Kichay leenaykipaq

Índice nisqaman riy

Elias Hutter hebreo simipi ancha sumaq Bibliankunawan

Elias Hutter hebreo simipi ancha sumaq Bibliankunawan

¿ATINKICHU leeyta hebreo simipi qelqasqa Bibliata? Yaqapaschá mana jayk’aqpas rikurankichu juj Bibliata hebreo simipi. Chaywanpas 1500 watakunapi Elias Hutter investigaq runata, iskay versionkunata hebreo simipi Bibliantapas reqsiyqa, astawanmi yanapasunki Bibliaykita valoranaykipaq.

Elias Hutter 1553 watapi naceran Görlitz llaqtachapi, kay tiempopi chay llaqtaqa tarikun Alemania, Polonia, República Checa fronterapin. Oriente Medio ladopi kaq idiomakunata estudiaran, Universidad Luterana de Jena nisqapi. 24 watallanpi Hebreo simita yachachiq profesor Leipzig llaqtapi karan. Mosoq yachachikuykunawanmi yachachiran, Núremberg llaqtapi juj escuelata qallarichiran, chaypi estudiantekunaqa hebreo, griego, latín, alemán simita iman tawa watapi yacharanku. Manan chay tiempopiqa chhayna escuelaqa ni universidadpas kaqchu.

“K’ANCHARIQ JINARAQ KASHAN”

Hutterpa ruwasqan hebreo simipi Bibliaq tapan 1587 watapi

1587 watapin, Hutter runaqa hebreo simipi orqoran Antiguo Testamento nisqata. Titulonmi karan Derekh ha-Kodesh nisqa, chayqa orqosqa kashan Isaías 35:8 textomantan, chaypin nin: “Ch’uya ñan”, nispa. Imayna ruwasqa kasqanmantan jujkuna niranku: “Allin ruwasqa kasqanwanmi k’anchariq jinaraq kashan”, nispa. Ichaqa, aswan sumaqtaqa qhawarichiran hebreo simita yachanapaq allin herramienta kasqanraykun.

Hutter runaq hebreo simipi Biblia ruwasqan allinpuni kasqanta entiendenapaqqa, iskay razonta qhawasun, juj kaq: Mana reqsisqa letrakunawan qelqasqan karan chaymantapas leekuq pañamanta lloq’e ladoman, iskay kaqtaq: Juj palabraq ñaupanpi qhepanpin karan juj letrakuna, chaywanqa juj palabra kananpaqmi piensaqku. Ejemplopaq, Ezequiel 18:4, Traducción del Nuevo Mundo [NM] textopin rijurin “alma” נפשׁ (néfesch) nisqa palabra, hebreo simipitaq rijurin ñaupanpi ה (ha) letra, juñusqataq הנפשׁ (hannéfesch) nisqa palabra rijurin. Mana chaykunata yachaqkunaqa manan “alma” nispachu chay palabrata entiendenkuman.

Hutter runaqa jujnirayta imprimiq estudiantenkuna facil-llata entiendenankupaq. Pintasqa letrakunata mana pintasqa letrakunatawan utilizaran. Importante palabrakunatan pintasqa letrakunawan imprimiq, chay palabrakunaq ñaupanpi otaq qhepanpi letrakunataq mana pintasqa rijuriq. Chay jina yachachisqanmi estudiantekunataqa yanapaq hebreo simipi importante palabrakunata ratolla reqsinankupaq, chay simitapas ratolla yachanankupaq. Traducción del Nuevo Mundo de las Santas Escrituras (con referencias) nisqa Bibliaqa yaqa chhaynatan utilizan ratolla entiendenapaq notakunata paginaq uranpi. * Importante palabraqa yanachapin kashan, ñaupanpi qhepanpi kaqkunataq mana. Kay fotopi rikukuq letrakunaqa Hutter runaq hebreo simipi Biblia qelqasqanpin rijurin Ezequiel 18:4 textopi, chaymantapas Biblia con referencias nisqapin rijurillantaq paginaq urayninpi chay versículollapitaq.

NUEVO TESTAMENTO HEBREO SIMIPI

Hutter runaqa juj versiontan ruwallarantaq 12 idiomakunapi, chaytan reqsikun “Nuevo Testamento” nispa. Núremberg llaqtapin publicakuran 1599 watapi chaytan sutichanku “Políglota de Núremberg” nispa. Hutter runaqa munaranmi hebreo simipi Escrituras Griegas Cristianas nisqa Bibliata ruwasqanman juñuyta, ichaqa niran: “Tukuy kaqniytaña pagayman chaypas yanqan kanman”, nispa. * Chayraykun pay kikin decidiran Nuevo Testamento nisqata traduciyta griego simimanta hebreo simiman. Tukuy tiempontan dedicaran tukunanpaq, tukurantaqmi juj watallapi.

¿Allinpunichu karan Escrituras Griegas Cristianas nisqa Biblia hebreo simiman Hutter runaq traducisqan? Arí, 1891 watapin Franz Delitzsch hebreo simimanta allin yachaq runa qelqaran: “Hutter runaq traducisqan Bibliaqa jujniraymi karan jujkunaq traducisqanmanta, ichaqa servinraqmi consultanapaq, askha partekunapin fácil entiendenapaq palabrakunata utilizan”, nispa.

RUWASQANQA KASHANRAQMI

Hutter traductor kaspaqa manan qhapaqyaranchu; manan askha Bibliankunata venderanchu. Ichaqa ruwasqanqa allinpunin kay tiempokamapas. Ejemplopaq, William Robertson, Richard Caddick runakunaqa Hutterpa ruwasqan Nuevo Testamento nisqa Bibliatan revisaranku jinaspa jujmanta imprimiranku 1661, 1798 watakunapi. Original griego qelqamanta traducispan Hutterqa utilizaran Escrituras Hebreas nisqa Bibliapi otaq maypipas Diosmanta rimakuqtin Jehová sutita Kýrios (Señor), Theós (Dios) nisqa titulokunaq rantinpi. Chayqa allinpunin karan, askha Nuevo Testamento Bibliakunapin Diospa sutinqa mana rijurinchu, Hutterpa traduccioninpin ichaqa rijurin, chaymi juj pruebapiwan Escrituras Griegas Cristianas nisqa Bibliapi Diospa sutinta churanapaq.

Sichus Escrituras Griegas Cristianas nisqa Bibliapi Diospa sutin Jehová nispa rijuriqta, otaq Biblia con referencias nisqapi paginaq urayninpi rikunki chayqa, yuyariy Elias Hutter hebreo simipi ancha sumaq Biblia ruwasqanta.

^ párr. 7 Biblia con referencias nisqa Bibliapi qhaway iskay kaq notata paginaq uranpi Ezequiel 18:4 textomanta, Apéndice 3B nisqatawan.

^ párr. 9 Wakin estudioso runakunaqa hebreo simipi Nuevo Testamento nisqata traducirankuña. Jujnin karan: monje bizantino Simon Atoumanos runa 1360 watakunapi, jujnintaq Oswald Schreckenfuchs alemaniamanta 1565 watakunapi. Chay traduccionkunaqa chinkapuranmi, manan jayk’aqpas publicakuranchu.