1., 2. a) Mis aitas esimesel sajandil levitada head sõnumit kogu Rooma impeeriumis? b) Mis tõendab, et Jehoova toetab meid tänapäeval? (Vaata ka infot pealkirja all „ Hea sõnum enam kui 670 keeles”.)

 OLI 33. aasta nädalatepüha. Jeruusalemma saabunud külalised ei suutnud oma kõrvu uskuda: galilealased rääkisid vabalt võõrkeeli. Peale selle oli nende sõnum väga köitev. Need galilealased olid Jeesuse jüngrid, kes olid ime kaudu saanud anni rääkida eri keeltes. See tõendas, et Jumal on nendega. (Loe Apostlite teod 2:1–8, 12, 15–17.) Hea sõnum, mida nad tol päeval kuulutasid, jõudis paljudest rahvustest inimesteni ja levis seejärel kogu Rooma impeeriumis. (Kol. 1:23.)

² Tänapäeval ei räägi jumalateenijad imeväel erinevaid keeli. Siiski tõlgivad nad kuningriigisõnumit rohkem kui 670 keelde, palju rohkematesse keeltesse, kui kõnelesid jüngrid esimesel sajandil. (Ap. t. 2:9–11.) Kuna Jumala rahvas on andnud välja kirjandust nii suurel hulgal ja paljudes keeltes, on kuningriigisõnum jõudnud igasse maailma nurka. a Ka see on ilmselge tõend, et Jehoova juhib kuningas Jeesus Kristuse kaudu meie kuulutustööd. (Matt. 28:19, 20.) Vaadakem nüüd lähemalt mõningaid abivahendeid, mida on kasutatud viimase saja aasta jooksul, et seda tööd teha, ja pangem tähele, kuidas on kuningas jumalateenijaid üha õpetanud pöörama tähelepanu üksikisikutele ja kuidas ta on innustanud neid saama Jumala sõna õpetajateks. (2. Tim. 2:2.)

3. Miks me kasutame kuulutustööl mitmesuguseid abivahendeid?

³ Jeesus võrdles „sõnumit kuningriigist” seemnetega ja inimese südant pinnasega. (Matt. 13:18, 19.) Nii nagu aednik võib kasutada mitmesuguseid tööriistu, et pinnast kobestada ja külviks ette valmistada, nii on Jehoova rahvas kasutanud mitmesuguseid abivahendeid, et valmistada miljonite inimeste südant ette kuningriigi sõnumi  vastuvõtmiseks. Mõningaid abivahendeid kasutati vaid piiratud aega, seevastu mõningaid, näiteks raamatuid ja ajakirju, kasutatakse siiani. Vastupidi enamikule eelmises peatükis räägitud massikommunikatsioonivahenditele on kõik abivahendid, millest tuleb juttu selles peatükis, aidanud kuningriigikuulutajatel saada inimestega kontakti silmast silma. (Ap. t. 5:42; 17:2, 3.)

4., 5. Kuidas käis grammofonitöö ja mis oli selle puuduseks?

⁴ Salvestatud kõned. 1930-ndatel ja isegi veel 1940-ndatel olid kasutusel salvestatud piiblikõned, mida kuulutajad mängisid ette kohvergrammofonidel. Üks kõne kestis ligi viis minutit. Vahel olid grammofoniplaatidel lühikesed pealkirjad, näiteks „Kolmainsus”, „Puhastustuli” ja „Kuningriik”. Kuidas grammofonitöö käis? Vend Clayton Woodworth juunior, kes ristiti 1930. aastal Ühendriikides, lausus: „Mul oli kaasas väike üleskeeratava vedruga kohvergrammofon. Sellel oli lahtikäiv helikäpp, mida tuli plaadi servale õigesse asendisse seada, et plaat mängima hakkaks. Läksin ukse juurde, avasin kohvri, seadsin helikäpa paika ja lasin uksekella. Kui uks avati, ütlesin: „Tahaksin, et te kuulaksite üht tähtsat sõnumit.”” Milline oli vastukaja? Vend Woodworth vastab: „Sageli oli vastukaja positiivne. Vahel aga panid inimesed lihtsalt ukse kinni. Mõnikord arvati, et ma müün grammofone.”

