Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

IMIBUTO LEVELA KUBAFUNDZI . . .

Kukahle Yini Kugubha Khisimusi?

Kukahle Yini Kugubha Khisimusi?

Sekuphele sikhatsi lesidze bantfu labanyenti labangemaKhristu bacabanga kutsi umkhosi wakhisimusi ulilanga lekukhumbula kutalwa kwaJesu. Kodvwa tintfo letentiwa nakugujwa khisimusi tisenta sitibute kutsi vele tihlobene ngani nekutalwa kwaJesu.

Lokunye lesitibuta kona kutsi Santa Claus (Father Christmas) uhlobene ngani nekutalwa kwaJesu. Santa Claus ngulomdoli lomkhulu, lonetihlatsi letinkhulu nesilevu lesimhlophe logcoka tembatfo letibovu. Wakhiwa yinkapani yasenyakatfo Melika letsengisa tinatfo nga-1931, futsi usentjentiswa naku khangiswa tintfo nobe kukhombisa kutsi sikhatsi sakhisimusi sesisondzele. Nga-1950 labanye bantfu base-Brazil betama kusebentisa Grandpa Indian esikhundleni sa-Santa Claus. Waba yini umphumela? Santa claus waba nemandla kuna-Grandpa Indian kodvwa lokusimangalisa kakhulu kutsi “Santa Claus wase udvuma kakhulu futsi watsandzeka kakhulu ngisho kunaloluswane lolunguJesu,” kusho Profesa Carlos E. Fantinati. Lendzaba ya-Santa Claus ngiyo kuphela yini lesenta sitibute kutsi kukahle yini kugubha khisimusi? Kute sitfole liciniso asesihlole kutsi emaKhrstu ekucala abewugubha yini lomkhosi wakhisimusi.

“EmaKhristu labekaphila ngelikhulu lekucala nelesibili lemnyaka bekangatigubhi tinsuku tekutalwa, ngisho nelusuku lwekutalwa lwaJesu,” kusho i-Encyclopedia Britannica. Bekangatigubhi ngani? EmaKhristu abengatigubhi tinsuku tekutalwa ngobe betigujwa bantfu lebebamelene nenkholo yebuKhristu, ngako bekuyintfo lebeyingakavumeleki nawungumKhristu. Ngisho naseBhayibhelini kute lakubhalwe khona lusuku lwekutalwa lwaJesu.

Ngisho nobe emaKhristu angelikhulu lekucala abengafuni nekuyiva indzaba yekugubha tinsuku tekutalwa, kwatsi ngelikhulu lesine leminyaka lisontfo lemaRoma lacala kugubha umkhosi wakhisimusi. Lelisontfo lemaRoma belifuna kutsandvwa bantfu labanyenti, kodvwa kukhona lobekuliphazamisa. Beliphazanyiswa ngemaRoma lebekangasiwo emaKhristu lebekagubha imikhosi yawo yekuphela kwebusika nekucala kwelihlobo. Incwadzi i-Christmas in America leyabhalwa nguPenne L. Restad itsi, njalo ngemnyaka kusukela ngaDecember 17 kuya kuJanuary 1, “emaRoma bekadla, adlala imidlalo, enta imicimbi, amashe ente nalokunye lokunyenti kuze abonge kubonkulunkulu bawo.” Bekutsi ngaDecember 25 emaRoma abe nemkhosi wekutalwa kwelilanga. Lokubeka lelilanga lekutalwa kwaJesu ngaDecember 25, kwenta lisontfo lemaRoma lakhona kushintja emaRoma lamanyenti lebekangemahedeni kutsi asale agubha lilanga lekutalwa kwaJesu esikhundleni semkhosi wekutalwa kwelilanga. “EmaRoma abesolo achubeka nje atigubhela imikhosi yawo yasebusika,” kusho incwadzi i-Santa Claus, a Biography leyabhalwa nguGerry Bowler. Kahle kahle emaRoma achubeka agubha imikhosi yawo egameni lebuKhristu.

Inkinga lenkhulu yekugubha umkhosi wakhisimusi kutsi usukela emikhosini lemibi lenyanyekako. Incwadzi yaStephen Nissenbaum letsi The Battle for Christmas itsi khisimusi “ngumkhosi webantfu labangamkhonti Nkulunkulu kepha lobhace ngebuKhristu.” Ngako Nkulunkulu naJesu abajabuli nakugujwa khisimusi. Kugubha lomkhosi kungabulimata yini buhlobo betfu naNkulunkulu? LiBhayibheli libuta nayi imibuto lebalulekile: Ngobe kulunga kunabudlelwane buni nekungalungi? Kukhanya kunabudlelwane buni nebumnyama? (2 Khorinte 6:14) Khisimusi ufana nesihlahla lesigwegwile ngako “lokugwegwile kungeke kucondziseke.”​—Umshumayeli 1:15.