Apostlite teod 19:1–41

19  Sel ajal kui Apollos+ oli Korintoses, läks Paulus läbi sisemaa ja tuli Efesosse.+ Seal leidis ta mõned jüngrid  ja küsis neilt: „Kas te usklikuks saades püha vaimu saite?”+ Nad vastasid: „Me pole kunagi kuulnudki pühast vaimust.”  Paulus küsis: „Millise ristimisega* teid siis ristiti?” Nad vastasid: „Johannese ristimisega*.”+  Paulus ütles: „Johannes ristis sellise ristimisega, mis oli kahetsuse märgiks,+ ja ütles rahvale, et nad usuksid sellesse, kes tuleb pärast teda,+ see tähendab Jeesusesse.”  Seda kuuldes lasid nad end ristida oma isanda Jeesuse nimesse.  Kui Paulus pani oma käed nende peale, said nad püha vaimu+ ning hakkasid võõraid keeli kõnelema ja prohvetlikult rääkima.+  Kokku oli neid mehi tosinajagu.  Paulus läks sünagoogi+ ja rääkis julgesti kolm kuud, pidades kõnesid ja arutledes veenvalt Jumala kuningriigi* üle.+  Aga kui mõned kangekaelselt keeldusid uskumast* ja halvustasid rahva ees Isanda teed,+ tõmbus ta neist eemale,+ võttis jüngrid endaga kaasa* ning pidas iga päev kõnesid Türannose kooli auditooriumis. 10  Nõnda kestis see kaks aastat, nii et kõik, kes elasid Aasia provintsis, said kuulda Isanda sõna, nii juudid kui ka kreeklased. 11  Jumal tegi Pauluse käte läbi erakordselt vägevaid tegusid.+ 12  Isegi kui haigetele viidi higirätte ja põllesid, mis olid puutunud tema keha vastu, said nad terveks+ ja kurjad vaimud läksid neist välja.+ 13  Kuid mõned juudid, kes ringi rändasid ja deemoneid välja ajasid, üritasid samuti isand Jeesuse nime lausudes inimestest kurje vaime välja ajada, öeldes: „Ma käsin* teid Jeesuse nimel, keda Paulus kuulutab.”+ 14  Seda tegid juudi peapreestri Skeua seitse poega. 15  Ent kuri vaim vastas neile: „Jeesust ma tean+ ja Paulus on mulle tuttav,+ aga kes teie olete?” 16  Seepeale kargas inimene, kelles oli kuri vaim, neile kallale ja sai neist jagu, nii et nad põgenesid sellest majast alasti ja haavatuna. 17  Sellest kuulsid Efesoses kõik, nii juudid kui ka kreeklased, ja neid haaras hirm ning isand Jeesuse nime ülistati väga. 18  Paljud neist, kes olid saanud Jeesuse jüngriteks*, tulid ja tunnistasid oma patud üles ning andsid neist avalikult teada. 19  Suur hulk neid, kes tegelesid maagiaga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide nähes.+ Raamatute hind arvestati kokku ja leiti, et need olid väärt 50 000 hõbetükki. 20  Jehoova sõna levis võimsasti ja võidutses*.+ 21  Pärast neid sündmusi otsustas Paulus* rännata Makedoonia+ ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma.+ Ta ütles: „Kui ma olen seal ära käinud, pean nägema ka Roomat.”+ 22  Niisiis saatis ta Makedooniasse oma kaks abilist, Timoteose+ ja Erastose,+ aga ta ise jäi veel mõneks ajaks Aasia provintsi. 23  Sel ajal puhkesid Isanda tee+ pärast rahutused.+ 24  Mees nimega Demeetrios, kes oli hõbesepp ja valmistas hõbedast väikseid Artemise templeid, tõi käsitöölistele väga suurt tulu.+ 25  Ta kogus nemad ja teised samal alal töötajad kokku ning ütles: „Mehed, te teate hästi, et meie jõukus sõltub sellest ärist. 26  Te näete ja kuulete, kuidas see Paulus mitte ainult Efesoses,+ vaid peaaegu kogu Aasia provintsis on veennud suurt hulka rahvast ja pannud nad uskuma, et kätega tehtud jumalad polegi tegelikult jumalad.+ 27  Mitte ainult meie äri ei ähvarda oht põlu alla sattuda, vaid võib juhtuda, et ka suure jumalanna Artemise templit ei peeta enam millekski ning see, keda kummardab kogu Aasia provints ja terve maailm*, jääb oma hiilgusest ilma.” 28  Seda kuuldes said nad väga vihaseks ja hakkasid karjuma: „Suur on efeslaste Artemis!” 29  Kogu linnas võttis maad segadus, inimesed tormasid kõik koos teatrisse ja vedasid endaga kaasa makedoonlased Gaiuse ja Aristarhose,+ kes olid Pauluse reisikaaslased.+ 30  Paulus tahtis minna rahva sekka, kuid jüngrid ei lubanud. 31  Isegi mõned pidustuste ja mängude korraldajad, kes suhtusid temasse sõbralikult, saatsid talle sõna ja palusid, et ta end teatrisse minekuga ohtu ei seaks. 32  Ühed rahva hulgast karjusid üht ja teised teist, sest rahvakogunemisel valitses segadus ja suurem osa inimestest ei teadnudki, miks nad olid kokku tulnud. 33  Siis toodi rahva seast välja Aleksandros, kelle juudid ette lükkasid. Aleksandros viipas käega ja tahtis hakata rahva ees kaitsekõnet pidama. 34  Aga kui nad aru said, et ta on juut, karjusid kõik nagu ühest suust ligi kaks tundi: „Suur on efeslaste Artemis!” 35  Kui linnakirjutaja oli lõpuks rahva maha rahustanud, ütles ta: „Efesose mehed, kas on kedagi, kes ei teaks, et efeslaste linn valvab suure Artemise templit ja tema taevast mahalangenud kuju? 36  Kuna keegi ei saa sellele vastu vaielda, siis jääge rahulikuks ja ärge tegutsege tormakalt. 37  Te olete toonud siia mehed, kes pole ei templiröövlid ega meie jumalanna teotajad. 38  Kui Demeetriosel+ ja käsitöölistel, kes on koos temaga, on kellegi vastu kaebust, siis selle jaoks on kohtupäevad ja prokonsulid, nad esitagu oma süüdistused kohtus. 39  Aga kui teil on nende vastu veel midagi, tuleb seda käsitleda* korralisel rahvakoosolekul. 40  On oht, et meid hakatakse tänase pärast süüdistama mässule õhutamises, sest meil pole seda möllu millegagi õigustada.” 41  Seda öelnud, saatis ta rahva laiali.

