Skip to content

thangalmīdhu sumatthappadugira ellaa kutrachaattugalukkum yegōvaavin saatchigal ēn badhilalippadhillai?

thangalmīdhu sumatthappadugira ellaa kutrachaattugalukkum yegōvaavin saatchigal ēn badhilalippadhillai?

 ellaa kutrachaattugalukkum kēli pēchugalukkum badhilalikka vēndiya avasiyamillai endra baibilin butthimadhiyai yegōvaavin saatchigalaagiya naangal kadaippidikkirōm. udhaaranatthukku, “kēli seigiravanai thiruttha paarkkiravan avamaanatthai thēdikkolgiraan” endru baibil nīdhimoli ondru solgiradhu. (nīdhimoligal 9:7, 8; 26:4) poi kutrachaattugalai patri alavukku mīri kavalaippattu, adharkaaga varindhukattikkondu sandai pōduvadharku badhilaaga, kadavulai piriyappadutthuvarkutthaan naangal mulu gavanam selutthugirōm.—sangīdham 119:69.

 “pēsuvadharku oru nēram irukkiradhu, pēsaamal iruppadharku oru nēram irukkiradhu.” (prasangi 3:7) adhanaal, satthiyam edhuvendru kandupidikka aarvamaaga irukkira nalmanamulla aatkal kētkum kēlvigalukku naangal badhil solgirōm. aanaal, artthamatra vivaadhangalai naangal thavirkkirōm. indha vishayatthil, yēsu matrum aaramba kaala kristhavargalin munmaadhiriyaiyum avargaludaiya pōdhanaigalaiyum pinpatrugirōm.

  •   yēsu: pilaatthuvukkumun poi kutramsaattappattapōdhu, avar badhilē pēsavillai. (matthēyu 27:11-14; 1 pēdhuru 2:21-23) kudikaarar, perundhīnikkaarar endrellaam kutramsaattappattapōdhukūda avar badhil pēsavillai. “oruvar seigira nīdhiyaana seyalgal avar nyaanamullavar enbadhai nirūbikkum” endra niyamatthinpadi nadandhaar; adhaavadhu, thaan eppadippattavar enbadhai than seyalgal mūlam kaattinaar. (matthēyu 11:19) irundhaalum, nirbandham ērpattapōdhu, thanmēl kutramsumatthiyavargalukku dhairiyamaaga badhilalitthaar.—matthēyu 15:1-3; maarku 3:22-30.

     poi kutrachaattugalai kēttu sōrndhupōga vēndaam endru yēsu than sīshargalidam sonnaar. “nīngal en sīshargal enbadharkaaga makkal ungalai patri kēvalamaaga pēsumpōdhum, illaadhadhaiyum pollaadhadhaiyum sollumpōdhum, ungalai thunburutthumpōdhum sandhōshappadungal” endru avar sonnaar. (matthēyu 5:11, 12) appadi kutramsaattappadumpōdhu than sīshargalukku saatchi kodukka vaaippu kidaikkum enbadhaagavum, appōdhu, “ungal edhirigal ellaarum thirandu vandhaalum ungalai edhirtthu nirkavō edhirtthu pēsavō mudiyaadhapadi naan ungalukku vaartthaigalaiyum nyaanatthaiyum aruluvēn” endra than vaakkurudhiyai niraivētrappōvadhaagavum avar sonnaar.—lūkkaa 21:12-15.

  •   appōsthalan pavul: edhirigalōdu vaakkuvaadham seivadhai aravē thavirkkumpadi kristhavargalukku butthimadhi sonnaar; appadippatta vaakkuvaadhangal “prayōjanam illaadhavai, vīnaanavai” endru avar vivaritthaar.—thītthu 3:9; rōmar 16:17, 18.

  •   appōsthalan pēdhuru: visuvaasatthai patri kēlvi kētkiravargalidam mudindhapōdhellaam badhil sollumpadi kristhavargalai urchaagappadutthinaar. (1 pēdhuru 3:15) vaai vaartthaigalaivida seyalgal mūlamaaga adhai sirappaaga seiya mudiyum endru avar therindhu vaitthirundhaar. adhanaal, ‘nīngal sariyaana vidhatthil nadandhu, muttaalthanamaaga pēsugira butthiyillaadha aatkalin vaayai adaikka vēndum’ endru avar eludhinaar.—1 pēdhuru 2:12-15.