JEESUS on äsja teada saanud, et tema hea sõber Laatsarus on väga haige. Ta kuuleb seda sõnumitoojalt, kelle on läkitanud Laatsaruse õed Maarja ja Marta. Laatsarus elab oma õdedega Betaanias. Õed usuvad, et Jeesus võib nende venna terveks teha, kuigi nad elavad kaugel Jordani jõe teisel kaldal. Nad teavad, et ta on varemgi inimesi pika maa tagant tervendanud (Matteuse 8:5–13; Johannese 11:1–3).

Kui sõnumitooja jõuab Jeesuse juurde ja räägib talle kurvast uudisest, ei võta Jeesus esialgu midagi ette. Piibel ütleb, et ta jäi „veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli” (Johannese 11:6). Kas sa tead, miks Jeesus ei kiirustanud Laatsarust aitama? – * Võiksimegi nüüd seda arutada.

Jeesus teab, et Laatsarus on surnud. Seepärast ütleb ta apostlitele: „Lähme uuesti Judeasse.” Nemad on vastu: „Alles äsja püüdsid judealased sind kividega surnuks visata, ja sa tahad uuesti sinna minna?” Jeesus selgitab neile: „Laatsarus, meie sõber, on läinud magama, aga ma lähen sinna teda unest äratama.”

„Issand, kui ta on läinud magama,” ütlevad apostlid seepeale, „siis ta saab terveks.” Jeesus aga lausub: „Laatsarus on surnud.” Seejärel ütleb ta midagi, mis võib neid üllatada: „Ma olen rõõmus teie pärast, et mind seal ei olnud ... Aga lähme tema juurde.”

Toomas võtab julgelt sõna: ’Lähme meiegi, et võiksime surra koos Jeesusega.’ Toomas teab, et vaenlased võivad jälle üritada Jeesust tappa ning ka apostlid võivad elu kaotada. Ent nad kõik lähevad ikkagi. Umbkaudu kahe päeva pärast jõuavad nad Laatsaruse kodulinna Betaaniasse. See asub Jeruusalemmast umbes kolme kilomeetri kaugusel. (Johannese 11:7–18.)

Kas sa tead, miks Jeesusel on hea meel selle üle, et nad varem ei saabunud? – Jeesus oli ennegi surnuid üles äratanud, kuid need inimesed olid olnud surnud kõigest mõned tunnid (Luuka 7:11–17, 22; 8:49–56). Laatsaruse surnukeha oli aga hauas olnud juba mitu päeva. Keegi ei saa seada kahtluse alla seda, et ta on tõepoolest surnud.

Kui Laatsaruse õde Marta kuuleb, et Jeesus on Betaania ligidal, jookseb ta temale vastu. „Issand, kui sa oleksid siin olnud, siis mu vend ei oleks surnud,” ütleb ta. „Sinu vend tõuseb üles,” kinnitab talle Jeesus. Marta jookseb tagasi ja ütleb salaja oma õele Maarjale: „Õpetaja on kohal ja kutsub sind.”

 Maarja läheb kohe Jeesuse juurde. Rahvahulk aga arvab, et ta läheb haua juurde, ning järgneb talle. Kui Jeesus näeb Maarjat ja rahvast nutmas, siis temagi silmist hakkavad voolama pisarad. Peagi jõuavad nad hauakoopa juurde, mille ette on lükatud suur kivi. Jeesus käsib: „Võtke kivi ära.” Marta on aga vastu, öeldes: „Issand, kindlasti ta lehkab juba, sest on neljas päev.”

Rahvas kuuletub ja lükkab kivi ära. Seejärel Jeesus palvetab, tänades Jumalat juba ette, sest ta teab, et Jumal annab talle Laatsaruse ülesäratamiseks väge. Jeesus hõikab valju häälega: „Laatsarus, tule välja!” Ja Laatsarus tulebki välja, „mähistega seotud”. Selle peale ütleb Jeesus: „Päästke ta lahti ja laske tal minna.” (Johannese 11:19–44.)

Kas sa mõistad nüüd, miks Jeesus ei kiirustanud? – Ta teadis, et kui ta ootab, saab ta oma Isa Jehoova kohta võimsamat tunnistust anda. Ja kuna ta valis parima aja, said paljud usklikuks (Johannese 11:45). Mis sa arvad, mida meie võime Jeesuselt õppida? –

Sinagi saad võib-olla valida sobiva aja tunnistuse andmiseks ning rääkida neist imelistest asjadest, mida Jumal on teinud ja tulevikus tegema hakkab. Vahest õnnestub sul kõigest sellest rääkida kaasõpilastele või õpetajatele. Isegi koolitunnis on mõned noored võimalusest kinni haaranud ja rääkinud, milliseid suuri õnnistusi toob Jumala kuningriik inimkonnale. Muidugi ei suuda sina surnuid üles äratada, kuid sa saad aidata teistel õppida tundma Jumalat, kes teeb meie kallid lähedased jälle elavaks.