Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

OARALAP | KE KAK WEHWEHKIHLA PAIPEL

Dahme Kahrehda Kitail en Wehwehkihla Paipel?

Dahme Kahrehda Kitail en Wehwehkihla Paipel?

“Paipel iei pwuhken sarawi ehu me me tohto ese duwe. Ahpw ong mehn China, e wia pwuhk ehu me re apwalki wehwehki oh sohte kesempwal ong irail.”​—LIN, CHINA.

“I sohte kak wehwehki pwuhk sarawi kan en ei pelien lamalamo Hindu. Eri ia duwen ei kak wehwehki Pwuhk Sarawi?”​—AMIT, INDIA.

“I wauneki Paipel nin duwen pwuhk en mahs ehu oh rong me e wia pwuhk ehu me kin keieu netila. Ahpw pein ngehi saikinte kilang pwuhk wet.”​—YUMIKO, SAPAN.

Aramas tohto nan sampah kin wauneki Paipel. Ahpw ele re sohte nohn de sohte douluhl ese duwen audepe. Met uhdahn mehlel ong aramas rar rar kei me kousoan nan Eisia, oh e pil mehlel ong sahpw tohto me Paipel kin kohpeseng ie.

Ahpw, ke ele pahn idek, ‘Ia kahrepen I en nsenohki wehwehkihla Paipel?’ Omw wehwehkihla dahme pwuhk sarawi wet mahsanih kak sewese iuk en wia mepwukat me kileldi pah:

  • Diarada nsenamwahu oh peren

  • Dadaurete pahn kahpwal kan en peneinei

  • Dadaurete pahn pwunod kan

  • Kamwahwihala omw nanpwungmwahu rehn meteikan

  • Doadoahngki mwohni ni ahl loalokong

Karasepe, Yoshiko, sang Sapan, kin men esehla duwen audepen Paipel oh pilada en pein wadek. Ia imwilahn met? E nda: “Paipel sewese ie en diarada ia kahrepen mour oh koapworopwor ong ahnsou kohkohdo.” E pil kapatahiong: “I solahr pehm me ei mour sohte katepe.” Amit, me kitail koasoiapenehr mwoweo, pilada en pein kasawih Paipel. E nda: “I pwuriamweila. Paipel kin audaudki ire kan me mwahu ong aramas koaros.”

Paipel uhdahn kamwakid mouren aramas rar rar kei. Ke seu pein kasawih Paipel oh kilang ia duwen omw kak paiekihda?