelo ezimbalwa: “ULogos [uLizwi] bekangowaphezulu.” (A New Translation of the Bible) “ULizwi bekanguzimu.” (The New Testament in an Improved Version) “ULizwi bekanoZimu begodu bafana.” (The Translator’s New Testament) Ngokuya ngabatjhugululaba, uLizwi akasuye uZimu ngokwakhe.* Kunalokho, ngebanga lesikhundla sakhe hlangana neembunjwa zakaJehova, uLizwi kuqaliswe kuye “njengozimu.” La, ibizo “zimu” litjho bona “onamandla.”

FUMANA AMAQINISO ANGEZELELEKILEKO

Abantu abanengi abayazi iBhayibhili yesiGirigi. Ngalokho-ke ungazi njani bona umpostoli uJwanisi kwamambala gade atjho ukuthini? Cabanga nganasi isibonelo: Uthitjhere uhlathululela abafundi bakhe isifundo. Ngemva kwalokho, abafundi bayahluka endleleni abezwisisa ngayo ihlathululo yakhe. Abafundi bangayirarulula njani indaba le? Bangabawa uthitjhere bona abahlathululele ngokungezelelekileko. Akunakuzaza, ukufunda amaqiniso angezelelekileko kuzobarhelebha bona bazwisise isifundweso bhedere. Ngokufanako, ukuzwisisa uJwanisi 1:1, ungaqala iVangeli lakaJwanisi bona ufumane imininingwana engezelelekileko ngesikhundla sakaJesu. Ukufunda amaqiniso angezelelekileko endabeni le, kuzokurhelebha bona wenze iinqunto ezilungileko.

Isibonelo, cabangela lokho uJwanisi akutlole esahlukweni-1, indima 18: “Akakho noyedwa owakhe wabona uZimu [uMninimandla woke].” Nokho, abantu bambona uJesu, iNdodana, ngombana uJwanisi uthi: “ULizwi [uJesu] waba mumuntu…wahlala phakathi kwethu. Sabona iphazimulo yakhe.” (Jwanisi 1:14) INdodana ingaba njani yingcenye kaZimu uMninimandla woke? Godu uJwanisi uthi uLizwi “bekakuZimu.” Kodwana umuntu angaba njani nomunye umuntu ngesikhathi esifanako abe mumuntu loyo? Ngaphezu kwalokho, njengombana kutlolwe kuJwanisi 17:3, uJesu wakwenza kwakhanya bona kunomehluko omkhulu hlangana naye noYise wezulwini. Wabiza uYise bona ‘nguZimu isibili.’ Nesele azokuqeda iVangeli lakhe, uJwanisi warhunyeza iindaba ngokobana athi: “Kodwana le igwalwe khona nizakholwa bona uJesu nguKrestu, iNdodana kaZimu.” (Jwanisi 20:31) Tjheja bona uJesu akabizwa bonyana nguZimu, kodwana ubizwa bona yiNdodana kaZimu. Imininingwana engezelelekileko le efumaneka eVangelini lakaJwanisi itjengisa indlela uJwanisi 1:1 okufuneka azwisiswe ngayo. UJesu, uLizwi, “nguzimu” ngomkhumbulo wokobana unesikhundla esiphakemeko kodwana akalingani noZimu uMninimandla woke.

UKUFAKAZELA AMAQINISO

Cabanga godu ngesibonelo sakathitjhere nabafundi. Akhese ucabange bona abanye abafundi basazaza, ngitjho nangemva kokulalela ihlathululo engezelelekileko kathitjhere. Khuyini abangayenza? Bangaya komunye uthitjhere bona bafumane imininingwana engezelelekileko ngesifundweso. Nengabe uthitjhere wesibili uqinisekisa ihlathululo yokuthoma, ukuzaza kwabafundi abanengi kungararululwa. Ngokufanako, nengabe awuqiniseki ngalokho umtloli weBhayibhili uJwanisi egade kwamambala akutjho malungana netjhebiswano hlangana kwakaJesu noZimu uMninimandla woke, ungaya komunye umtloli weBhayibhili ufumane imininingwana engezelelekileko. Isibonelo, cabangela lokho okwatlolwa nguMatewu. Malungana nokuphela kobujamo bezinto bephasi, wadzubhula uJesu athi: “Akakho noyedwa, owaziko bona isukwelo nesikhatheso kuzafika nini, ngitjho neengilozi ezisezulwini azazi, nayo iNdodana ayazi, nguBaba kwaphela owaziko.” (Matewu 24:36) Amezwi la aqinisekisa njani bona uJesu akasuye uZimu uMninimandla woke?

UJesu wathi uBaba wazi ngaphezu kweNdodana. Nengabe uJesu gade ayingcenye kaZimu uMninimandla woke, gade azokwazi amaqiniso afana naziwa nguYise. Ngalokho-ke, iNdodana noYise ngekhe balingana. Nokho abanye bazokuthi: ‘UJesu gade asibunjwa esikabili. La, ukhuluma njengomuntu.’ Kodwana nengabe kunjalo, kuthiwani ngomoya ocwengileko? Nengabe uyingcenye kaZimu ofana noYise, Kubayini uJesu angakhenge athi umoya ocwengileko wazi lokho okwaziwa nguYise?

Njengombana uragela phambili ufunda iBhayibhili, uzokujayelana neendima ezinengi zeBhayibhili ezineendaba ezifanako. Ziqinisekisa iqiniso malungana noYise, iNdodana, nomoya ocwengileko.—AmaRhalani 90:2; IZenzo 7:55; KwebeKholose 1:15.


*  Ukufumana ihlathululo engezelelekileko kaJwanisi 1:1, qala amakhasi-24-25 ku-Nqabayokulinda, kaNovemba 1, 2008, [efumaneka ngesiZulu] egadangiswe boFakazi bakaJehova.

← Qala isikhombiso sezahluko