⁵ Aastaks 1940 oli valmistatud üle miljoni plaadi enam kui 90 teemal. John Barr, kes oli sel ajal Suurbritannias pioneer ja hiljem teenis juhtivas kogus, ütles: „Aastatel 1936–1945 oli grammofon minu lahutamatu kaaslane.  Tegelikult oleksin ilma selleta tundnud end noil päevil täiesti abituna. Oli äärmiselt julgustav kuulda ukselävel vend Rutherfordi häält; ta oleks otsekui sealsamas olnud. Grammofonitöö puuduseks oli mõistagi see, et me ei saanud inimesi õpetada ega puudutada nende südant.”

6., 7. a) Mis olid tunnistuskaartide plussid ja miinused? b) Mis mõttes on Jehoova pannud meile sõnad suhu?

⁶ Tunnistuskaardid. Alates 1933. aastast ergutati kuulutajaid kasutama ukselt uksele teenistuses tunnistuskaarte. Kaardi mõõdud olid 8 korda 13 sentimeetrit. Sellel oli lühike piiblisõnum ja pakutava piiblikirjanduse tutvustus. Kuulutaja lihtsalt ulatas inimesele kaardi ja palus tal seda lugeda. „Mul oli nii hea meel, et saime kasutada tunnistuskaarte,” sõnas Lilian Kammerud, kes teenis hiljem Puerto Ricos ja Argentinas misjonärina. „Paljud meist ei osanud hästi esitlust teha,” lausus ta. „Tänu tunnistuskaardile harjusin inimeste poole pöörduma.”

⁷ Vend David Reusch, kes ristiti 1918. aastal, märkis: „Tunnistuskaartidest oli vendadele abi, sest väga vähe oli neid, kes tundsid, et oskavad õiget asja öelda.” Kuid sellel abivahendil olid ka omad piirid. Vend Reusch ütles: „Vahel arvasid inimesed, et oleme tummad. Teatavas mõttes paljud meist olidki. Kuid Jehoova valmistas meid ette selleks, et minna inimeste juurde. Peagi pani ta meile ka sõnad suhu, õpetades, kuidas ustel pühakirja kasutada. Ta tegi seda teokraatliku teenistuskooli kaudu, mis sai alguse 1940. aastatel.” (Loe Jeremija 1:6–9.)

8. Kuidas sa saad lasta Kristusel end õpetada?

⁸ Raamatud. Alates 1914. aastast on Jehoova rahvas andnud välja üle saja raamatu mitmesugustel Piibli teemadel. Mõne raamatu eesmärk on olnud õpetada jumalateenijaid välja, et nad oleksid tõhusad kuulutajad. Anna Larsen Taanist, kes on olnud umbes 70 aastat kuulutaja, ütleb: „Jehoova aitas meil teokraatliku teenistuskooli ja selle õpikute abil saada tõhusamateks kuulutajateks. Mäletan, et esimene õpik oli „Teokraatlik teenistuskursus”, mis ilmus 1943. aastal. Seejärel, 1946. aastal tuli raamat „Varustatud igaks heaks tööks”. Praegu on meie õpikuks „Saa kasu teokraatliku teenistuskooli väljaõppest”, mis ilmus 2001. aastal.” Kahtlemata on teokraatlik teenistuskool ja selle õpikud mänginud suurt rolli selles, et Jehoova on teinud meid kõlblikuks olema tema teenijad. (2. Kor. 3:5, 6.) Kas sina oled astunud teokraatlikku teenistuskooli? Kas sa võtad teenistuskooli õpiku iga nädal koosolekule kaasa ja jälgid, kui kooli ülevaataja midagi sellest esile tõstab? Kui nõnda teed, lased Kristusel vormida end paremaks õpetajaks. (2. Kor. 9:6; 2. Tim. 2:15.)

9., 10. Kuidas on raamatud aidanud tõeseemneid istutada ja kasta?

