Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESINGUMGOGODLA | KUGABAVULA KWEMAHHASHI LAMANE​—KUSHO KUTSINI KUWE?

Bobani Labagibeli Bemahhashi Labane?

Bobani Labagibeli Bemahhashi Labane?

Labagibeli bemahhashi labane bangabonakala betfusa futsi bangetayeleki, kepha akukafaneli kube njalo. Leni? Ngobe liBhayibheli kanye netintfo letentekako lamuhla tiyasisita sibone kutsi labagibeli bemahhashi bamelelani. Ngisho nome kugabadvula kwemahhashi abo kusho inhlekelele emhlabeni, kepha kungaphindze kusho tindzaba letimnandzi kuwe kanye nemndeni wakho. Kanjani? Kwekucala, asesihlole kutsi umgibeli welihhashi ngamunye umelelani.

UMGIBELI WELIHHASHI LELIMHLOPHE

Lombono ucala ngemavi latsi: “Ngatsi nangibuka ngabona lihhashi lelimhlophe; lobekaligibele abephetse butjoki; wanikwa umchele, wahamba ancoba, ayocedzela nekuncoba kwakhe.”​—Sembulo 6:2.

Ngubani lomgibeli walelihhashi lelimhlophe? Kuyo yona lencwadzi yeSembulo, sifike sibone kutsi lomgibeli ungubani ngobe imbita ngekutsi “nguLivi waNkulunkulu.” (Sembulo 19:11-13) Lesicu lesitsi Livi, sisho kuJesu Khristu ngobe ungumkhulumeli waNkulunkulu. (Johane 1:1, 14) Ngetulu kwaloko, ubitwa ngekutsi ‘uyiNkhosi yemakhosi neMbusi webabusi’ uphindze achazwe ngekutsi ‘unguloWetsembekile naloLiciniso.’ (Sembulo 19:16) Kuyacaca kutsi uneligunya lekuba yinkhosi lelichawe, futsi akawasebentisi emandla akhe ngendlela lekhohlakele nalecindzetelako. Noma kunjalo, kunemibuto lephakamako.

Ngubani loniketa Jesu emandla ekuncoba? (Sembulo 6:2) Umphrofethi Danyela wabona umbono lapho khona Jehova Nkulunkulu * ‘longuLophila Phakadze Naphakadze’ aniketa Mesiya ‘lonjengendvodzana yemuntfu’ “emandla ekubusa, nenkhatimulo, nebukhosi.” (Danyela 7:13, 14) Ngako nguNkulunkulu Somandla loniketa Jesu emandla nelilungelo lekubusa kanye nelekwehlulela. Lelihhashi lelimhlophe liluphawu lolukahle lwemphi yekulunga leholwa yiNdvodzana yaNkulunkulu, ngoba imiBhalo ivame kusebentisa umbala lomhlophe njengeluphawu lwekulunga.​—Sembulo 3:4; 7:9, 13, 14.

Lamahhashi acala nini kugabadvula? Naka kutsi Jesu, umgibeli welihhashi lekucala, ucala kuligibela nakatfola umchele. (Sembulo 6:2) Jesu waniketwa nini umchele njengeNkhosi yasezulwini? Akazange anikwe ngesikhatsi nje abuyela ezulwini. LiBhayibheli lisitjela kutsi ngemuva kwekuvuswa kwakhe, walindza sikhatsi lesitsite. (Hebheru 10:12, 13) Jesu watjela balandzeli bakhe kutsi bebatawubona ngani kutsi lesikhatsi sekulindza sesiphelile nekutsi sewucale kubusa ezulwini. Watsi timo tekuphila emhlabeni betitawushintja tibe timbi kakhulu nakacala kubusa. Bekutawuba netimphi, indlala kanye netifo letingumshayabhuce. (Matewu 24:3, 7; Lukha 21:10, 11) Ngemuva nje kwemphi yelive yekucala leyaba khona nga-1914, kwavele kwacaca kutsi bantfu besebaphila esikhatsini lesimatima liBhayibheli lelisibita ngekutsi ‘ngemalanga ekugcina.’​—2 Thimothi 3:1-5.

