1., 2. a) Mida vastas vend Russell vaimulikule, kes soovis teada, kuidas piibliuurijate töö on korraldatud? b) Millest on selles peatükis juttu?

 KORD pöördus vend Russelli poole üks reformeeritud kiriku vaimulik, kes soovis teada, kuidas piibliuurijate töö on korraldatud.

 „Me ei tee kunagi korjandusi,” selgitas vend Russell.

 „Aga kust te siis raha saate?” küsis vaimulik.

 Vend Russell vastas: „Isegi kui ma ütleksin, kuidas asjad tegelikult on, vaevalt te seda usuksite. Kui inimesed tulevad meie koosolekule, ei panda neile korjanduskarpi nina alla. Kuid nad näevad, et selle kõigega on seotud kulutused. Ja nad mõtlevad endamisi: „Selle saali eest on vaja maksta ... Kuidas ma saaksin selle heaks veidike annetada?””

 Mees vaatas vend Russellile kahtlevalt otsa.

 „See on sulaselge tõsi,” jätkas vend Russell. „Just nii nad minult küsivadki: „Kuidas ma saaksin selle heaks veidike annetada?” Kui inimest õnnistatakse ja tal on pisut raha, tahab ta seda kasutada Issanda heaks. Kui tal aga raha pole, miks peaksime talt seda nõudma?” a

² Vend Russell rääkis tõesti sulaselget tõtt. Jumala rahvas on juba ammusest ajast õige jumalateenimise heaks vabatahtlikke annetusi teinud. Selles peatükis vaatamegi mõningaid näiteid nii pühakirjast kui ka meie lähiajaloost. Kui arutame seda, kuidas kuningriigitööd tänapäeval rahastatakse, võiksime mõelda: „Kuidas saan mina Jumala kuningriiki toetada?”

3., 4. a) Milles on Jehoova oma teenijate suhtes kindel? b) Millest oli näha, et iisraellased toetasid telkpühamu ehitamist?

³ Jehoova on oma teenijates kindel: ta teab, et pühendumus ajendab neid hea meelega andma, kui neile selleks võimalust pakutakse. Mõelgem kahele näitele Iisraeli rahva ajaloost.

 ⁴ Pärast seda kui Jehoova oli iisraellased Egiptusest välja toonud, palus ta neil ehitada telkpühamu. Telkpühamu ja selle sisustuse valmistamiseks oli vaja rohkelt igasuguseid materjale. Jehoova andis rahvale võimaluse telgiehitust toetada, öeldes Moosese kaudu, et „igaüks, kes soovib südamest anda”, toogu Jehoovale annetus. (2. Moos. 35:5.) Kuidas rahvas, kes oli just hiljuti pidanud „karmides tingimustes igasugust orjatööd tegema”, sellele üleskutsele reageeris? (2. Moos. 1:14.) Nad olid meelsasti valmis seda ettevõtmist toetama ning annetasid kulda, hõbedat ja teisi väärtuslikke materjale, millest suure osa olid nad ilmselt saanud oma endistelt isandatelt egiptlastelt. (2. Moos. 12:35, 36.) Iisraellased andsid isegi rohkem kui vaja ja neile pidi ütlema, et nad ei tooks enam midagi juurde. (2. Moos. 36:4–7.)

5. Kuidas suhtusid iisraellased Taaveti üleskutsesse teha templi ehitamiseks annetusi?

⁵ Umbes 475 aastat hiljem andis Taavet „isiklikust varast kulda ja hõbedat”, et ehitada templit, esimest püsivat jumalateenimise keskust maa peal. Seejärel pakkus ta ka teistele iisraellastele võimalust annetada, küsides: „Kes veel soovib täna oma varast midagi Jehoovale anda?” Seepeale andis rahvas „oma vabatahtlikud ohvrid Jehoovale kogu südamest”. (1. Ajar. 29:3–9.) Mõistes tänu kellele oli neil tegelikult võimalik annetada, sõnas Taavet palves Jehoovale: „Kõik tuleb ju sinult ja sinu käest me anname sulle.” (1. Ajar. 29:14.)

6. Miks on kuningriigitöö tegemiseks tarvis raha ning millised küsimused kerkivad?

⁶ Mooses ja Taavet ei pidanud jumalateenijaid sundima annetusi tegema. Rahvas soovis anda kogu südamest. Kuidas on lood tänapäeval? Me mõistame, et kuningriigitöö tegemiseks on tarvis raha. Seda on vaja selleks, et anda välja ja levitada Piibleid ja piibliteemalist kirjandust, ehitada ning hooldada koosolekupaiku ja harubüroosid ning saata katastroofi korral usukaaslastele hädaabi. Seepärast kerkivad järgmised küsimused: kust saada kõigeks selleks raha ja kas meie kuninga Jeesuse alamaid peaks sundima annetusi tegema?

