Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Mɔ Ko Ena Nyɔŋmɔ Pɛŋ?

Ani Mɔ Ko Ena Nyɔŋmɔ Pɛŋ?

Hetoo ni Biblia lɛ Kɛhãa

 Mɔ ko kɛ ehiŋmɛi enako Nyɔŋmɔ pɛŋ. (2 Mose 33:20; Yohane 1:18; 1 Yohane 4:12) Biblia lɛ kɛɔ akɛ “Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔ ni.” Mumɔ ji nɔ ko ni adesai nyɛŋ amɛkɛ amɛhiŋmɛi ana.—Yohane 4:24; 1 Timoteo 1:17.

 Ŋwɛibɔfoi baanyɛ amɛkɛ amɛhiŋmɛi ana Nyɔŋmɔ, ejaakɛ mumɔŋ bɔɔnii ji amɛ. (Mateo 18:10) Kɛfata he lɛ, abaatee gbohii komɛi ashi kɛya ŋwɛi akɛ mumɔŋ gbɔmɛi, ni no baahã amɛna Nyɔŋmɔ hiɛ kɛ hiɛ.—Filipibii 3:20, 21; 1 Yohane 3:2.

Nɔ ni obaafee amrɔ nɛɛ koni onu he akɛ ona Nyɔŋmɔ

 Bei pii lɛ, Biblia lɛ kɛ susumɔ akɛ aana nɔ ko lɛ tsuɔ nii yɛ mfonirifeemɔŋ kɛhã niiashishinumɔ. (Yesaia 6:10; Yeremia 5:21; Yohane 9:39-41) Yɛ shishinumɔ nɛɛ naa lɛ, mɔ ko baanyɛ etsɔ hemɔkɛyeli nɔ ekɛ ‘etsui hiŋmɛi’ ana Nyɔŋmɔ bianɛ koni ele Lɛ ni enya E-sui lɛ ahe. (Efesobii 1:18) Biblia lɛ tsɔɔ gbɛi ni abaanyɛ atsɔ nɔ aná hemɔkɛyeli nɛɛ.

  •   Tsɔ nibii ni Nyɔŋmɔ ebɔ lɛ anɔ okase esui tamɔ esuɔmɔ lɛ, emlihilɛ lɛ, enilee lɛ, kɛ ehewalɛ lɛ he nii. (Romabii 1:20) Be ni atsɛ anɔkwafo Hiob jwɛŋmɔ yisɛɛ kɛtee Nyɔŋmɔ adebɔɔ nitsumɔi lɛ anɔ lɛ, enu he tamɔ nɔ ni ena Nyɔŋmɔ hiɛ kɛ hiɛ.—Hiob 42:5.

  •   Kasemɔ Biblia lɛ koni ole Nyɔŋmɔ. Biblia lɛ maa nɔ mi kɛhãa wɔ akɛ ‘Kɛji otao Nyɔŋmɔ lɛ, eeehã ona lɛ.’—1 Kronika 28:9; Lala 119:2; Yohane 17:3.

  •   Kwɛmɔ bɔ ni Yesu hi shi ehã lɛ ni okɛkase Yehowa he nii. Akɛni Yesu jie e-Tsɛ, ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ, sui lɛ akpo kɛmɔ shi hewɔ lɛ, enyɛ ewie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni ena mi lɛ ena Tsɛ lɛ hu.”—Yohane 14:9..

  •   Hã oshihilɛ afee nɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni okwɛ bɔ ni ebaaye ebua bo ehã. Yesu wie akɛ: “Mɛi ni tsuii amli tse lɛ yɛ miishɛɛ, ejaakɛ amɛbaana Nyɔŋmɔ.” Taakɛ awie he kɛtsɔ hiɛ lɛ, abaatee mɛi ni kɛ amɛshihilɛ fee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ ateŋ mɛi komɛi ashi kɛya ŋwɛi, ni “amɛbaana Nyɔŋmɔ.”—Mateo 5:8; Lala 11:7.