 ⁹ Peale selle on Jehoova lasknud oma organisatsioonil välja anda raamatuid, mis aitavad kuulutajatel selgitada Piibli põhiõpetusi. Üks väga tõhus raamat oli „Tõde, mis viib igavesse ellu”. See ilmus 1968. aastal ja sai kohe väga populaarseks. „Nõudlus selle raamatu järele on olnud nii suur, et septembris pandi ühingu Brooklyni trükikojas tööle ka öine vahetus,” öeldi 1968. aasta novembri Kuningriigi Teenistuses. Artiklis selgitati: „Augustis telliti üle pooleteise miljoni raamatu rohkem, kui oli laos saadaval!” 1982. aastaks oli seda raamatut välja antud enam kui 100 miljonit eksemplari 116 keeles. 14 aasta jooksul, aastatel 1968–1982, aitas see raamat tuua meie ridadesse üle ühe miljoni kuningriigikuulutaja. b

¹⁰ Aastal 2005 anti välja üks teine silmapaistev piibliuurimise abivahend: „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”. Seda on trükitud juba 200 miljonit eksemplari 256 keeles! Milline on olnud tulemus? Kõigest seitsme aasta jooksul, aastatel 2005–2012, sai hea sõnumi kuulutajaks 1,2 miljonit inimest. Samal ajavahemikul kasvas nende inimeste arv, kellega Piiblit uuriti, umbes 6 miljonilt enam kui 8,7 miljonile. Kahtlemata õnnistab Jehoova meie pingutusi istutada ja kasta kuningriigi tõe seemneid. (Loe 1. Korintlastele 3:6, 7.)

11., 12. Kellele on meie ajakirjad suunatud, kui pidada silmas lõikudes toodud kirjakohti?

¹¹ Ajakirjad. Algul oli Vahitorn peamiselt suunatud „väikse karja” liikmetele, kes olid saanud „taevase kutse”. (Luuka 12:32; Heebr. 3:1.) 1. oktoobril 1919 andis Jehoova organisatsioon välja veel ühe ajakirja ning see oli mõeldud teisele sihtrühmale, avalikkusele. See ajakiri sai piibliuurijate ja avalikkuse seas nii populaarseks, et palju aastaid ületas selle tiraaž Vahitorni oma. Tegemist oli ajakirjaga Kuldne Aeg. 1937. aastal sai see nimeks Lohutus ning 1946. aastal Ärgake!.

¹² Aastakümnete jooksul on Vahitorni ja Ärgake! stiil ning ülesehitus muutunud, aga eesmärk on jäänud samaks: kuulutada Jumala kuningriiki ja kasvatada usku Piiblisse. Tänapäeval ilmub kaks Vahitorni väljaannet: üks on mõeldud uurimiseks, teine on suunatud üldsusele. Uurimisväljaanne on koostatud „majateenijatele”, nii „väikse karja” liikmetele kui ka „teistele lammastele”. c (Matt. 24:45; Joh. 10:16.) Üldsusele suunatud väljaanne on eelkõige neile, kes peavad lugu Piiblist ja Jumalast, kuid ei tea veel tõde. (Ap. t. 13:16.) Ärgake! sihtrühmaks on need, kes ei tea Piiblist ega tõelisest Jumalast Jehoovast eriti midagi. (Ap. t. 17:22, 23.)

13. Mida hämmastavat võib öelda meie ajakirjade kohta? (Vaata ka tabelit „ Trükimaailma rekordeid”.)

 ¹³ Ajakirja Ärgake! trükiti 2014. aasta alguse seisuga iga kuu enam kui 44 miljonit eksemplari ja Vahitorni umbes 46 miljonit eksemplari. Ajakirja Ärgake! tõlgiti umbes 100 keelde ja Vahitorni rohkem kui 200 keelde, mis tegi neist enim tõlgitud ja levitatud ajakirjad maailmas. Nii hämmastavad kui need arvud ka pole, ei peaks need meid üllatama. Need ajakirjad sisaldavad sõnumit, mida Jeesuse sõnul pidi kuulutatama kogu maailmas. (Matt. 24:14.)

14. Mida me oleme innukalt teinud ja miks?

¹⁴ Piibel. Aastal 1896 täiendasid vend Russell ja tema kaaslased oma trükitegevuses kasutatava juriidilise ühenduse nime sõnaga „Piibel” ning see sai tuntuks nimega Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing. Nimemuutus oli igati sobiv, sest Piibel on alati olnud peamine abivahend, et levitada head sõnumit kuningriigist. (Luuka 24:27.) Kooskõlas selle juriidilise ühenduse nimega on jumalateenijad innukalt Piibleid levitanud ja õhutanud inimesi seda lugema. Näiteks 1926. aastal trükiti meie trükimasinatel Benjamin Wilsoni välja antud Piibli kreekakeelse osa tõlget „The Emphatic Diaglott”. Alates 1942. aastast trükiti ja levitati umbes 700 000 „King James Versioni” piiblitõlget. Kõigest kaks aastat hiljem hakati trükkima „American Standard Versionit”, kus Jehoova nimi esineb 6823 korda. Aastaks 1950 oli seda levitatud üle 250 000 eksemplari.