Allmärkused

Sõna-sõnalt „Millesse”.
Sõna-sõnalt „ristimisse”.
Võib tõlkida ka „kuningavalitsuse”.
Võib tõlkida ka „tegid südame kõvaks”.
Sõna-sõnalt „eraldas jüngrid”.
Sõna-sõnalt „vannutan”.
Sõna-sõnalt „olid hakanud uskuma”.
Sõna-sõnalt „kasvas ja tugevnes”.
Sõna-sõnalt „otsustas Paulus vaimus”.
Võib tõlkida ka „asustatud maa”.
Võib tõlkida ka „käsitletakse seda”.

Kommentaarid

Johannese ristimist. Johannese ristimine sümboliseeris inimese kahetsust Moosese seaduse vastu tehtud pattude pärast. (2Mo 24:7, 8.) Kuna Moosese seadus kaotas 33. aasta nädalatepühal kehtivuse, kaotas kehtivuse ka Johannese ristimine. (Ro 10:4; Ga 3:13; Ef 2:13–15; Kol 2:13, 14.) Sealtpeale tunnustas Jehoova üksnes seda ristimist, mille kohta andis juhendid Jeesus. (Mt 28:19, 20.) Apollost puudutavad sündmused, millest selles peatükis räägitakse, leidsid aset 52. aasta paiku.

Johannese ristimisega. Vt Ap 18:25 kommentaari.

Isanda tee. Sõna-sõnalt „tee”. Nõnda nimetatakse Apostlite tegude raamatus kristlikku eluviisi ja õpetust. See väljend võib olla pärit Jeesuse sõnadest „Mina olen tee”. (Joh 14:6.) Jeesuse järelkäijatest räägitakse kui Isanda tee pooldajatest, mis tähendab, et nad käisid Jeesuse jälgedes. (Ap 19:9.) Jeesus oli pühendunud Jumal Jehoova teenimisele. Kristlastele oli aga tähtis ka usk Jeesus Kristusesse. Pärast 44. aastat hakati Süüria Antiookias Jeesuse jüngreid Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks. (Ap 11:26.) Kuid ka hiljem räägib Luukas kogudusest kui Isanda teest. (Ap 19:23; 22:4; 24:22; vt Ap 18:25 ja 19:23 kommentaari.)

