Kas sa tead?

Kas Piiblis kirjeldatud pidalitõbi ühtib tänapäeval seda nime kandva haigusega?

Tänapäeval kasutatav meditsiinitermin „pidalitõbi” ehk „leepra” viitab inimese bakteriaalinfektsioonile. Selle bakteri (Mycobacterium leprae) määras esmakordselt kindlaks aastal 1873 dr Gerhard Hansen. Teadlased on leidnud, et see bakter võib kehaväliselt püsida ninasekreetides elus kuni üheksa päeva. Samuti on nad leidnud, et inimestel, kes on pidalitõbistega vahetus kontaktis, on suurem oht haigusse nakatuda, ning et bakteriga saastunud rõivad on üks võimalikke nakkusallikaid. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil teatati aastal 2007 rohkem kui 220 000 uuest haigusjuhust.

Pole kahtlustki, et piibliaegadel oli pidalitõbi Lähis-Ida rahvaste nuhtluseks. Moosese seadus nõudis pidalitõbe põdeja karantiini panemist (3. Moosese 13:4, 5). Ent „pidalitõvena” tõlgitud heebrea sõna tsa·raʹʽath ei käinud vaid nakatunud inimeste kohta. Tsa·raʹʽath nakkas ka rõivaid ja elumaju. Sedalaadi pidalitõbe võis esineda villastel või linastel rõivastel või nahkesemetel. Mõnel juhul võis sellest saada lahti pesemisega, kui aga „rohekas või punakas” nakatus ei kadunud, tuli riie või nahkese põletada (3. Moosese 13:47–52). Elumajades esines pidalitõbi „rohekate või punakate süvenditena” seintel. Nakatunud kivid ja savimört tuli eemaldada ja inimasustustest eemal ära visata. Kui pidalitõbi taas endast märku andis, tuli hoone maha kiskuda ja lammutusmaterjal minema vedada (3. Moosese 14:33–45). Arvatakse, et riietel või elumajades mainitud pidalitõbi võis olla see, mida praegu nimetatakse hallituseks. Siiski ei saa seda kindlalt öelda.

Miks pani apostel Pauluse kuulutustöö Efesoses hõbesepad möllama?

Efesose hõbesepad said head tulu „hõbedast Artemise templeid” valmistades. Jahi-, viljakus- ja sünnitusjumalanna Artemis oli Efesose kaitsejumalanna (Apostlite teod 19:24). Väidetavalt oli tema kuju taevast alla langenud. Seda kuju hoiti Efesoses Artemise templis (Apostlite teod 19:35). Templit peeti üheks seitsmest antiikmaailma imest. Iga aasta märtsis/ aprillis voolas Efesosse suurte hulkadena kokku palverändureid, et võtta osa Artemise auks korraldatavatest pidustustest. Külaliste kokkuvool tingis nõudluse kultusesemete järele, mida palverändurid koju jõudes kasutasid kas mälestusesemetena, amulettidena, jumalannale toodavate ohvritena või perekondliku jumalateenistuse objektidena. Efesose iidsed raidkirjad kõnelevad Artemise kuld- ja hõbekujude valmistamisest. On ka raidkirju, kus mainitakse konkreetselt hõbeseppade tsunfti.

Paulus õpetas, et kujud, mis on kätega tehtud, ei ole jumalad (Apostlite teod 19:26). Seepärast tajusid hõbesepad ohtu oma sissetulekutele ning õhutasid rahvast protestiks Pauluse kuulutustegevuse vastu möllule. Demeetrios, üks hõbeseppadest, võttis nende kartused kokku sõnadega: „Mitte ükspäinis seda meie tööstust ei ähvarda halvakspanu, vaid ka suure jumalanna Artemise templit, nii et seda mikski ei panda ja et kaob ka jumalanna suur au, keda kummardavad kogu Aasia ja kõik maailm!” (Apostlite teod 19:27).