Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

SAJI NI OBLAHII KƐ OBLAYEI BIƆ

Ani Nilee Yɛ Mli Akɛ Obaafee Nibii Srɔtoi Yɛ Be Kome Too Mli?

Ani Nilee Yɛ Mli Akɛ Obaafee Nibii Srɔtoi Yɛ Be Kome Too Mli?

 Ani onyɛɔ ofeɔ nibii srɔtoi yɛ be kome too mli?

 Ani ole bɔ ni afeɔ nibii srɔtoi yɛ be kome too mli? Mɛi babaoo susuɔ akɛ oblahii kɛ oblayei ni da yɛ kɔmpiuta kɛ ehenɔi lɛ ayinɔ nɛɛ mli lɛ nyɛɔ amɛfeɔ nibii srɔtoi yɛ be kome too mli fe onukpai ni kɔmpiuta banina amɛ lɛ. Shi ani eji anɔkwale lɛɛlɛŋ?

 ANƆKWALE loo AMALE?

  •   Kɛ́ ofee nibii srɔtoi yɛ be kome too mli lɛ, ogbeɔ onitsumɔ naa mla loo onáa be.

  •   Kɛ́ ofɔɔ nibii srɔtoi feemɔ yɛ be kome too mli lɛ, ohe saa waa yɛ mli.

  •   Oblahii kɛ oblayei ahe esa yɛ nibii srɔtoi afeemɔ yɛ be kome too mli fe mɛi ni edara.

 Kɛ́ ohã sanebimɔi nɛɛ eko hetoo akɛ “hɛɛ” lɛ, belɛ, ohã susumɔ ni ejaaa ni ahiɛ akɛ obaanyɛ ofee nibii srɔtoi jogbaŋŋ yɛ be kome too mli lɛ elaka bo.”

 Afo atã ni kɔɔ nibii srɔtoi ni afeɔ yɛ be kome too mli lɛ he

 Ani osusuɔ akɛ obaanyɛ ofee nibii enyɔ yɛ be kome too mli? Obaanyɛ ofee nibii srɔtoi enyɔ komɛi yɛ be kome too mli kɛ́ ekome lɛ biii ni okɛ ojwɛŋmɔ ama nɔ tsɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ oosaa otsũ mli ni nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ ootswa lala lɛ, ekolɛ obaanyɛ osaa tsũ lɛ mli jogbaŋŋ.

 Shi kɛ́ oka akɛ obaafee nibii srɔtoi enyɔ ni biɔ ni akɛ jwɛŋmɔ ama nɔ jogbaŋŋ lɛ yɛ be kome too mli lɛ, ebaawa akɛ obaanyɛ ofee enyɔ lɛ fɛɛ jogbaŋŋ. Eeenyɛ efee akɛ enɛ hewɔ ni oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Katherine lɛ wie yɛ nibii srɔtoi ni afeɔ yɛ be kome too mli lɛ he akɛ: “Kɛ́ eka akɛ ebaafee nibii srɔtoi jogbaŋŋ yɛ be kome too mli lɛ, eyabaaa lɛ nakai.”

 “Mɔ ko damɔ mihiɛ ni mikɛ lɛ miiwie, nɔŋŋ kɛkɛ ni miná tɛs mɛseji yɛ mifoŋ lɛ nɔ. Mibɔ mɔdɛŋ akɛ mikɛ mɔ lɛ baatsa wiemɔ lɛ nɔ koni nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, mahã mɛseji lɛ hetoo. Nɔ ni ba ji akɛ ji, minuuu nibii babaoo ni mɔ ni kɛ miwieɔ lɛ wie lɛ, ni nibii ni miŋmala yɛ tɛs mɛseji lɛ mli lɛ hu babaoo ejaaa.”​—Caleb.

 Nilelɔ kpanaa Sherry Turkle ŋma akɛ: “Kɛ́ wɔsusuɔ akɛ wɔmiifee nibii srɔtoi yɛ be kome too mli lɛ, . . . nɔ ni jɛɔ mli kɛbaa ji, eko kwraa bɛ ni wɔnyɛɔ wɔfeɔ lɛ jogbaŋŋ. Nibii srɔtoi ni afeɔ yɛ be kome too mli lɛ kanyaa jwɛŋmɔ lɛ ni ehãa wɔsusuɔ akɛ wɔmiifee nɔ fɛɛ nɔ jogbaŋŋ, be mli ni yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔmiifite nibii moŋ.” a

 “Bei komɛi lɛ, be ni mɔ ko damɔ mihiɛ ni mikɛ lɛ miiwie lɛ, nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ miisɛndi mɔ ko hu mɛseji, ni misusuɔ akɛ nɔ fɛɛ nɔ miiya lɛ jogbaŋŋ kɛyashi mayɔse akɛ mitaipi nɔ ni esa akɛ makɛɛ mɔ ni damɔ mihiɛ lɛ, ni mikɛsɛndi mɔ ni mikɛ lɛ tsaatiɔ lɛ, ni mikɛɛ mɔ ni damɔ mihiɛ lɛ nɔ ni esa akɛ mataipi kɛsɛndi mɔ ni mikɛ lɛ tsaatiɔ moŋ!”​—Tamara.

