PIIBEL näitab, et tõotatud maa mõnes piirkonnas laiusid metsad ja et seal oli rohkesti puid. (Joosua 17:15, 18; 1. Kun. 10:27.) Ent nähes tänapäeva Iisraelis suuri lagedaid maa-alasid, võivad mõned kahelda, kas see maa ikka oli varem nii metsane.

Raamat „Life in Biblical Israel” selgitab, et muistses Iisraelis oli palju rohkem metsa, kui on sellel maa-alal tänapäeval. Peamiselt kasvasid seal sellised puud nagu süüria mänd (Pinus halepensis), igihaljas tamm (Quercus calliprinos) ja pistaatsia (Pistacia palaestina). Sefelas ehk madalmaal, mis laiub mäeaheliku ja Vahemere ranniku vahel, oli külluslikult sükomoor-viigipuid (Ficus sycomorus).

Raamatus „Plants of the Bible” öeldakse, et mõned Iisraeli paikkonnad on praegu täiesti lagedad. Miks on see nii? Raamatus räägitakse, et see on järkjärgulise tegevuse tagajärg: „Inimesed on pidevalt sekkunud looduskeskkonda, peamiselt selleks, et laiendada põlluharimis- ja karjakasvatuspiirkonda, ent ka selleks, et hankida ehitus- ja küttematerjali.”