Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESINGUMGOGODLA | VELE BANGAPHINDZE BAPHILE YINI​—BANTFU LABAFILE?

Yini Leyentekako Nasewufile?

Yini Leyentekako Nasewufile?

“Bengicabanga kutsi kunetindzawo letintsatfu umuntfu laya kuto nasekafile, bengicabanga kutsi uya ezulwini, esihogweni nobe aye endzaweni lapho afike avume tono takhe khona bese uya ezulwini. Bengati kutsi kuya ezulwini akungifaneli nekutsi angisimubi kangako kutsi ngingaya esihogweni. Lemfundziso yekutsi umuntfu uya endzaweni letsite kuze ayovuma tono takhe ngaphambi kwekutsi aye ezulwini beyingangicaceli kahle. Angizange sengikubone loko eBhayibhelini. Bekuyintfo nje lebengiyiva ngebantfu.”​—Lionel.

“Ngafundziswa kutsi bonkhe bantfu baya ezulwini nabafa kodvwa bengingakwetsembi loko. Bengicabanga kutsi nasewufile sekuphelile nekutsi labo labafile asiyophindze sibabone.”​—Fernando.

Uke watibuta yini kutsi: ‘Kwentekani vele kumuntfu nakafa? Tihlobo tetfu letifile tiyahlupheka yini? Sitawuphindze sitibone yini? Yini lengasenta setsembe kutsi sitawuphindze sitibone?’ Sicela unake loko lokufundziswa liBhayibheli. Kwekucala, asesihlole indlela liBhayibheli lelikuchaza ngayo kufa. Ngemuva kwaloko sitawucoca ngelitsemba liVi laNkulunkulu lelisiniketa lona.

Bantfu labafile bakusiphi simo?

LIBHAYIBHELI LITSI: “Liciniso, labaphilako bayati kutsi batakufa, kodvwa labafile abati lutfo; sebate umvuzo, abasakhunjulwa ngisho nekukhunjulwa. Wonkhe umsebenti losetandleni takho wente ngemandla akho onkhe, ngobe ethuneni lapho uya khona, kute kusebenta, nekucabanga, nelwati kanye nekuhlakanipha.” a​—Umshumayeli 9:5, 10.

Lithuna liyindzawo lapho bantfu baya khona nabafa, lingaphindze lichazwe ngekutsi yindzawo lapho bantfu baba sesimeni sekungaphili noma bangasebenti. Indvodza letsembekile Jobe yalichaza njani lithuna? Ngelilanga linye, wafelwa bantfwana bakhe waphindze walahlekelwa ngiyo yonkhe imphahla yakhe futsi wavumbuka ematfumba wonkhe umtimba. Wancenga Nkulunkulu watsi: “Ngifisa shangatsi ungangifihla ethuneni [“esihogweni,” Catholic Douay Version], ungibhacise.” (Jobe 1:13-19; 2:7; 14:13) Kuyacaca kutsi Jobe bekati kutsi Lithuna bekungasiso sihogo lesivutsa umlilo nobe indzawo lapho bekatawuphindze ahlushwe khona. Kunaloko wayitsatsa njengendzawo yekuphumula.

Lenye indlela yekufundza ngesimo sebantfu labafile ikuhlolisisa liVi laNkulunkulu. LiBhayibheli likhuluma ngebantfu labahlukene labangu-8 labavuswa.​—Fundza libhokisi lelitsi “ Bantfu Labangu-8 Labavuswa Lokukhulunywa Ngabo EBhayibhelini.”

Kulabantfu labangu-8 kute lowakhuluma ngekutsi bekajabulile labekakhonakhona noma bekahlushwa. Kube labantfu labavuswa bebasesihogweni noma ezulwini, bebangeke yini babacocele labanye ngaloko labakubonile? Tindzaba letinjalo betingeke yini tibhalwe eBhayibhelini kuze sonkhe sitati? Tindzaba letinjalo atikabhalwa eBhayibhelini. Kusebaleni kutsi labantfu labangu-8 labavuswa kute lebebangakusho mayelana nesimo lebebakuso ngesikhatsi bafile. Leni? Kungobe ngesikhatsi bafile bebangati lutfo, bekufana nekutsi balele hhu butfongo. Ngaletinye tikhatsi liBhayibheli lifananisa kufa nekulala. Nasi sibonelo, ngesikhatsi, kufe Lazaro, Jesu watsi: “Umngani wetfu Lazaro ulele, kodvwa ngiya khona kuze ngimvuse.”​—Johane 11:11.

Likhona yini litsemba ngebantfu labafile? Batawuvuka yini?

a I-New World Translation of the Holy Scriptures, isebentise ligama lelitsi “Lithuna” kute ichaze ligama lesiHebheru lelitsi “Sheol” kanye nelesiGriki lelitsi “Hades.” Lamanye emaBhayibheli asebentisa ligama lelitsi “sihogo”, kodvwa lemfundziso yekutsi siyindzawo yekuhlupha bantfu labafile ayikho eBhayibhelini.