 Mɛi ni feɔ nibii srɔtoi yɛ be kome too mli lɛ hãa amɛhe nitsumɔ babaoo moŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei pii lɛ, eheɔ amɛ be babaoo dani amɛnyɛɔ amɛgbeɔ amɛhomwɛk naa. Aloo ekolɛ, amɛfeee homwɛk lɛ jogbaŋŋ, no hewɔ lɛ, ehe bahiaa ni amɛfee ekoŋŋ. Kɛ́ amɛkɛ be babaoo tsu nibii srɔtoi yɛ be kome too mli jio, ehe bahiaa ni amɛsaa amɛfee ekoŋŋ jio lɛ, bei pii lɛ, bei ni shwɛɔ ehãa amɛ lɛ faaa!

 Enɛ hewɔ ni Thomas Kersting, ni ekase bɔ ni jwɛŋmɔ lɛ tsuɔ nii ehãa, ni ewoɔ skulbii ŋaa hu lɛ wie akɛ: “Kɛ́ akɛ adesa jwɛŋmɔ lɛ to adeka ko ni ato woji ni saji ni he hiaa yɔɔ mli lɛ awo mli jogbaŋŋ lɛ he lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ, atoko mɛi ni fɔɔ nibii srɔtoi afeemɔ yɛ be kome too mli lɛ anɔ lɛ jogbaŋŋ.” b

 “Kɛ́ oka akɛ obaafee nibii srɔtoi yɛ be kome too mli lɛ, ehãaa onyɛ okɛ ojwɛŋmɔ amɛ otii ni he hiaa waa anɔ jogbaŋŋ. Nɔ ni jɛɔ mli kɛbaa ji, ehe bahiaa ni okɛ be babaoo asaa atsu nɔ ni otsu lɛ ekoŋŋ, ni ofiteɔ be moŋ.”​—Teresa.

Kɛ́ oka akɛ obaafee nibii srɔtoi yɛ be kome too mli lɛ, etamɔ oodraivi lɔle kome yɛ lɔle gbɛ srɔtoi enyɔ nɔ

 Gbɛ ni hi fe fɛɛ

  •   Kasemɔ bɔ ni atsuɔ nɔ kome agbeɔ naa dani ajeɔ ekroko shishi. Onáŋ enɛ feemɔ mlɛo, titri lɛ, kɛ́ oji mɔ ko ni feɔ nibii srɔtoi yɛ be kome too mli, akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni ookase nii lɛ ootsaati loo oosɛndi tɛs mɛseji. Shi Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ, ‘wɔkwɛ ni wɔna nibii ni he hiaa waa lɛ.’ (Filipibii 1:10) Soro nitsumɔ lɛ eko fɛɛ eko kɛ bɔ ni ehe hiaa hã. No hewɔ lɛ, kwɛmɔ koni oyɔse nɔ ni he hiaa waa fe fɛɛ, ni okɛ ojwɛŋmɔ ama no pɛ nɔ kɛyashi obaagbe naa.

     “Jwɛŋmɔ ni nyɛɛɛ ama nɔ kome nɔ lɛ, etamɔ gbekɛ bibioo; jeee nɔ fɛɛ nɔ ni ebiɔ ahãa lɛ, eyɛ mli akɛ be komɛi lɛ ebaabi nɔ ko ni kɛ́ okwɛɛɛ ni ahi lɛ obaahã lɛ.”​—Maria.

  •   Jiemɔ nibii ni baanyɛ agbala ojwɛŋmɔ lɛ. Ani efɔɔ kaa akɛ be ni ookase nii lɛ, ofoŋ hu miigbala ojwɛŋmɔ? Kɛyafɔ̃ tsũ kroko mli. Gbee TV lɛ, ni kaahã ojwɛŋmɔ tee soshia midia lɛ nɔ! Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛkɛ nyɛbe atsu nii jogbaŋŋ.”​—Kolosebii 4:5.

     “Mina akɛ kɛ́ mikɛ mijwɛŋmɔ ma nɔ kome nɔ, ni mifee migbe naa lɛ, ewaa mi waa. Ejaakɛ, ehãa mináa miishɛɛ akɛ manyɛ maje nɔ kroko ni mito akɛ mafee lɛ shishi. Enɛ hãa mitsui nyɔɔ mi mli waa.”​—Onya.

  •   Kɛ́ oogba sane lɛ, kaahã nibii gbala ojwɛŋmɔ. Kɛ́ mɔ ko damɔ ohiɛ ni okɛ lɛ miiwie, ni nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, oonyɛmɔ ofoŋ lɛ nɔ lɛ, nɔ ko kpakpa ko jɛŋ mli kɛbaŋ, ni etsɔŋ bulɛ hu. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni wɔtao akɛ mɛi afee ahã wɔ lɛ, wɔ hu wɔfee nakai nɔŋŋ wɔhã mɛi.​—Mateo 7:12.

     “Bei komɛi lɛ, be ni mikɛ minyɛmiyoo fioo lɛ miiwie lɛ, kɛkɛ lɛ eesɛndi mɛi mɛseji loo eefee nɔ kroko yɛ efoŋ lɛ nɔ. Ewoɔ mimli la waa! Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, bei komɛi lɛ mi hu mifeɔ nakai!”​—David.

a Ajie kɛjɛ wolo ni ji Reclaiming Conversation lɛ mli.

b Ajie kɛjɛ wolo ni ji Disconnected lɛ mli.