7., 8. Miks Jehoova rahvas ei kerja ega palu raha?

⁷ Vend Russell ja tema kaaslased ei tahtnud koguda raha samade võtetega nagu ristiusu kirikutes tavaks. Vahitorni teises numbris ilmus artikkel „Kas sa tahad saada Siioni Vahitorni?”, kus Russell kirjutas: „Me usume, et JEHOOVA toetab Siioni Vahitorni väljaandmist, ja seetõttu ei kerja ega palu me mitte kunagi inimestelt toetust.  Kui Tema, kellele kuulub kõik mägedes leiduv kuld ja hõbe, ei anna enam vajaminevaid vahendeid, siis mõistame, et on aeg lõpetada selle ajakirja väljaandmine.” (Haggai 2:7–9.) Nüüd, rohkem kui 130 aastat hiljem, ilmub Vahitorn ikka veel ja seda kirjastav organisatsioon tegutseb jõudsalt edasi!

⁸ Jehoova teenijad ei kerja raha. Nad ei lase koosolekutel ringi käia korjanduskarpe ega saada inimestele palvekirju, et nad annetusi teeksid. Samuti ei korralda nad raha saamiseks bingolotot, loteriid või heategevusmüüke. Nad juhinduvad siiani mõttest, mis toodi välja ühes ammuses Vahitornis: „Me pole kunagi pidanud sobivaks nuruda raha Issanda töö heaks, nagu teised kirikud teevad ... Meie arvates on kõiksugune raha kerjamine meie Issanda nimel tema jaoks solvav ja vastuvõetamatu ning see ei too õnnistust ei andjale ega ka tööle, milleks seda küsitakse.” b

9., 10. Mis on üks põhjus, miks me soovime annetada?

⁹ Meid, kuningriigi alamaid, ei ole vaja sundida andma. Hoopis vastupidi, me kasutame kuningriigitöö toetamiseks hea meelega kõike, mis meil on, sealhulgas raha. Miks me soovime olla heldekäelised? Mõelgem kolmele põhjusele.

¹⁰ Esiteks, me annetame seepärast, et armastame Jehoovat ja soovime teha, „mis on talle meelepärane”. (1. Joh. 3:22.) Jehoovale meeldib selline inimene, kes annab talle siirast südamest. Mõelgem, mida ütles andmise kohta apostel Paulus. (Loe 2. Korintlastele 9:7.) Tõeline kristlane ei anna tõrksalt ega sunnitult. Ta soovib anda hoopis seetõttu, et on „oma südames otsustanud” seda teha. c Järelikult on ta märganud, et vajatakse mingit laadi abi, ning ta on mõelnud, kuidas oma osa anda. Selline andja on Jehoovale kallis, sest „Jumal armastab rõõmsat andjat”. Üks teine piiblitõlge ütleb: „Jumal armastab inimesi, kes armastavad teistele anda.”

11. Mis ajendab meid andma Jehoovale parima anni?

¹¹ Teiseks, annetusi tehes saame Jehoovat tänada paljude õnnistuste eest. Mõtle ühele Moosese seaduses leiduvale põhimõttele, mis õhutab oma südant läbi uurima. (Loe 5. Moosese 16:16, 17.) Kui Iisraeli mees läks kolmele igaaastasele pühale, pidi ta tooma anni selle järgi, nagu ta Jumal Jehoova oli teda õnnistanud. Niisiis pidi iga mees enne püha mõtlema, kuidas Jehoova oli teda õnnistanud,  ja oma südant läbi uurima, et otsustada, milline oleks tema parim and. Kui ka meie mõtleme kõigile õnnistustele, mida oleme Jehoovalt saanud, tärkab meis soov anda talle enda parim and. Kogu südamest antud and, sealhulgas rahaline annetus, näitab seda, kui palju me hindame Jehoovalt saadud rohkeid õnnistusi. (2. Kor. 8:12–15.)

12., 13. a) Kuidas me saame annetusi tehes näidata armastust oma kuninga vastu? b) Kui palju peaks igaüks annetama?

¹² Kolmandaks saame annetusi tehes näidata armastust meie kuninga Jeesus Kristuse vastu. Miks võib nii öelda? Pane tähele, mida ütles Jeesus oma jüngritele viimasel õhtul enne oma surma. (Loe Johannese 14:23.) Ta lausus: „Kui keegi mind armastab, võtab ta mu sõnu kuulda.” Jeesuse „sõnad” hõlmavad käsku kuulutada head sõnumit kuningriigist kogu maailmas. (Matt. 24:14; 28:19, 20.) Me võtame neid sõnu kuulda, kui kasutame kõike, mis meil on – aega, jõudu ja vara –,  kuningriigitöö edendamiseks. Sellega saame väljendada oma armastust meie kuninga vastu.