15., 16. a) Mis sulle meeldib „Uue maailma tõlke” juures? (Vaata ka infot pealkirja all „ Piibli tõlkimine hoogustub.”) b) Kuidas sa võid lasta Jehooval oma südant puudutada?

¹⁵ Aastal 1950 anti inglise keeles välja „Piibli kreekakeelne osa. Uue maailma tõlge”. Terve „Uue maailma tõlge” ühes köites ilmus 1961. aastal. See piiblitõlge toob Jehoovale au, sest Jumala nimi on pandud tagasi neisse kohtadesse, kus see algses heebrea tekstis oli. Jumala nimi esineb ka 237 korda Piibli kreekakeelse osa põhitekstis. Et „Uue maailma tõlge” oleks võimalikult täpne ja ladusas keeles, on seda korduvalt uuendatud, viimati 2013. aastal. „Uue maailma tõlget”, kas täispiiblit või osa sellest, on trükitud enam kui 201 miljonit eksemplari 121 keeles (2013. aasta seisuga).

¹⁶ Mida on mõned tundnud, kui on lugenud „Uue maailma tõlget” oma emakeeles? Üks mees Nepalist ütles: „Vanast nepalikeelsest tõlkest oli paljudel raske aru saada, sest seal kasutati klassikalist keelt. Kuid nüüd saame Piiblist tunduvalt paremini aru, sest selles kasutatakse igapäevakeelt.” Kui üks Kesk-Aafrika Vabariigis elav naine luges sangokeelset tõlget, hakkas ta nutma ja ütles: „See on mu südamekeel!” Nii nagu see naine, võime ka  meie lasta Jehooval oma südant puudutada, kui loeme Piiblit iga päev. (Laul 1:2; Matt. 22:36, 37.)

17. Kuidas sa saad näidata, et hindad meie abivahendeid ja väljaõpet, ja milliseid õnnistusi sa võid kogeda?

¹⁷ Kas sina hindad abivahendeid ja väljaõpet, mida kuningas Jeesus Kristus meile on andnud? Kas sa võtad aega selleks, et lugeda Jumala organisatsiooni väljaandeid, ja kas kasutad neid teiste aitamiseks? Kui teed nii, siis oled ilmselt päri meie õe Opal Betleriga, kes ristiti 4. oktoobril 1914. Opal ütles: „Varasematel aastatel kasutasime abikaasaga [Edwardiga] grammofone ja tunnistuskaarte. Me käisime majast majja raamatute, brošüüride ja ajakirjadega. Samuti osalesime hoogtöödes ja teadustusrongkäikudes ning levitasime infolehti. Hiljem õpetati meid tegema korduskülastusi ja juhatama piibliuurimisi huviliste kodus. Meie elu on olnud toimekas ja õnnelik.” Jeesus tõotas, et tema alamad külvavad ja lõikavad usinalt ning rõõmustavad üheskoos. Miljonid inimesed võivad nagu Opal tunnistada, et need sõnad peavad paika. (Loe Johannese 4:35, 36.)

18. Milline au meil on?

¹⁸ Paljud, kes pole veel kuninga alamad, võivad mõelda, et jumalateenijad on „koolitamata ja tavalised inimesed”. (Ap. t. 4:13.) Aga mõtle: kuningas on teinud need tavalised inimesed, kes moodustavad tema rahva, trükimaailma tipptegijateks, sest nad on suutelised välja andma kõige laialdasemalt tõlgitud ja levitatud väljaandeid ajaloos! Mis kõige tähtsam, ta on õpetanud ja innustanud meid kasutama neid abivahendeid selleks, et inimesed kõigi rahvaste seast kuuleksid head sõnumit. Milline au on töötada koos Kristusega: külvata tõeseemneid ja lõigata jüngreid!