Nangabe Jesu anikwa umchele nga-1914, kwentiwa yini-ke kutsi timo tingabi ncono? Kungoba ngaleso sikhatsi, Jesu wacala kubusa ezulwini hhayi emhlabeni. Kwaba nemphi ezulwini, inkhosi lensha, Jesu lobitwa ngekutsi nguMikhayeli, wajikijela Sathane nemadimoni akhe emhlabeni. (Sembulo 12:7-9, 12) Njengobe alahlelwe lamhlabeni, Sathane utfukutsele ugane lunwabu, ngoba uyati kutsi usalelwe sikhatsi lesincane. Ngako angeke kutsatse sikhatsi lesidze kutsi Nkulunkulu ente intsandvo yakhe emhlabeni ngekutsi abhubhise Sathane. (Matewu 6:10) Nyalo, asesibone kutsi labagibeli bemahhashi labatsatfu basisita njani sibone kutsi vele sesiphila “emalangeni ekugcina.” Ngalokwehlukile kulomgibeli welihhashi lekucala lomelela umuntfu munye, lalabatsatfu labalandzelako bamelela timo letihlasela bantfu emhlabeni wonkhe.

UMGIBELI WELIHHASHI LELIBOVU

“Kwaphuma lelinye lihhashi lelinembala lobovu njengemlilo; lobekaligibele wavunyelwa kutsi asuse kuthula emhlabeni kuze bantfu babulalane bodvwa, wanikwa nenkemba lenkhulu.”​—Sembulo 6:4.

Lomgibeli umelela timphi. Naka kutsi lomgibeli akasusi kuthula emaveni lambalwa nje kuphela, kepha ukususa emhlabeni wonkhe. Nga-1914, bekukwekucala ngca emlandvweni kutsi kube nemphi yemhlaba wonkhe. Kwalandzela imphi yemhlaba yesibili, leyenta umonakalo lomkhulu kunalena yekucala. Kulinganiselwa kutsi kusukela nga-1914 timphi tibulele bantfu labangetulu kwetigidzi letilikhulu, kantsi labanyenti balimala kabuhlungu.

Timphi tikufakazela ngelizinga lelingakanani kutsi siphila emalangeni ekugcina? Kwekucala emlandvweni kutsi bantfu babonakale bangakhona kubulala bonkhe bantfu. Ngisho netinhlangano lokutsiwa tilondvolota kuthula njengaMhlabuhlangene, tehlulekile kuvimba umgibeli welihhashi lelibovu.

UMGIBELI WELIHHASHI LELIMNYAMA

“Ngatsi nangibuka ngabona lihhashi lelimnyama; lobekaligibele abephetse sikali esandleni sakhe. Ngeva lokwakunjengelivi emkhatsini waletidalwa letine letiphilako kutsi: ‘Ilitha yakolo ngadenariyu, nemalitha lamatsatfu ebhali ngadenariyu; ungawadlabhatisi emafutsa emncuma kanye neliwayini.’”​—Sembulo 6:5, 6.

Lomgibeli umelela indlala. Siyabona kutsi kudla kudule kakhulu kangangekutsi ilitha yinye yakolo beyingabita denariyu munye, lobekuliholo lelilanga lonkhe ngelikhulu lekucala leminyaka! (Matewu 20:2) Lodenariyu munye bekangaphindze atsenge emalitha lamatsatfu ebhali, lebeyinesisindvo lesincane kunesakolo. Loko bekungawondla emalanga lamangakhi nje umndeni lomkhulu? Kungako bantfu babese becwayiswa kutsi bonge emafutsa emncuma kanye neliwayini, lokungenteka bekukudla lobekuvamile ngaleso sikhatsi.

Bukhona yini bufakazi lesinabo bekutsi kusukela nga-1914 lelihhashi lelimnyama belisolo ligabadvula? Yebo. Ngelikhulu lesi-20 leminyaka, kwafa bantfu labacishe babe tigidzi letingu-70 ngenca yendlala lebeyikhona. Lesinye siphatsimandla silinganisela kutsi “nga-2012 kuya ku-2014 bantfu labangaba tigidzi letingu-805—lokusho kutsi emhlabeni wonkhe, munye kubantfu labangu-9—bebangakondleki kahle.” Lomunye umbiko utsi: “Njalo ngemnyaka, indlala ibulala bantfu labanyenti kwendlula bantfu lababulawa sifo se-AIDS, samalaleveva, kanye nesifo sesifuba sengati.” Ngisho nome kwentiwe imetamo leminyenti kute kondliwe bantfu labeswele, umgibeli welihhashi lelimnyama akatibeki phasi.

