Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kalapüük Galilea merest

Kalapüük Galilea merest

Kalapüük Galilea merest

MILLINE oli Galilea mere kalamehe elu esimesel sajandil? Vastus heidab valgust paljudele evangeeliumilugudele, nagu näiteks eelnevas artiklis käsitletuile.

See „meri” on tegelikult mageveejärv, mis on umbes 21 kilomeetrit pikk ja 12 kilomeetrit lai. Sealseid rikkalikke kalavarusid on kalamehed juba ammust ajast ekspluateerinud. Küllap asus Jeruusalemma Kalaväravas kalaturg (Nehemja 3:3). Seal müüdi ka Galilea merest püütud kala.

Apostel Peetrus oli pärit Galilea mere äärsest linnast Betsaidast, mille tähendus võiks olla „Kalamehe koda”. Järve ääres asus ka linn nimega Magadan ehk Magdala, kuhu Jeesus viis pärast vee peal kõndimist oma jüngrid (Matteuse 15:39). Ühe autori sõnul võiks selle linna kreeka nime tõlkida sõnaga „Kalatöötluslinn”. Selles laiaulatusliku kalatöötlemise poolest kuulsas linnas tegeldi kohapeal püütud kala kuivatamise ja soolamisega ning hoidistamisega amforateks kutsutud savinõudes. Toodang pakendati ja toimetati tõenäoliselt kõikjale Iisraeli ning ka väljapoole seda.

Seega oli kala püüdmine, töötlemine ja turustamine Jeesuse päevade Galileas tooniandev äriharu. Pole raske oletada, et sellest said majanduslikku tulu paljud piirkonna inimesed. Kuid see polnud tingimata alati nõnda. Kalapüük „ei olnud vaba ettevõtlus, nagu seda võiksid kujutleda Uue Testamendi praegusaegsed lugejad”, nendib üks õpetlane. See oli osa „riiklikult reguleeritud, eliidile kasumit toovast ettevõtlusest”.

Herodes Antipas oli Galileas piirkondlik valitseja, Rooma määratud vasallkuningas. Seega olid tema järelevalve all territooriumi teed, sadamad ning loodusressursside kasutamine kaevandamise, metsanduse, põllumajanduse ja kalanduse näol. Kõik see oli Herodesele peamiseks maksutulu allikaks. Esimese sajandi Galilea maksupoliitika kohta puudub meil üksikasjalik teave. Paistab siiski, et üldiselt ei erinenud Herodese tegutsemisviis suurte hellenistlike valitsejate omast või sellest, mida rakendasid roomlased oma idaprovintsides. Lõviosa piirkonna majanduslikust tegevusest ja loodusressursside ekspluateerimisest tulenenud kasumist läks ilmselt eliidile, mitte lihtrahvale, kes tegelikult oli suure töö tegija.

Maksukoorem

Jeesuse päevil kuulusid Galilea parimad maad kuningakojale ning olid jaotatud hiigelvaldusteks, millest Herodes Antipas oma ülikutele ja soosikutele tükke välja jagas. Herodese alamad pidid maksma kinni hiigelkulutused, mis kaasnesid tema luksusliku eluviisi, ambitsioonikate ehitusprojektide, keeruka administratiivaparaadi ning sõpradele ja linnadele tehtud mitmesuguste kingitustega. Väidetavalt oli lihtrahvale pealepandud maksude, tollide ja muude kohustuste koorem äärmiselt ränk.

Herodesele kuulus ka sisevete ekspluateerimise monopol. Seega oli kalapüük kas osa kuninga laiaulatuslikust ettevõtlusest või siis juhtisid seda kingituseks saadud valduste omanikud. Piirkondades, mida kuningas otseselt haldas, oli maksumaakleritel või ülemmaksukogujatel – rikastel, kes olid oksjonil omandanud õiguse makse koguda – voli sõlmida kaluritega kalastusõiguse lepinguid. Mõningad piiblikommentaatorid arvavad, et kuna Matteus oli ametis Kapernaumas – olulises kalapüügikeskuses Galilea mere ääres –, võis ta ehk töötada nende ülemmaksukogujate heaks kui kohalik „kuninglike kalastusõiguste lepinguline”. *

