PALEEDE ja kuninglike hauakambrite varemed lasevad vaid põgusalt aimata muistse Meedia ja Pärsia kaksikimpeeriumi hiilgust, vägevust ja rikkust. Enne nende kahe kuningriigi ühinemist oli domineerivaks võimuks Meedia kuningriik. Kuid aastal 550 e.m.a allutas meedlased Pärsia kuningas Kyros II, kes seejärel valitses Meedia-Pärsia kuningriigi üle. See Pärsia lahest põhja poole jääva keskusega hiigelriik ulatus lõpuks Egeuse merest Egiptuseni ja sealt Loode-Indiani ning hõlmas ka Juudamaad.

Meedia-Pärsia valitses juudi rahvast üle 200 aasta alates Babüloni allutamisest aastal 539 e.m.a kuni kreeklastelt lüüasaamiseni aastal 331 e.m.a. Neid sel ajal toimunud tähelepanuväärseid sündmusi mainib ära hulk Piibli raamatuid.

Piibel räägib, et kuningas Kyros II vabastas Babülonis vangis olnud juudid ning lubas neil naasta Jeruusalemma ja ehitada üles Jumala templi, mille babüloonlased aastal 607 e.m.a olid hävitanud (Esra 1:1–7; 6:3–5). Seda aruannet kinnitab Kyrose silindrina tuntud savist kiritõend, mis leiti aastal 1879 muistse Babüloni varemeist. Selle tekstis mainitakse Kyrost nimepidi ja räägitakse tema poliitikast saata varem vangistatud rahvad ja nende kultusobjektid kodumaale tagasi. Piiblikirjutaja Jesaja pani kirja Jehoova prohvetlikud sõnad Kyrose kohta: „Tema viib täide kõik, mida ma tahan, ja ütleb Jeruusalemmale: „Sind ehitatakse üles!” ning templile: „Taas rajatakse sulle alus!”” (Jesaja 44:28).

Tegelikult käskis Kyros, et templi taastamise  „kulud tasutagu kuningakojast”, nagu ütleb Esra 6:3, 4. See hämmastav lausung on kooskõlas ilmaliku ajalooga. „Pärsia kuningate järjekindel poliitika oli aidata taastada oma impeeriumi pühamuid,” kirjutatakse raamatus „Persia and the Bible”.

Piibel räägib sellest, et juutide vastased kirjutasid hiljem Dareios Suurele (tuntud ka nime all Dareios I) kirja, kus seatakse kahtluse alla juutide väide, nagu oleks Kyros volitanud neid templit uuesti üles ehitama. Dareios andis korralduse otsida üles kirjaliku määruse originaal. Milline oli tulemus? Pealinnast Ekbatanast leitigi kirjarull Kyrose määrusega. Seepeale kirjutas Dareios: „Mina Daarjaves, olen andnud selle käsu. Seda [templi taasrajamise käsku] täidetagu täpselt!” Seejärel vastuseis ehitustööle lakkas. * (Esra 6:2, 7, 12, 13.)

Ilmalik ajalugu toetab neid üksikasju. Kõigepealt tuleb mainida, et Ekbatana oli Kyrose suveresidents, nii et oma määruse võis ta seal välja anda. Lisaks näitavad arheoloogilised leiud, et Meedia-Pärsia kuningad näitasid üles suurt huvi oma valdusi puudutavate usuasjade vastu ning kirjutasid vaidluste lahendamiseks kirju.

Prohvet Taaniel nägi Jumala inspireeritud unenäos nelja üksteise järel merest tõusvat metsalist, igaüks kujutamas üht järjestikustest maailmariikidest. Esimene metsaline, tiivuline lõvi, kujutas Babüloni. Teine oli „karu sarnane”. Lugu jätkub: „Temale öeldi nõnda: „Tõuse, söö palju liha!”” (Taaniel 7:5). See hirmuäratav karu kujutas Meedia-Pärsiat.

Nagu Taanieli prohvetikuulutus ütles, iseloomustas Meedia-Pärsiat täitmatu vallutusiha. Üsna pea pärast Taanieli nägemust lõi Kyros meedlasi ning astus seejärel sõtta naaberriikide Lüüdia ja Babüloonia vastu. Tema poeg Kambyses II vallutas Egiptuse. Hiljem laiendasid Meedia-Pärsia valitsejad oma impeeriumi veelgi.

