Ei ole. Kuigi Piiblit on aastatuhandeid ümber kirjutatud kergesti hävinevatele materjalidele, näitab muistsete käsikirjade võrdlemine, et üldjoontes on Piibel püsinud muutumatuna.

 Leitud on tuhandeid iidseid Piibli käsikirju. Osades neist on mõningaid erinevusi, mis viitab sellele, et ümber kirjutades tehti vigu. Enamik taolistest erinevustest on aga nii väikesed, et need ei muuda teksti mõtet. Siiski on avastatud ka mõningaid suuri muudatusi, millest mõned on tehtud kaua aega tagasi ilmse eesmärgiga muuta Piibli sõnumit. Vaatame kahte näidet.

1.   Mõningates vanemates piiblitõlgetes sisaldab kirjakoht 1. Johannese 5:7 sõnu „taevas: lsa, Sõna ja Püha Vaim, ja need kolm on üks”. Usaldusväärsed käsikirjad kinnitavad aga, et originaaltekstis neid sõnu polnud. Need lisati juurde hiljem. a Seetõttu on uutest täpsetest piiblitõlgetest need sõnad välja jäetud.

2.   Jumala isikunimi esineb iidsetes Piibli käsikirjades tuhandeid kordi. Vaatamata sellele on mitmetes piiblitõlgetes asendatud see tiitlitega „Issand” või „Jumal”.

 Tänu paljudele leitud käsikirjadele on vigade avastamine praegusel ajal lihtsam kui kunagi varem. b Mida näitab nende käsikirjade võrdlemine tänapäevaste Piiblite täpsuse kohta?

•   Kommenteerides Piibli heebreakeelse osa, niinimetatud vana testamendi teksti, lausus õpetlane William Green: „Võib kindlalt öelda, et mitte ühtegi teist muistset kirjatööd pole nii täpselt edasi antud.”

•   Piibli kreekakeelse osa, niinimetatud uue testamendi kohta on piibliõpetlane Frederick Bruce öelnud: „Uue Testamendi kirjutiste kohta leidub rohkem tõendusmaterjali kui paljude klassikaliste autorite kirjutiste kohta. Ometi ei tule kellelgi pähe viimaste autentsust küsitavaks pidada.”

•   Tuntud autoriteet Piibli käsikirjade alal Frederic Kenyon kinnitas, et „Piiblit kätte võttes võib ilma kartuse ja kõhkluseta öelda, et see on tõesti Jumala sõna, mida on läbi sajandite pärandatud põlvest põlve ilma märkimisväärsete kadudeta”.

•   Nii juutidest kui ka kristlastest ümberkirjutajad säilitasid tekstis juhtumid, mis paljastasid Jumala rahva tõsised väärsammud. c (4. Moosese 20:12; 2. Saamueli 11:2–4; Galaatlastele 2:11–14.) Samuti säilitasid nad tekstilõigud, mis mõistsid Juudi rahva sõnakuulmatuse hukka, ega jätnud välja tekste, mis näitasid, et mõningad inimeste välja mõeldud õpetused on valed. (Hoosea 4:2; Malaki 2:8, 9; Matteuse 23:8, 9; 1. Johannese 5:21.) Kirjutades neid jutustusi täpselt ümber, olid nad usaldusväärsed ja ilmutasid suurt austust Jumala püha sõna vastu.

•   Kas pole mõistlik järeldada, et Jumal, kelle vaimu mõjutusel Piibel kirja pandi, hoolitseb ka selle täpse säilimise eest? d (Jesaja 40:8; 1. Peetruse 1:24, 25.) Soovis ta ju, et Piibel oleks kasulik mitte ainult vanaaja inimestele, vaid ka meile tänapäeval (1. Korintlastele 10:11.) Tegelikult „kõik, mis on varem kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks; niisiis aitab pühakiri meil vastu pidada ja julgustab meid, et meil oleks lootust”. (Roomlastele 15:4.)

•   Jeesus ja tema jüngrid tsiteerisid Piibli heebreakeelset osa, väljendamata mingit muret nende antiiksete tekstide täpsuse pärast. (Luuka 4:16–21; Apostlite teod 17:1–3.)