Isanda tee. Sõna-sõnalt „tee”. Nagu on selgitatud Ap 9:2 kommentaaris, kasutatakse seda väljendit algkristliku koguduse kohta. Tõeline kristlus ei seisne pelgalt välise mulje loomises ega formaalsuste täitmises, vaid see on eluviis. Kristlane laseb end oma eluteel juhtida pühal vaimul ning kogu tema elu keerleb Jumala teenimise ümber. (Joh 4:23, 24.) Süüriakeelses Pešittas esineb siin salmis fraas tähendusega „Jumala tee”, Clemensi redigeeritud Vulgatas „Issanda tee” ja mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J17, 18) „Jehoova tee”.

Isanda teed. Sõna-sõnalt „teed”. (Vt Ap 9:2 ja 19:23 kommentaari ning „Sõnaseletusi”.)

Türannose kooli auditooriumis. Võib tõlkida ka „Türannose koolis”, „Türannose loengusaalis”. Selle kooli kohta pole rohkem infot antud, aga paistab, et Paulusel oli luba kasutada selle loengusaali, võib-olla isegi mitu tundi päevas. Mõnes vanas käsikirjas on siin ka sõnad „viiendast tunnist kümnendani”, st kella 11-st kuni 16-ni. Kuna aga mitmes varases käsikirjas need sõnad puuduvad, võib järeldada, et neid polnud Apostlite tegude raamatu algtekstis. Sellegipoolest arvavad mõned õpetlased, et selles fraasis mainitud ajavahemik kajastab üsnagi tõenäoliselt Pauluse päevakava Efesoses viibimise ajal. Kui see on nii, näitab see, et Paulus kasutas võimalust õpetada jüngreid palavatel päevatundidel, kui paljud töölised pidasid puhkepausi.

Aasia provintsis. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Aasia”.

higirätte ja põllesid. Higirätte kanti ümber pea, et higi silmisse ei voolaks. Põllesid kandsid füüsilise töö tegijad. Sellest, et Paulusel olid olemas põlled, võib järeldada, et kuulutustööst vabadel tundidel, võib-olla hommikul vara, tegeles Paulus telgitegemisega. (Ap 20:34, 35.)

maagiaga. Kr períerga (liigne, kasutu, kõrvaline). Ühe sõnaraamatu järgi on see „liigne või kohatu uudishimu ..., nagu näiteks maagiaga tegelemine”. („A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature”, kolmas väljaanne, 2000.) See sõna kirjeldab nõiakunsti, võtteid, mida kasutavad need, kes kurjade vaimude kaasabil topivad oma nina keelatusse. Efesoses tegelesid paljud inimesed maagia ja muude demonismi vormidega. Oma kirjas efeslastele kutsus Paulus kristlasi üles varustama end kogu Jumala antud sõjavarustusega, et kurjade vaimudega edukalt võidelda. (Ef 6:11, 12.)

50 000 hõbetükki. Kui hõbetüki all mõeldakse drahmi või denaari, võrdub see summa töölise 50 000 päeva ehk umbes 137 aasta palgaga, kui tööline töötab seitse päeva nädalas.

Jehoova sõnast. See väljend on pärit piibli heebreakeelsest osast. Heebreakeelses algtekstis koosneb see heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist. Vastav heebrea väljend esineb umbes 200 salmis. (Nt 2Sa 12:9; 24:11; 2Ku 7:1; 20:16; 24:2; Jes 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jer 1:4; 2:4; Hes 1:3; 6:1; Ho 1:1; Mi 1:1; Sak 9:1.) See väljend esineb ka ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sak 9:1. See pärgamendirull leiti Nahal Heverist, mis asub Iisraelis Juuda kõrbes Surnumere lähedal, ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Kuigi paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 8:25 fraas ton lógon tu kyríu (Issanda sõnast), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:25.)