Kuidas selles tõlgenduses kindel olla? Teises, kuid eelmisega seonduvas nägemuses nägi Taaniel jäära „kaevlevat lääne ja põhja ja lõuna poole”. See prohvetikuulutus täitus, kui Meedia-Pärsia „kaevles” teiste riikide, sealjuures vägeva Babüloonia poole. Seda nägemust tõlgendav Jumala ingel lausus Taanielile: „Jäär, keda sa nägid, kellel oli kaks sarve, on Meeda ja Pärsia kuningad” (Taaniel 8:3, 4, 20).

Veel tuleks märkida, et paar sajandit enne Babüloonia lüüasaamist ennustas prohvet Jesaja ette nii võiduka (veel sündimata)  Pärsia kuninga nime kui ka Babüloni vallutamise strateegia. Jesaja kirjutas: „Nõnda ütleb Jehoova oma võitule Kooresele, kelle paremast käest ma olen kinni haaranud, et alistada tema ees rahvaid ..., et avada tema ees uksi, et väravad ei jääks suletuks” (Jesaja 45:1). Nii Jesaja kui Jeremija ennustasid, et Eufrati jõest toituvad Babüloonia „jõed” ehk kanalid, mis olid linna kaitsvaks vallikraaviks, kuivavad ära (Jesaja 44:27; Jeremija 50:38). Kreeka ajaloolased Herodotos ja Xenophon kinnitavad Piibli prohvetikuulutuse täpsust, sealhulgas fakti, et babüloonlased pidasid just sel ööl, kui Kyros linna tungis, kärarikast joomapidu (Jesaja 21:5, 9; Taaniel 5:1–4, 30). Juhtinud Eufrati jõe kõrvale, sisenesid Kyrose väed jõeäärsete lahtijäetud väravate kaudu linna, ilma et neile erilist vastupanu oleks osutatud. Babülon langes üheainsa ööga!

See sündmus omakorda viis teise prohvetikuulutuse hämmastava täitumiseni. Varem oli prohvet Jeremija ennustanud, et Jumala rahvas pagendatakse 70 aastaks Babüloni (Jeremija 25:11, 12; 29:10). See prohvetikuulutus täitus täpselt õigel ajal ning pagendatutel lubati naasta kodumaale.

Veidi aega pärast seda, kui Meedia-Pärsia vallutas Babüloni, pani Taaniel kirja prohvetikuulutuse, mis valgustab tähtsaimat sündmust, mille vahendusel täitub Jumala eesmärk inimkonna suhtes. Ingel Gabriel andis Taanielile täpselt teada, millal ilmub Messias – kirjakohas 1. Moosese 3:15 tõotatud „seeme”. Jumala ingel teatas: „Sõna väljumisest alates Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat”, kokku 69 aastanädalat (Taaniel 9:25). Millal see prohvetlik ajajärk algas?

Olgugi et Kyros lubas juutidel oma kodumaale naasta peagi pärast Babüloni langust, oli Jeruusalemm koos oma müüridega veel hulk aastaid hiljemgi lagunenud. Aastal 455 e.m.a andis kuningas Artaxerxes oma juudist joogikallajale Nehemjale loa minna Jeruusalemma tagasi taastamistööd juhtima (Nehemja 2:1–6). See märgistaski 69 aastanädala algust.

Messias pidi ilmuma pärast 69 aastanädalat, millest igaüks kestis 7 aastat, mis teeb kokku 483 aastat. See prohvetikuulutus täitus Jeesuse ristimisega aastal 29 m.a.j – aastast 455 e.m.a täpselt 483 aastat hiljem. *

Taanieli prohvetikuulutuse täpne täitumine on osa Jeesuse rolli kinnitavast rikkalikust tõendusmaterjalist. Ka see tõend annab meie tulevikulootusele kindla aluse. Jeesus kui Jumala taevase kuningriigi Kuningas teeb karmile inimvalitsusele lõpu. Pärast seda viib ta täide veel palju prohvetikuulutusi, kaasa arvatud need, mis käivad surnute ülestõusmise kohta, et nad võiksid lõputult elada paradiislikul maal (Taaniel 12:2; Johannese 5:28, 29; Ilmutus 21:3–5).