Aso Mose, Abraham, kɛ mɛi krokomɛi enaaa Nyɔŋmɔ kɛ amɛhiŋmɛi?

 Yɛ Biblia lɛ mli hei ni awie akɛ adesai komɛi na Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ́ okwɛ sane muu lɛ fɛɛ lɛ, onaa akɛ ŋwɛibɔfo ko fee Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔ loo ejie ehe kpo etsɔɔ gbɔmɛi lɛ yɛ ninaa mli.

Ŋwɛibɔfoi.

Biblia beaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ tsuɔ ŋwɛibɔfoi akɛ enajiaŋdamɔlɔi koni amɛjie amɛhe kpo amɛtsɔɔ adesai, ní amɛwie hu yɛ egbɛ́i amli. (Lala 103:20) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ Nyɔŋmɔ kɛ Mose wie kɛjɛ ŋmeitso ko ni miitso lɛ mli, ni Biblia lɛ kɛɛ akɛ, “Mose tsĩ ehiɛ; ejaakɛ eeshe gbeyei akɛ eeekwɛ [anɔkwa] Nyɔŋmɔ” lɛ.(2 Mose 3:4, 6) Kɛ̃lɛ, Mose kɛ ehiŋmɛi enaaa Nyɔŋmɔ, ejaakɛ amaniɛbɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ, “Yehowa bɔfo” ji mɔ ni ena lɛ.—2 Mose 3:2.

 Nakai nɔŋŋ be ni Biblia lɛ kɛɛ akɛ, Nyɔŋmɔ kɛ ‘Mose wie hiɛ kɛ hiɛ’ lɛ, nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, Nyɔŋmɔ kɛ Mose gba sane tamɔ mɔ kɛ enaanyo wieɔ lɛ. (2 Mose 4:10, 11; 33:11) Anɔkwa, Mose enaaa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ejaakɛ “atsɔ ŋwɛibɔfoi anɔ” akɛ lɛ wie. (Galatabii 3:19; Bɔfoi lɛ Asaji 7:53) Fɛɛ sɛɛ lɛ, hemɔkɛyeli ni Mose yɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ mli wa aahu akɛ, Biblia lɛ wie ehe akɛ, “eena mɔ ni anaaa lɛ lɛ.”—Hebribii 11:27.

 Taakɛ eba lɛ yɛ Mose gbɛfaŋ lɛ, nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ tsɔ ŋwɛibɔfoi anɔ ekɛ Abraham hu wie. Anɔkwa, kɛ́ okane Biblia lɛ hiɛaŋhiɛaŋ lɛ, obaasusu akɛ Abraham na Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ. (1 Mose 18:1, 33) Kɛ̃lɛ, amaniɛbɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ “hii etɛ” lɛ ni ba Abraham ŋɔɔ lɛ ji ŋwɛibɔfoi ni Nyɔŋmɔ tsu. Abraham na amɛ akɛ Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔi, no hewɔ lɛ ekɛ amɛ wie oookɛɛ ekɛ Yehowa miiwie tɛ̃ɛ.​—1 Mose 18:2, 3, 22, 32; 19:1.

Ninai.

Agbɛnɛ hu, Nyɔŋmɔ etsɔ ninai anɔ ejie ehe kpo etsɔɔ adesai. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Biblia lɛ wie akɛ Mose kɛ Israelbii krokomɛi lɛ ‘na Israel Nyɔŋmɔ lɛ,’ nɔ diɛŋtsɛ ni etsɔɔ ji “amɛna anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he ninaa.” (2 Mose 24:9-11, New World Translation) Nakai nɔŋŋ bei komɛi lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ, gbalɔi ‘Na Nuŋtsɔ Yehowa.’ (Yesaia 6:1; Daniel 7:9; Amos 9:1) Yɛ shihilɛ lɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, amaniɛbɔɔ lɛ hãa anaa akɛ, gbalɔi lɛ na Nyɔŋmɔ he ninaa shi jeee akɛ amɛna lɛ diɛŋtsɛ.—Yesaia 1:1; Daniel 7:2; Amos 1:1.