Esimesest ja teisest sajandist e.m.a pärit tõendusmaterjal näitab, et Palestiinas maksti makse üldjuhul natuuras, mitte rahas. Seega andis osa elukutselisi kalamehi tasuks kalastusõiguse eest ära 25–40 protsenti oma saagist. Muistsetest dokumentidest nähtub, et vähemalt mõningatel Rooma haldusaladel oli kalapüük riigi monopol, mis oli inspektorite järelevaatuse all. Pisiidias jälgis omamoodi kalastuspolitsei, et keegi ilma loata kala ei püüaks ning et kalurid müüksid oma saagi vaid selleks volitatud kokkuostjaile ehk hulgikaupmeestele, kelle tegevust riik samuti kontrollis ja maksustas.

Ühe analüütiku sõnul tähendas kogu see järelevaatus ja maksustamine lõppkokkuvõttes seda, et „kuningas või maavaldaja teenis rikkalikku kasumit, kalamehed aga said ülinapilt tulu”. Rõhuva maksupoliitika tõttu oli ka teistes majandusvaldkondades tegutsejate kasum vilets. Maksud pole kunagi olnud populaarsed nende seas, kes neid maksma peavad. Ent evangeeliumides kajastuv üleüldine vaenulikkus maksukogujate vastu oli kahtlemata kasvanud välja nende lihtrahvalt viimase väljapigistamisest rikastuvate meeste ebaaususest ja saamahimust (Luuka 3:13; 19:2, 8).

Kalamehed evangeeliumides

Evangeeliumid räägivad, et Siimon Peetrusel olid kalapüügipartnerid. Need, kes tõttasid Peetrusele appi imelist saaki välja tõmbama, olid tema „kaaslased teises paadis” (Luuka 5:3–7). Õpetlased selgitavad, et „kalurid võisid moodustada ühistuid, ... et taotleda kalastuslepingut või -õigust”. Sel kombel võisid ka Sebedeuse pojad, Peetrus, Andreas ja nende kaaslased saada loa tegelda kalastamisega.

Pühakiri ei räägi täpsemalt sellest, kas neil Galilea kalameestel olid enda paadid ja püügivarustus. Mõningad arvavad, et olid küll. Kirjas on, et Jeesus läks paati, „mis oli Siimoni oma” (Luuka 5:3). Ühes teemakohases artiklis märgitakse, et „on siiski võimalik, et paadid olid tegelikult vahetalitajate omanduses ning ühistu kasutuses”. Oli see nõnda või mitte, kuid Pühakiri räägib Jaakobusest ja Johannesest, kes olid oma võrke parandamas. Võib arvata, et kalamehed pidid lisaks muule ka oma saagi müügi ja päevatööliste palkamise osas kokku leppima.

Seega oli esimese sajandi Galilea kaluritel toimetamisi rohkem, kui esialgu arvata võiks. Nende tegevus oli osa keerukast majandussuhete süsteemist. Seda silmas pidades omandavad evangeeliumilood ning Jeesuse sõnad kalapüüdmise ja kalameeste kohta sügavama tähenduse. Mis veelgi tähtsam, sellised teadmised aitavad meil mõista, kui suur oli Peetruse, Andrease, Jaakobuse ja Johannese usk. Nemad teenisid kalapüüdmisega endale elatist. Milline nende majanduslik seis ka polnud – kui Jeesus neid kutsus, olid nad kohe valmis oma teada-tuntud ning kindlat sissetulekut andvat ametit maha jätma, et saada „inimestepüüdjateks” (Matteuse 4:19).

[Allmärkus]

^ lõik 9 Ilmselt kolis apostel Peetrus Betsaidast Kapernauma, et tegelda seal kalapüügiga ühes oma venna Andreasega ning Sebedeuse poegadega. Ka Jeesus asus mõnda aega Kapernaumas (Matteuse 4:13–16).

[Kaart lk 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Hula järv

Betsaida

Kapernaum

Magadan

Galilea meri

Jeruusalemm

Surnumeri

[Allikaviide]

Todd Bolen/Bible Places.com

[Pildi allikaviide lk 26]

Todd Bolen/Bible Places.com