UMGIBELI WELIHHASHI LELIMPHOFU

“Ngabona lihhashi lelimphofu; lobekaligibele abeneligama lelitsi Kufa. LiThuna belimlandzela edvute. Loku kwanikwa ligunya ngetulu kwencenye yesine yemhlaba, kuze kubulale ngenkemba lendze, ngendlala, ngesifo lesibulalako, nangetilwane tesiganga letisemhlabeni.”​—Sembulo 6:8.

Umgibeli welihhashi lesine umelela kufa lokubangelwa tifo letingumshayabhuce kanye nalokunye. Ngemuva kwa-1914, umkhuhlane waseSpain wabulala tigidzi letinyenti tebantfu. Kulinganiselwa kutsi bantfu labatigidzi letingu-500 batfola lomkhuhlane, lokusho kutsi umuntfu munye kulabatsatfu bekanawo!

Lomkhuhlane waseSpain walandzelwa sifo se-smallpox lesabulala emakhulu etigidzi tebantfu ngelikhulu lesi-20 leminyaka. Ngisho nome lizinga lekwelapha selitfutfuke kakhulu lamuhla, tigidzi tebantfu tibulawa sifo se-AIDS, sesifuba sengati kanye namalaleveva.

Timphi, indlala, kanye netifo letingumshayabhuce​—kubangela kutsi bantfu bafe. LiThuna liyachubeka nekumita bantfu.

LIKUSASA LELIHLE SELISEDVUTE!

Letimo letimatima lesibhekene nato titawuphela masinyane. Khumbula kutsi nga-1914 Jesu “wahamba ancoba,” walahlela Sathane emhlabeni. Noma kunjalo, Jesu usengakakucedzeli kuncoba kwakhe. (Sembulo 6:2; 12:9, 12) Masinyane, ngemphi ye-Amagedoni Jesu utawususa tintfo letimbi letibangelwe nguSathane aphindze abhubhise bantfu labasekela Develi. (Sembulo 20:1-3) Jesu angeke agcine ngekumisa labagibeli bemahhashi labatsatfu, kepha utawuphindze alungise nemonakalo labawentile. Utakwenta njani loko? Cabanga ngetetsembiso letiseBhayibhelini.

Esikhundleni setimphi, kutawuba nekuthula. Jehova “uvimba acedze timphi kutsi tichubeke emhlabeni wonkhe jikelele. Ufohlota butjoki, ephule sikhali.” (Tihlabelelo 46:9) Bantfu labatsandza kuthula ‘batawutijabulisa ngekuthula lokukhulu.’​—Tihlabelelo 37:11.

Esikhundleni sendlala, kutawuba nenala yekudla. Kutawuba “nenala emasimini, lenala isibekele ticongo tetintsaba, kube tiphihli.”​—Tihlabelelo 72:16.

Madvutane, Jesu utawulungisa umonakalo lobangelwe ngulabagibeli bemahhashi labatsatfu

Esikhundleni setifo letingumshayabhuce nekufa, bonkhe bantfu batawujabulela imphilo lenhle futsi baphile phakadze. Nkulunkulu “utawesula tonkhe tinyembeti emehlweni abo, kufa ngeke kusaba khona, nekulila, nekukhala kanye nebuhlungu, ngeke kusaba khona.”​—Sembulo 21:4.

Ngesikhatsi Jesu aphila emhlabeni, wenta tintfo letinhle lebetikhombisa kutsi timo titawuba njani nasekabusa esikhatsini lesitako. Wakhutsata kuthula, wondla tinkhulungwane tebantfu ngalokusimangaliso, welapha labagulako, waphindze wavusa nalabafile.​—Matewu 12:15; 14:19-21; 26:52; Johane 11:43, 44.

BoFakazi BaJehova bangakujabulela kukukhombisa eBhayibhelini lakho kutsi yini longayenta kute uhlale usilungele sikhatsi lapho bagibeli bemahhashi batawumiswa khona. Utasemukela yini simemo sekufundza lokwengetiwe?

^ sig. 7 Tilwimi tekucala teliBhayibheli tiveta kutsi ligama laNkulunkulu nguJehova.