Isanda tee. Sõna-sõnalt „tee”. Nagu on selgitatud Ap 9:2 kommentaaris, kasutatakse seda väljendit algkristliku koguduse kohta. Tõeline kristlus ei seisne pelgalt välise mulje loomises ega formaalsuste täitmises, vaid see on eluviis. Kristlane laseb end oma eluteel juhtida pühal vaimul ning kogu tema elu keerleb Jumala teenimise ümber. (Joh 4:23, 24.) Süüriakeelses Pešittas esineb siin salmis fraas tähendusega „Jumala tee”, Clemensi redigeeritud Vulgatas „Issanda tee” ja mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J17, 18) „Jehoova tee”.

Isanda tee. Sõna-sõnalt „tee”. Nõnda nimetatakse Apostlite tegude raamatus kristlikku eluviisi ja õpetust. See väljend võib olla pärit Jeesuse sõnadest „Mina olen tee”. (Joh 14:6.) Jeesuse järelkäijatest räägitakse kui Isanda tee pooldajatest, mis tähendab, et nad käisid Jeesuse jälgedes. (Ap 19:9.) Jeesus oli pühendunud Jumal Jehoova teenimisele. Kristlastele oli aga tähtis ka usk Jeesus Kristusesse. Pärast 44. aastat hakati Süüria Antiookias Jeesuse jüngreid Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks. (Ap 11:26.) Kuid ka hiljem räägib Luukas kogudusest kui Isanda teest. (Ap 19:23; 22:4; 24:22; vt Ap 18:25 ja 19:23 kommentaari.)

Artemise. Efesose Artemis oli viljakusjumalanna, keda kummardati kogu Väike-Aasias. (Ap 19:27.) Artemise rinnaesine oli kaetud rohkete munakestega, mis kujutavad eri arvamuste kohaselt rindu, mune või sõnni munandeid. Tema muumiasarnast alakeha ehtisid erisuguste loomade kujutised. Efesose Artemis pole sama kes neitsilik jahijumalanna Artemis Kreeka mütoloogias. Artemise Rooma vaste on Diana.

pidustuste ja mängude korraldajad. Sõna-sõnalt „asiarhid”. Need oli Rooma Aasia provintsi kõrged ametnikud. Ilmselt valiti nad ametisse nende mõjukuse ja jõukuse pärast. Nad korraldasid ja rahastasid provintsis peetavaid mänge.

linnakirjutaja. Kõrgeim ametnik Rooma impeeriumi teatud linnades.

prokonsulid. Prokonsul oli provintsi asehaldur, kes allus Rooma senatile. Tal oli nii kohtulik kui ka sõjaline võim. Prokonsulil oli oma provintsi asjades lõplik otsustusõigus, kuid ta pidi oma tegevusest senatile aru andma. Igal senatiprovintsil oli vaid üks prokonsul, seega mitmusega mõeldakse siin prokonsuleid üldiselt. Aasia provintsi prokonsul elas Efesoses, mis oli provintsi pealinn. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Aasia”.)

Pildid ja videod

Efesose hõbeseppi mainiv raidkiri
Efesose hõbeseppi mainiv raidkiri

Efesosest on leitud mitu raidkirja, kus mainitakse selles linnas tegutsevaid hõbeseppi. Fotol olev raidkiri on dateeritud 3. sajandisse. Hõbesepad ülistavad sellel prokonsul Valerius Festust oma heategijana ja kiidavad teda sadama kallal tehtud töö eest. See raidkiri kinnitab, et Efesose hõbeseppadel oli mõjuvõimu ja et neil oli oma kutseühing. Apostlite tegude raamat räägib, kuidas Efesose hõbesepad, kes müüsid Artemise templi kujukesi, lõid linnas lärmi, kui nende äri ähvardas oht. (Ap 19:24.)

Efesose teater ja selle ümbrus
Efesose teater ja selle ümbrus

Videos on näha Efesose teatrit, mis mahutas 25 000 pealtvaatajat ja oli seega Pauluse päevil suurim teater Väike-Aasias. See teater asus kahe peatänava ristumiskohas ja sel oli linnaelus tähtis roll. Rooma teatrites ei korraldatud ainult teatrietendusi, vaid ka avalikke väitlusi. Sellesse teatrisse vedaski rahvajõuk Pauluse reisikaaslased, kuna hõbesepp Demeetrios ja ta ametivennad olid rahva Pauluse vastu üles ässitanud. (Ap 19:23–28.)

1. Teater

2. Agoraa

3. Arkaadia tee

4. Gümnaasium (ehitatud 1. sajandi teisel poolel m.a.j)