¹³ Kuningriigi ustavate alamatena soovime kogu südamest toetada kuningriiki, tehes rahalisi annetusi. Kui palju meil tuleks anda? See on isiklik otsus. Igaüks annab nii palju, kui tal on võimalik. On tõsi, et paljud meie kaasusklikud on vaesed ja nad ei saa just palju anda. (Matt. 19:23, 24; Jaak. 2:5.) Aga neid lohutab mõte, et Jehoova ja tema poeg hindavad isegi väikest annetust, kui see on tehtud kogu südamest. (Mark. 12:41–44.)

14. Kuidas pakkusid Jehoova tunnistajad aastaid tagasi kirjandust?

¹⁴ Pikka aega küsisid Jehoova tunnistajad piiblikirjandust pakkudes selle eest annetust. Soovituslik annetuse summa hoiti võimalikult väike, et meie väljaandeid võiksid saada ka need, kel oli vähe raha. Loomulikult, kui huvilisel ei olnud võimalik annetada, andis kuulutaja talle hea meelega väljaande tasuta. Kuulutajad soovisid, et siirad inimesed saaksid meie kirjandust lugeda ja tänu sellele oma elu paremaks muuta.

15., 16. a) Millise muudatuse tegi juhtiv kogu 1990. aastal? b) Kuidas saab vabatahtlikke annetusi teha? (Vaata ka kasti „ Kuhu meie annetused lähevad?”.)

¹⁵ 1990. aastal tegi juhtiv kogu kirjanduse pakkumises muudatuse. Alates tollest aastast hakati Ameerika Ühendriikides pakkuma kirjandust, ilma et oleks räägitud annetussummast. Kõigile USA kogudustele saadetud kirjas öeldi: „Ajakirju ja muud kirjandust antakse kuulutajatele ja huvilistele, ilma et küsitaks või isegi mainitaks mingit soovituslikku annetussummat. ... Kui keegi soovib teha annetuse, et aidata katta meie haridustööga seotud kulutusi, võib ta seda teha, aga olenemata sellest, kas inimene annetab või mitte, saab ta endale soovitud väljaande.” See muudatus näitas veelgi selgemini, et meie töö on oma olemuselt usuline ja vabatahtlik ning et „me ei äritse Jumala sõnaga”. (2. Kor. 2:17.) Aja jooksul tehti see muudatus kõikjal maailmas.

¹⁶ Kuidas saab vabatahtlikke annetusi teha? Jehoova tunnistajate kuningriigisaalidesse on paigutatud tagasihoidlikud annetuskastid. Raha võib panna kas annetuskasti või saata otse juriidilisele isikule, mida Jehoova tunnistajad kasutavad. Kord aastas ilmub Vahitornis artikkel, kus selgitatakse annetusvõimalusi.

17.–19. Kuidas kasutatakse annetatud raha seoses a) ülemaailmse tööga, b) ülemaailmse kuningriigisaalide ehitusega, c) kohaliku kogudusega?

¹⁷ Ülemaailmne töö. Annetatud rahaga kaetakse ülemaailmse kuulutustööga seotud kulud. Raha on vaja  kirjanduse valmistamiseks, harubüroode ehitamiseks ja hooldamiseks ning teokraatlike koolide jaoks. Peale selle hoolitsetakse misjonäride, reisivate ülevaatajate ja eripioneeride eest ning saadetakse hädaabi katastroofis kannatada saanud usukaaslastele. d

¹⁸ Ülemaailmne kuningriigisaalide ehitus. Annetusraha eest aidatakse kogudusel ehitada või renoveerida kuningriigisaali. Vastavalt sellele, kuidas annetusi laekub, on võimalik aidata ka teisi kogudusi. e

¹⁹ Kohaliku koguduse kulud. Annetatud raha eest kaetakse kuningriigisaali ülalpidamiskulud. Kogudusevanemad võivad teha kogudusele ettepaneku saata osa annetatud rahast harubüroole, et seda kasutada ülemaailmse töö jaoks. Kui see heaks kiidetakse, saadetakse see summa harubüroole. Iga kuu koostab koguduse raamatupidamisega tegelev vend finantsaruande, mis loetakse kogudusele ette.

20. Kuidas me saame austada Jehoovat oma varandusega?

²⁰ Kui mõtleme kõigele, mis on seotud ülemaailmse kuulutus- ja õpetustööga, ajendab see meid järgima üleskutset „Austa Jehoovat oma varandusega”. (Õpet. 3:9, 10.) Selle varanduse hulka kuuluvad meie füüsilised, intellektuaalsed ja vaimsed võimed. Pole kahtlustki, et me tahame kõike seda kasutada kuningriigitöö toetamiseks. Loomulikult kuulub meie varanduse hulka ka aineline vara. Püüdkem siis teha jõukohaseid annetusi, sest vabatahtlike annetustega saame tuua au Jehoovale ja toetada messia kuningriiki.